Infravalgus (1)

Infravalguse lahti mõtestamine.
Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele , kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest kehadest, mille temperatuur on kõrgem kui teistel objektidel nende ümbruses. Infravalgus on tavaliselt valgus, mille lainepikkus on suurem kui 760 nm. ning me tajume seda soojusena. Päikeselt tulenevad kiired neelduvad Maal ning selle tagajärjel tekib soojuskiirgus e infravalgus. Infravalguse allikateks on ka inimene, auto aga ka ahi ning küünal.
Infravalgusega on tihedasti seotud Maa suurim probleem, mida rahvakeeli nimetatakse „ kasvuhoone efektiks “. Selle probleemi tuum seisneb selles, et Maa keskmine temperatuur peaaegu, et ei alane vaid tõuseb pidevalt väikeste pügalate võrra. Meie kodu planeeti tuleks võtta, kui üht suur klaasist kasvuhoonet, mille klaasidest tuleb koguaeg läbi päikesevalgust ning mis neeldub mullas ja kõiges muus rohelises. Valgusenergia muundub mullas aga soojusenergiaks ning kuna muld muutub kuumaks kehaks, hakkab ta kiirgama infravalgust. Klaasil on aga omadus valgust väga hästi läbi lasta, ent ülimalt halvasti infravalgust välja lasta. Soojus jääb kasvuhoonesse ning selle temperatuur hakkab tõusma. Selline on lihtsustatult „kasvuhoone efekti“ seletus, mis tekitab nii palju pahandust, meie, Maa elanike jaoks.
Infravalgusel on mitmeid omadusi. Sellel valguseliigil on soojuslik toime Neil on suur läbitungimisvõime ning ka keemiline toime ning teatud bioloogiline toime.
Infravalguse toimed
Infravalgust kasutatakse paljudes valdkondades. Nii igapäevases elus kui ja sõjatandril. See on kasutatud ka meditsiinis ning loomadel on võime näha infravalgusega oma saaki. Loodus on seadnud nii, et inimene oskab kõike, mis teda ümbritseb enda hüvanguks ning heaks ära kasutama. Nii kasutab terve maailma rahvastik infravalgust enda tarbeks, teadmata tavaliselt, et see on infravalgus.
Me kasutame infravalgust, et kuivatada oma pesu, keeta sööki ning küpsetada. Suurimaks infravalguseallikaks on päikene, mille toimel kuivatame oma pesu. Lõket tehes, tekitame samuti allika, kust kiirgub infravalgust, millel küpsetame ja keedame enda eluks tarvilike toitaineid. Infravalguse abil toituvad paljud röövloomad, kuna see aitab neil öösiti näha oma saaki.
Teadlased väljamõelnud infravalgusega seotud infrapunaprillid - ja andurid, mis tajuvad soojust ning seetõttu on võimalik kasutada selliseid prille sõjas ning luuremissioonidel. Infrapuna kiirgavad kõik kehad alla 600 kraadi, üle selle tekib hõõguval kehal juba punane valgus. Infrapunaastronoomia on valdkond, mida kasutavad astronoomid , et registreerida alles tekkivaid kui ka kustuvaid tähti, mida nende gaasi ja tolmupilved ei võimalda tavalise valgusega näha küll aga infravalgusega saab seda teha.
Selle lühikese referaadi püüan näidata kui mitmekülgne on infravalgus, mida kasutame igapäevaselt iseendale seda teadvustamata. Suurim infrapunaallikas tekitab kahju, mida me nimetame „kasvuhoone efektiks“, aga see ei tulene ainult Päikesest, sest ka meie oleme selles süüdi, tekitades „kasvuhoone gaase “. Meie võimuses on aga seda kiirgust vähendada, vähendades meie tegevuse tagajärjel tekkivaid saasteid. Infravalgus on väga laialdaselt kasutatud valguse liik. Me ei näe infravalgust ilma spetsiaalsete vahenditeta, kui me tajume seda, sest ka meie, inimesed, oleme infravalguseallikad..
Jooniseid, seletamaks infravalgust.
Infrapunasaun , päike ja hõõglamp on vähestest objektidest , mis tekitavad infravalgust.
Energia, mis tuleneb päikeselt, osaliselt neeldub maapinda ning maapinna soojenedes hakkab sealt kiirgama infrapunastkiirgust.