ka kõrkja-roolind. Tüüpiline rohketoiteline järv, millel on head eeldused kalaspordiks ja ujumiseks, kuid ka teatav kalamajanduslik tähtsus. Ta on ka väärtuslik kani maastikuelemendina ja meeldiva puhkekohana. Oleks aga tarvilik järve endine veetase taastada, tõstes vett 0,7 m võrra. Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett. Nimetus Väärsi järv pandi sealsamas asunud Väärsi talu järgi. Ühe pärimuse järgi, selle järve lähistel tapnud röövlid ühe ohvri ja järv saanud sellest oma nime. Teise pärimuse järgi saanud järv nime tapetud põdra järgi. Järves olevat ka kulda mille sinna rootsi väepealik sõjaajal uputanud. All on toodud Mõrtsuka järv augustis 2009. Vagula järv Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Kõige sügavam (11,5 m) on järv
23. aprillil oli Jüripäev ning sellest ka nimetus Jüriöö ülestõus. Sellel päeval anti märgutuli. Selleks valiti väga hea päva, sest Jüripäeval alustati tavaliselt põllutöid ja lõpetati karja laudaperiood. Selle päeva kommete hulka kuulus ka jüritule põlemine. Nii sai and signaali asjassepühendatuile, ilma et märgataks midagi ebatavalist. Samuti valiti see päev ka sellepärast, et see sümboliseeris uut algust. Eestlased olid rüüstanud Padise kloostri ja tapnud 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased olid valinud omale neli juhti, keda kutsuti peagi kuningateks. Liivi ordu hakkas ülestõusu peagi maha suruma. Liivi ordu sõdis ka parajasti Pihkva vürstiriigiga. Orduväed suunati kiiresti idast KeskEestisse. Neli kuningat koos kolme sulasega läksid läbirääkimistele Paidesse 4. mail. Läbirääkimised toimusid ordumeistri, Burchard von Dreilebeniga. Ordumeistril oli valida, kas vasallide kasuks või eestlaste. Vasallide
lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti (kr k manteion – koht kus jumal õpetusi jagab; rohkem tuntud lad k väljend oraculum – ennustus). Kuulsaim oraakel asus Apolloni templi juures Delfis Kesk-Kreekas, kuhu linnriigid saatsid suuremate ettevõtmiste eel oma saadikud nõu küsima. Preestrinna, keda kutsuti püütiaks (legendi järgi tapnud Apollon seal lohemao Pythoni), andis edasi sõnumi, mille juuresviibivad preestrid vormisid värssideks ja andsid edasi küsijale. Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. Ennustused polnud kergesti mõistetavad - jumal andis inimestele tuleviku kohta ainult märke, neist arusaamine oli surelike endi mure. Hellenid suhtusid püütia ettekuulutustesse väga tõsiselt, kahtlemata nende õigsuses
pannud idee, et ta valib just tema. Sganarelle lahendas aga tüli sellega, et ütles naistele, et Don Juan ei vali kumbagi. Nad hakkasid minema tagasi linna ning maskeerisid ennast. Tee peal nägid nad röövleid ründamas ühte meest. Don Juan päästis ta ning hiljem tuli välja, et see oli Donja Elvira üks vendadest. Nüüd viskas naise vend kättemaksu mõtte peast ja halastas talle. Linnas tagasi olles märkasid nad hauakambrit, mis kuulus komtuurile, kelle Don Juan tapnud oli. Ta kutsus komtuuri kuju õhtusöögile. Sganarelle märkas kuju noogutamas ning oli hirmul, veel rohkem pärast seda, kui kuju ka õhtusöögile ilmus. Kuju kutsus Don Juani nüüd enda juurde õhtustama. Don Juan nõustus ning kui ta kohale ilmus, proovis ta vaimu mõõgaga torgata, sest ta ei uskunud vaimude olemasollu. Vaim heitis talle ette uskumatuse ja kõik halvad teod, mis ta teinud on. Vaatamata sellele Don Juan ei kahetse oma patte ning teeskleb, et ta hakkas usklikuks
järgi 30 päeva pärast Ohvrilaev pidi naasma Deloselt Ateenasse ja Sokratese surmaotsus viidaks ellu. Need 30 päeva pidid olema sellised, kus pole surma, on vaid elu. Nende lugu oli nagu väljaspool reaalsust , kirglik, ainult nemad kaks ja ei muud reaalset maailma. Isabelli poolt oli selles suhtes ilmselt palju tundeid, tundus nagu ta maitsnuks elu enne oma enesetapu sooritamist. Võibolla ta ka poleks end tapnud, kui oleks enda ja Martini suhtel tulevikku näinud. Martinis tõstsid pead samuti ehtsad tunded, ainult ta mõistus ja seotus oma naise, lapse, koolitöö ja ühiskonnaga ei lasknud tal neil täiesti vabalt areneda. Tal ei olnud plaanis loobuda oma senisest elust ja saavutatust. Ta nautis noorust, mida tundis endast palju noorema naisega koos olles, aga kartis ka, et Isabella ehk mängib temaga. Kartis, et hiljem tütarlaps paljastab nende suhte ja seab tema elu stabiilsuse ohtu
Kultuurilood I Eksamiessee Kultuurilugu on inimestele ja inimese loodud, kas siis käte või vaimuga. Kultuuriloos esineb järjepidevus, see on üleelanud võimuvõitlusi ja nälga ning läbi rahva suu püsima jäänud. Kultuurilugu on "suur lugu", sest see räägib suurtest tegudest ning kangelastest, olgu need siis inimesed või jumalad. "Väikeste inimeste" lugu, sest nemad on selle edasi kandjad. Suur osa kultuurilugudest ongi säilinud tänu suulise kultuuritraditsiooni olemasolule. See on kunstiteos, mis kasutab oma keelt võimalikult kõrgel tasemel, kandes edasi väärtusi. Üks olulisemaid on kahtlemata, 2050 aastat tagasi rootükiga savitahvlile kirjutatud, vana-sumeri eepos. Alles 19. sajandil avastas arheoloog Layland põrunud mineva linnast Gilgameshi tükid, mis aegamisi taastati. Sellise huku läbiteinud eepos, mille keskmeks on problemaatiline kun...
Ka Oxfordist langeb autor selle teise Wilsoni pärast (too oli paljastanud ta kaardimängu võltsuse). Mehest saab prof. pettur, kes suurtes linnades kaarte mängib, sohki tehes. Kuid igal pool on samasugune tarkpea kannul see jälitus on tappev ja ajab mänguri hulluks. William Wilson kutsub oma teisiku duellile, kuid olles tolle surmavalt haavanud, vaatab peeglisse, ja mõistab, et on tapnud iseenda. Kasutatud kirjandus "The Complete Poems and Stories of Edgar Allan Poe", New York, 1946 Edgar Allan Poe "Novelle", kirjastus "Eesti Raamat", 1989 tõlge: Helga Kross
'' Kui Andrus oli söönud ,küsisid mehed ,et kas oli see teenija,kellelt Heinrich sedeli sai. Andrus ütles ,et see oli tema kihlatu Maria Tuul. Nüüdläksid kolm meest Mariat külastama,et Andruse leidmisest teatada. Kui Maria Andrust nägi oli ta õnnelik ja tunnistas üles,et õhtul hilja majas tulesid kustutades oli teda rünnatud ja tahetud kägistada. Enesekaitseks oli ta haaranud laualt paberinoa ja löönud ründajat. ''Toibudes märkasin,et olin tapnud oma peigmehe. Ma olin suures shokis ja mõtlesin ,et miks Andrus mind tappa tahtis. Ma ei suutnud sellest kellelegi rääkida!'' seletas Maria nuttes. ''Ma nägin pärastlõunal ,kuidas Andrus lohistas midagi rasket vanasse keldrisse. Aga see ei olnudki Andrus ,vaid hoopis maskeeritud teener Mark.'' Mehed said aru naise olukorrast,see oli enesekaitse ja ei kuulunud mõrva alla.Talle süüdistust ei esitatud. Kuid Andrust ei olnud kitsi mees,ta jagas ka kahele vennale 10% oma pärandusest
Lilja tahtis end tappa. Samas ei julenud Lilja ka kellegi poole abi küsima minna, sest kupeldaja oli teda ähvardanud, et kui ta politseisse läheb siis ta saadetakse kodumaale tagasi ja mehe sõbrad otsivad ta Eestis ülesse ja tapavad nagunii ära. See tõttu ei julenudki Lilja politseisse minna. Tema arvates oli tema ainukeseks lahenduseks enesetapp. Ta tahtis saada rahu ning lahti saada muredest ja probleemidest. Ta tahtis saada Volodja juurde taevasse, kes oli end tablettidega ära tapnud, kui Lilja oli ära sõitnud. Ühel päeval nägi ta und kus Volodja ütles et uks on lahti, ülemus oli ukse lahti unustanud. Lilja oli juba liiga palju kannatanud ja ta ei jõudnud enam joosta aga siiski ta jooksis minema. Lilja jooksis läbi linna ja tahtis teha enesetappu ta hüppas sillalt alla, aga ta jäi ellu. Minu arvates on see film väga õpetlik vaatamiseks kõigile. Siin näitab ära mis võib juhtuda
Edasi on Indreku jaoks kõik segane ja virvendav, ta võtab taskust revolvri ja hakkab tulistama justkui nagu suvalistes suundades. Nagu ta ise hiljem avastab, on ta tulistanud oma naist 5 korda, kuid lahkub siiski, nagu ei mõistaks, mis ta teinud on. Karin jääb elama, veedab mõnda aega haiglas. Järgneb kohtuprotsess, kus Indrek tunnistab ausalt, miks ta seda tegi ja avaldab selle käigus kõigile oma hirmsa saladuse. Kohus otsustab, et kuna mees tulistas 5 korda, aga ei tapnud, siis oli tegu ajutise hullumeelsusega, kus mees ei mõistnud isegi, mida ta tegi. Karin loodab, et purunenud suhet saab veel taastada ning palub meest, et ta tuleks koju tagasi. Indrek aga ei peatu ning naine jookseb talle pimesi järele ning ei märka, et mäest veereb alla trammivagun. Löök trammilt oli nii tugev, et naine sureb hetkega. Indreku viimased sõnad naisele on: "Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda".
Ei usaldatud neid, kes a) olid naasnud Euroopa sõjaretkelt (nad olid liialt palju näinud, märganud, et mujal Euroopas elavad inimesed palju jõukamalt ega uskunud enam, et NSV Liit on kõige parem riik, et siin hoolitsetakse inimeste eest). Osa sõjameestest oli sõjakäigul liikunud ju läbi Euroopa Berliinini välja b) olid elanud okupeeritud aladel (kuidas te ellu jäite, miks sakslased teid ei tapnud, millist koostööd te sakslastega tegite....) c) Saksa sõjavangist naasnuid (need saadeti GULagi vangilaagritesse) d) sõja ajal KP-sse astunud inimesi (kahtlustamise põhjenduseks: kiiruga vastuvõtt, polnud aega põhjalikult kontrollida). Neid kommuniste oli üle 3 milj e) piiramisrõngasse jäänud/ piiramisrõngas olnud inimesi f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid.
Ta täitis paljusid ülesandeid, olles päikese-, ravitsemise-, muusika-, luule- ja filosoofiajumal. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Lüüra sai ta Zeusilt ning mängis seda äärmiselt osavalt ja mõjusalt. Ta oli hea jumal kelle mõju võis olla heasoovlik või pahatahtlik. Ravitsemisejumal oli looduse sõber ja sageli muutis oma partnerid loomadeks või taimedeks. Apolloni kaaslased olid muusad kes talle allusid. Apollon olnud tapnud Gaia(maaema) lapse Pythoni(Typhoni) ja Zeus seejärel karistanud teda kahel korral inimese orjaks hakkamisega. Teda austati väga tema prohvetliku võimete eest. (Apollon) Kokkuvõte Antiik-Kreekas oli umbes 13 põhijumalat. Kolm peajumalat Zeus ehk taeva valitseja, Poseidon ehk merede valitseja ja Hades ehk allilma valitseja. Maad valitsesid nad kõik koos
Polydeukesega, Achilleuse isa Peleus jpt). Ka Hera aitas- sütitas kõigis kire ja arusaamise, et mahajäämine ja ohtusid vältides konutamine on inetu ja et isegi surma hinnaga on ülevam juua koos seltsimeestega vapruse võrratut eliksiiri. Retk algas ja suured ohud ootasid neid ees, nii mõnedki maksid oma eluga selle võrratu eliksiiri joomise eest. I peatus Lemnose saarel, kus elasid ainult naised. Naised mässu tõstnud ja kõik mehed tapnud peale vana kunni, kelle tütar oli naiste pealik Hypsipyle. Võtsid argonaudid lahkelt vastu ja kostitasid neid ka teemoonaga. Herakles lahkus peagi retkest, sest ta relvakandja Hylas, keda kangelane oli väga armastanud uppus nümfi käeläbi. H läks Hylast otsima ja ei naasnudki. Järgmine seiklus harpüiadega. Rauk teadis, mis mehi ees ootas. Z ja Herale ei meeldinud, karistuseks iga kord harpüiad sõid ta toidu ära ja jätsid rõveda haisu endast järele, iga kord
viimast korda pinnal. 23.Saaremaale jõudes kohtuti rästikuga. Tuuletark Möigast otsiti. Taneil oli tema poeg. Tuuletargal oli poja pärast häbi, kes oli munk. Tuuletark rääkis tuuleköitest. Tuul olevat tark ja kaval. Poeg oli tal igatahes raisku läinud. Munk lööritas ja see ajas naabrimeest närvi. Naabrimehe tütar läks ka kloostrisse nunnaks. 24.Hiie isa paat oli nende läheduses ja nad kohkusid Saaremaal. Tuulekott oli vaja viia vanaisale. Vanaisa oli Tambeti ära tapnud ja teda keetma hakanud. Vanaisa oli Tambeti kolbast hämmastunud. Leemetil olid suured plaanid koos Hiiega. Leemet väitis Hiiele koopas, et armastab teda. 25.Paadis oli tohutult kolpasi. Kodukaldal märgati esimesena täid. Inimahvid olid neid tulnud tervitama. Hiietark oli väga jubedaks välimusest läinud. Salme mõmmi oli saanud haavata. Tambet tõukas mõmmit koldesse ja ta põletas taguotsa ära. Leemeti ema sattus oma isa kuulmisest põnevaks. Leemeti ema oli
varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Ainsaks tõeliseks rõõmuks tema elus oli keelekandmine, kuna see oli ainuke asi, mis talle tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi. Töö võrra oli tema elu küll kergem, aga oma keevalise mehe tõttu polnud tema igapäevane elu teps mitte kerge. Tihti pidi ta enda peale tõmbama joobnud mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema, kuna tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna Pearu tahtis sagedasti näidata naisele oma vägevust,siis pidi naine teda teenindama ja tegema
Hamletit tabas kuidagi hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. See peale vastas vaim et sooviks Hamletiga kahekesi rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga, kes suudab ennast kõigiks ja kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma. Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde
" ,,Ta õige palga sai, sest selle mürgi ta ise segas. Teineteisele me peame andeks andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast
