Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Õppides loon iseennast" (7)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

See, mida ma tean, ei
ole midagi võrreldes sellega,

mida teatakse . See, mida
teatakse, ei ole midagi


võrreldes sellega, mida
saadakse teada. See, mida

saadakse teada, ei ole
midagi võrreldes sellega,

mis tegelikult on!”
(idamaa filosoofia)
Õppides loon iseennast
Inimesed, terve oma elu,
õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele
põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad
nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära

Õppides loon iseennast #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 305 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sanderli Õppematerjali autor
kirjand. (hinne 3)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Haridus - kas kohustus või võimalus

Haridus ­ kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt lastel käia, sest hariduse omandamine on neile pigem lõbus ajaviide ning võimalus sõpradega ko

Eesti keel
thumbnail
3
docx

õppiva inimese kuvand

Mark Tulvik 12.b Kuidas õppimine töötab ja miks? Kui mõelda õppivale inimesele, siis tihtipeale kujutatakse ette kooliõpilast seljakotiga pea norus ringi kõndimas. Inimest, kes ainult õpib ja muud ei teegi, või siis ei õpigi ja lihtsalt ei tee mitte midagi või hoopis tegeleb muude asjadega. Miks on arvamus sellest, et kool on ainus koht kus õpitakse ja et koolilapsed on ainsad, kes õpivad, nii levinud? Tänapäeva ühiskonnas on koolis/kutsekoolis/ülikoolis käimine niivõrd tavaline asi, et arvatakse, et peale nende lõpetamist pole vaja enam mitte kunagi õppida. See pole tõsi, sest õppimine on lõpmatu protsess, seda tehakse terve elu ja seda kantakse edasi teistele inimestele (samuti tuntud nagu õpetamine). Õppiva inimese kuvand ei tohiks olla laps seljakotiga kurb olemas, see peaks olema lihtsalt tavaline inimene eksisteerimas. Õppimist ei saa liigitada, seda ei saa iseloomustada ega ka õppida. Õppimine on meie sisse programmeeritud t

10. - 12. klassi kirjandus
thumbnail
2
doc

"Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele"

"Elulised asjad, mida õpetaksin oma lapsele" Elus on asju, mida inimesed peavad teadma, olgugi, et nad on noored ja kogenematud. Inimese aju üks põhi omadusi on õppimine ja oskuste omandamine. On olemas oskusi, mis on lastel juba sündides saati. Me hingame, me näeme, me proovime ennast väljendada. Me ei pea seda õppima, sest see on looduse poolt meile kaasa antud. On asju aga, mida me teeme õppimise tagajärjel. Paljud lapsevanemad püüavad oma lapsi liigselt kaitsta maailma eest, mis teeb lastest nõrga inimese. Kaitstakse koolis, kodus ja trennis. See kaitsmine ei seisene ainult selles, et kui keegi hakkab füüsiliselt lapsele haiget tegema, minnakse vahele, vaid kõige rohkem seisneb see just psühholoogilises. Kui laps saab koolis halva hinde ja tuleb koju, saab laps mõnedes perekondades karistuse selle eest, et ta polnud õppinud. Sellisel juhul laps õpib, et kui ta ei saa halbu hindeid, siis ta suudab vältida midagi, mis t

Inimese õpetus
thumbnail
3
docx

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos

Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga ­ igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilast

Pedagoogika
thumbnail
12
doc

ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND

Tartu Ülikool ANTIPEDAGOOGIKA: KOOLIDETA ÜHISKOND Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö eesmärk.................................................................................3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus.......................................................................4 2. Must kasvatus ­ kriitikanool kasvatusse.............................................................5 3. Antipedagoogika........................................................................................6 3.1 Ivan Illich......................................................................................6 3.2 I. Illich ,,Deschooling society"..............................................................7 3.2.1 Raamatus kajastunud ideed......................................................7 3.2.2 Kriitika ja toetus.........................................

Ühiskond
thumbnail
17
doc

VÄÄRTUSKASVATUS

jäetud ilma inimväärikusest, kui nende elus puuduvad armastus ja rahu. 19 õpetajat 14 riigist kogesid iga päev oma ümber armastuse õhkkonda ja osalesid ise selle loomises. Lisaks inglise keelele ja arvutioskusele, elus toimetuleku õppimisele tuleks ka meie koolides õpetada lapsi olema rahul oma keha, juuste värvi ja paksusega, nina kuju ning talje ümbermõõduga. Õpetada kasutama oma käsi ja südant mitte üksnes oma karjääri ja edu nimel, vaid ka teiste teenimiseks. Seda õppides ja osates oleks meie ümber rohkem õnnelikke inimesi." Juba päris väikesed beebid tajuvad ebaõiglust Katses paluti beebidel oma mänguasju jagada. AP/Scanpix Samal teemal · 28.09.11 Beebid unustavad, aga mitte kõike 12.10.11 | Psühholoogia Toimetas Kirsikka Kurg Washingtoni ülikooli teadlaste sõnul ilmnevad inimestel õiglustunde ja altruismi alged juba lapsekingades. Isegi 15-kuused beebid teevad vahet võrdsel ja ebavõrdsel toidujagamisel ning

Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia
thumbnail
2
rtf

Kelleks saada

kelleks saada .kõigil on oma kindel soov jõuda elu edasi ja saada kellekski .Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis olla

Eesti keel
thumbnail
17
doc

Kodu ja perekonna roll lapse arengus

SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.

Eelkoolipedagoogika




Kommentaarid (7)

Nahsaad profiilipilt
Nahsaad: nooh .. kõlbab kah
16:33 14-05-2009
Anx1989 profiilipilt
Anni Pea: oli suureks kasuks
22:41 09-01-2010
musa7 profiilipilt
musa7: jksa

09:40 08-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun