Kirjand: Eesti rahva mure- liiga palju alkoholi tarbimist (1)

Eesti rahva mure- liiga palju alkoholi tarbimist.
Tänapäeval räägitakse väga palju alkoholist, selle liigtarbimisest ja keeldudest. Kuid, kas alkoholi keelamine ja sellest liigne rääkimine on õigustatud ja miks?
Alkohol on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul terviserikete tekitajate hulgas kolmandal kohal. Alkoholi arvele saab kirjutada suurema osa meie keskel aset leidvatest vigastustest ja mürgistustest. Viimase kümne aastaga on Eestis alkoholi tarbimine kahekordistunud ning muutnud küsitavaks jätkusuutlikkuse. Täiskavanud Eesti inimene tarbib keskmiselt 13,5 liitrit 100 protsendilist alkoholi aastas. Soomes on sarnane näitaja 9,3 ja Norras 4,8 liitrit inimese kohta. Kuid uuringute alusel on 6 liitrit alkoholi maksimum, sealt edasi hakkab liigne alkoholitarbimine ohustama inimeste geene ja jätkusuutlikkust. Eesti on sellest normist lähtudes 2 kordse tarbimisega.. Võib vastu vaielda , et olulise osa meil ostetavast alkoholist tarvitavad ”vodkaturistid”, tegelikkuses on see näitaja ainult ligikaudu 10% ümber. Alkoholist räägitakse Eestis väga palju, kuna selle tarvitamine on muutunud enesehävituslikuks. Alkohol mõjutab tervist, suhteid, kuritegevust, varajast suremust , vara hävimist. Väga suureks probleemiks on noorte alkoholitarbimine Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus , pidurdub kasv ja üldine areng. Lapsed, kes tarvitavad alkohoolseid jooke , põevad oma eakaaslastega võrreldes hoopis sagedamini nakkushaigusi. Alkohol kahjustab magu ja soolestikku. Närvirakud hävivad. Need lapsed, kes on varajasest east peale harjunud jooma veini, õlut ja teisi alkohoolseid jooke, kaebavad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mis aga kõige hirmsam - neil areneb kiiresti võitmatu tung alkoholi järele. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse.
Teiseks väga suureks probleemiks on alkoholijoobes autojuhtimine. Purjus inimene istub autorooli teadvustamata endale, mis kõik võib juhtuda. Paremal juhul peatab politsei auto enne kui midagi juhtuda saab ning inimene saab rahatrahvi. Halvemal juhul teeb ta avarii ning sõidab surnuks kas enda või mõne teise liikleja . Alkohol põhjustab aastas otseselt üle 700 surma aastas
Tarbimise piiramiseks on kehtestatud konkreetsed keelud, mille üle järelevalve tõhustamine on samuti üks poliitika osa. Näiteks on alaealistele keelatud alkoholi müüa, ometi see tegelikkuses ei kehti. Alkoholi reklaami aega teles on piiratud. Hinnad ainult tõusevad, see on ka parim vahend liigtarbimise vastu.. Praktika on ka näidanud, et Tallinnas kehtestatud õhtune ja öine alkoholi müügi keeld ei ole andud tulemust - müüakse ikkagi sama palju. See viitab , et pelgalt keelates ei saavutata tulemust. Vastupidi, ostetakse rohkem koju ja 24 % noortest alustavad tarbimist kodus.
Võitlus alkoholi vastu algas Eestis juba 17. sajandil, kui pärast Tartu Ülikooli asutamist proovis Rootsi riik piirata talumeeste seas väga levinud joomist, kehtestades kõrgeima alkoholi hulga, mida lubati pidudel nautida. Ja jätkub veelgi.
Niisiis arvan, et alkoholi võib tarbida, kui piiratud kogustes ja öised keelud on head, sest sellega on vähenenud öine kuritegevus . Kindlast arvan et noored ei tohiks alkoholi tarbida ning eriti valesti teevad vanemad kes lubavad lapse tarbida alkohoolseid jooke mõtlemata mida see teeb nende lapse tervisele. Rohkem tuleks karistada müüjaid kes müüvad noortele alkoholi, et saada oma palgale paar krooni juurde, sest kas lapse elu on tõesti väärt paar krooni.