Nii selle kui ka oma heatahtlikkuse tõttu pääseski ta eluga. Nähtavasti mõeldi, et see on talle kergem ning ta väärib pääsemist. Kuid vahel on ellumõistetul keerulisem tavapäraselt edasi elada, kui välja arvata fakt, et Rodja pidi Siberis sunnitööd tegema, kui minna näiteks vangi ja seal oma süü eest terve elu maha istuda. Raskolnikov oli juba korra enesetapule mõelnud ning isegi Siberis mõtles ta veel, et ,,miks ta siis ennast ei tapnud? Miks seisis ta siis jõe ääres ja pidas paremaks end üles anda?" Ma usun, et ta hakkas kohe pärast mõrva mingit moodi oma karistust läbi elama, kuna ta kahetses oma tegu. Alatihti viisid mõtted enda tapmisele. Arvatavasti lootis ta niiviisi ülestunnistusest ja süütundest pääseda. Siiski teab iga haritud inimene, et surm ei lahenda asju, vaid toob probleeme juurde lähedastele, kes meist maha jäävad. Lõpuks sai ka Rodja enesetapumõtetest lahti. Ta otsustas,
Ta ei suutnud taluda seda karmi maailma ja mõtles, et lihtsam oleks alla anda. Tema nägemuse kohaselt oli Taanimaa kui vangla. Oma põhimõtete ja suure viha tõttu otsustab ta siiski oma plaani lõpule viia. Ta monoloogid väljendavadki soovi kõigepealt oma eesmärk saavutada ja siis surra. Tragöödia lõpus suutis Hamlet isa surma eest kätte maksta tappes Claudiuse täpselt samamoodi nagu too oli vana kuninga tapnud, talle mürki kõrva valades. Kahjuks oli Hamlet ka ise juba haavata saanud mürgitatud mõõgaga ja suri. Koos nendega suri ka Laertes, kellega oli Hamlet võidelnud. Hamlet oli kõigis inimestes tema ümber pettunud ja ei tundnud, et ta saaks kedagi usaldada. Kõik olid muutunud ja näidanud oma tõelist palet. Hamleti peas keerles vaid kättemaks ja ta ei lasknud millelgi ja kellelgi oma teele ette tulla. Olgu selleks armastatud naine või vanad
tulevik helgem. ORAAKLID JA ENNUSTAMINE Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni. Kuna alati ei ulatanud inimlik mõistus jumala tõeni ning jumalalt ei võinudki oodata lihtsalt sõnumit, siis tekkisid polistes tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei kahelnud keegi, siis saadeti iga tähtsa ettevõtte eel linnriigi esindaja Delfisse nõu küsima. KOKKUVÕTE Kreeka religioon ja mütoloogia oli väga kõrgelt arenenud, ning neil oli palju jumalaid. Nad ei uskunud elusse pärast surma, ning elasid hetkes
1. Kultuuriajalugu võib käsitleda mitmel erineval moel. Üks neist on kindlasti vaadelda seda suurte narratiivide abil. See on justkui suur lugu, mis koosneb väga erineva suurusega gruppidest ja ka indiviididest. Gruppide alla kuuluvad näiteks erinevad ühiskonnakihid, perekonnad ja nii edasi. Neid võib jaotada pea igat moodi ja erinevate tunnuste alusel. Indiviid, kellest suures loos räägitakse, on üldjuhul niiöelda kõrgemast klassist, kuigi uuemates kultuuriajalookäsitlustes on ka lihtinimeste lugusid. Tegelikult on suur narratiiv pigem ,,suurte" inimeste lugu, seal küll räägitakse ka tavainimestest, kuid põhirõhk on ikkagi ,,suurtel". Nende elusaatuselt keskendutakse rohkem, ülejäänu on siiski natuke kõrvaline. Päris ära loomulikult ,,väikseid" inimesi ei unustata mõnikord pühendatakse neile terveid lugusid ja tihti on nende tegevus taustaks, kuid mitte nii suurel määral. ,,Suured" lood ongi püsima jäänud ilmselt just nende ,,suuruse...
tingitud tagajärjed. Raamat lõppes nii Romeo kui Julia surmaga. Kui noorte vanemad ei oleks omavahel viha pidanud, ei oleks lool olnud nii traagiline lõpp. Julia surma teesklemisel oli tegelikult suur osa ka sellel, et ta ei tahtnud Prince'iga abielluda ning "suri" just pulmapäevaks, ent ta ei saanud ka oma isale öelda, et oli hoopis Romeoga abiellunud ja loota temalt positiivset tagasisidet, kuna Romeo oli Julia isa jaoks mitte keegi. Alles siis, kui mõlemad noored on ennast tapnud, mõistavad nende pered, et peetud vihavaen on mõttetu ning lepivad ära. See iseloomustab minu jaoks ka paljude inimeste käitumist tänapäeval. Inimesed mõistavad oma valet käitumist alles siis, kui on toimunud midagi traagilist. Alles siis, kui oleme midagi kallist kaotanud, mõistame, kui oluline see meile oli. Elus tegelikult tähtsaid ning olulisi asju märkame alles siis, kui mõttetud asjad on nad meilt ära võtnud. Ei öelda asjata, et elu on karm, aga õiglane.
Saatust ei ole, on elu Sophokles ,,Kuningas Oidipus" ,,Nii see rikkus tuleb!", ütles eile ema, kui auto esiklaasil linnusitta nägi. ,,Sitt on sitt...", mõtlesin mina. Igaüks mõtleb nii nagu soovib või õigeks peab. Osa inimesi usub saatusesse, teine osa on selliste saatuse märkide ja ettekuulustuste suhtes skeptiline. Kui suur aga tegelikult on meie valikuvabadus ning kui palju on meile osakslangevas paratamatut? On ju minu vaba valik, kuidas ma olukordadele reageerin ja mida oma elus teen. Kuidas siis ikkagi juhtub vahel nii, et satume situatsioonidesse, mis meile ei meeldi? Mugav on ju öelda, et see oli saatus. Kas meie uskumused määravad meie elu? Kuidas oma elukäiku on võimalik muuta? Miks juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks peetakse elus juhtunut enda süüks? Planeet Maa on nagu suur mänguväljak , kus käib...
Ta kaotab head sõbrad, oskuse armastada ja kaasa tunda ning lõpuks ka oma elu. 3) Kas Wilde suutis oma romaaniga näidata, et kunstil pole muud eesmärki, kui olla ilus? Põhjendus, näide Oscar Wilde on pigem rõhutanud kunsti mitut eesmärki kui üht ja ainsat. Nimelt on kunsti üheks suurimaks eesmärgiks tuua esile inimese sisemine maailm. Dorian üritab teose viimases peatükis vabaneda maalist seda noaga katki lõigates. Ja nagu nii see (nuga) oli tapnud kunstniku, nii tapab see kunstniku teose kõige ta tähendusega. See tapab mineviku, ja kui minevik on surnud, on ta vaba. See tapab ta senise varielu, ja vabanedes neist võikaist hoiatustest, leiab ta rahu. Ta haaras noa ja lõi selle pildist läbi .. Kostis karjatus ja kukkumisprantsatus. Me ei saa vabaneda oma minevikust ja me peame sellega leppima, mitte püüdma seda hävitada. Me saame vaid muuta oma tulevikku. Dorian aga vabanes enese teadmata
mingigi emotsioonita. Pööre tema elus toimub pärast seda, kui ta kohtab Herminet, kes muudab tema ellusuhtumist täielikult, kes õpetab ta armastama ja naerma, elust rõõmu tundma. See teeb Harry tugevaks, ta leiab inimesed ja uued huvitavad asjad enda ümber. Kuid kui ta näeb Herminet teise mehega voodis siis enneolematu tugev armastus naise vastu sunnib Harryl hundi poolel välja tulla ning naise tappa. Avastades uuesti armastuse, muutus ta tugevamaks, kuid samas tapnud oma armastatu, jällegi nõrgaks. Armastuses on hetki, kus inimene kaotab oma kontrolli tunnete ja käitumise üle. Tihti võivad selle tagajärjed olla parandamatud. Armastus võib anda inimesele enneolematu jõu, kuid selle ka hetkega hävitada ning inimest nõrgendada ja annab eelduse inimesele ettearvamatult käituma. Selles on palju rohkem jõudu, kui milleski muus ning üsna tihti alahinnatakse seda ning lastakse endast võitu saada
tõekuulutajatele Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam. Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid ,,käsikirjad ei põle" (Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene.
ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise noolega haavata, aga keegi ei osanud teda aidata ning ta läks merele surema aga tuul kandis ta Iirimaale ning sealne kuninganna ravis ta terveks. Jõudnud Cornwalli, saatis kuningas ta otsima neidu, kelle kuldse juukse oli pääsuke tema lossi pillanud.Tristan leidis ta Iirimaalt, ta oli kuninganna tütar Isolde.Kuna Tristan oli tapnud maad kurnanud lohe, lubad Isolde isa neil abielluda.Teel tagasi Cornwalli jõid nad mõlemad armujooki, mis oli tglt mõeldus kuningale.kuigi nad üksteist armastasid abiellus Isolde kuningaga, kuid kuningas mõistis, et tüdruk ta armastan Tristanit.Armastajad tabati ning mõisteti surma, aga kuna nad olid end kaua metsas varjanud, halastas kuningas neile ning saatis mehe maalt välja, Tristan läkski Prantsusmaale ning abiellus seal mõtlematult naisega, keda kutsuti Valgekäeliseks Isoldeks
Jürka tahtis õndsaks saada ja kui ta lõpuks arvas, et ta on saanus, läks ta Peetruse ukse taha, kuid seal selgus, et Peetruse arust peab Jürka uuesti Maa peale minema ja proovima uuesti õndsaks saada. Niimoodi käis Jürka mitu korda Peetruse ukse taga küsimas, kas ta on lõpuks õndsaks saanud, kuid igakord oli vastus ei. Võitjaid ja kaotajaid leidub ka Tammsaare "Juuditis", kus kaotaja rolli jääb Olovernes ja võitja rolli Juudit. Nimitegelane saab külarahvalt kiita, kui ta on tapnud pealiku Olovernese. Kõik me oleme kas vähemal või suuremal määral nii võitjad kui ka kaotajad. Ühte asja saades võime ilma jääda teisest ja vastupidi. Inimesed ei ole kunagi rahul sellega mis neil on ja tahavad alati ikka rohkemat. Kaotajaks ei taha meist keegi jääda, kuid võitjaks tahavad kõik saada. Võitjaks saavad need kes on vabad nii kohustustest kui ka kõigest muust. Tsiteerides Tammsaaret," Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas."
Kriemhild on wormsi kuninga tütar, kellel on kolm venda Gunther, Gernot ja Gieselher. Nende ema oli Ute ja ise Dankrat. Ühel päeval nägu Kriemhild und, mille tõttu ta ei tahtnud enam kunagi abielluda, sest unenäo järgi pidi ta tulevane mees surema. Samal ajal aga sirgus üles Siegfried Xanteni kuningakojas. Tema isa oli Siegmund ja ema Sieglind. Temast kasvas võimas rüütel. Räägiti, et ta oli tapnud lohe ja selle veres suppelnud ning saanud endale sedasi läbistamatu soomusnaha. Kuuldused kaunist Kriemhildist levisid ja Siegfried ütles oma vanematele, et läheb talle kosja. Vanemad algul üritasid noormeest mõttest taganema sundida, rääkides, et tütarlaps saadab kõik kosijad tagasi. Kuid Siegfried oli endas täiesti kindel. Ta kogus mõningad mehed endaga kaasa, lasi naistel õmmelda kullast ja deemanditega kaunistatud rõivad. Wormsis saavad nad kuningas Guntheriga liitlasteks
pagulaste hotellis, kus ta ka ise peatub. Veedetakse ühine öö kitsukeses hotellistoas. Järgmisel hommikul helistatakse Ravicile ning kutsutakse ta opereerima naist, kes on lasknud endale nurgatorhtri juures aborti teha. Ravic töötab illegaalselt Veber`i kliinikus, tehes operatsioone nii Veberi enda kui ka ihne doktor Duranti eest, saades vaid palugase staatuse tõtta hädavajalik summa, et ära elada. Kuigi Ravic on teinud mitmeid operatsioone ja tahtmatult tapnud inimesi nii sõjas kui ka operatsioonilaual, lööb iga kaotus ta taas rivist välja. Naastes hotelli räägib Joan lõpuks Ravicile, miks tal polnud öösel kuhugi minna ja miks ta kardab nii hirmsasti pimedust, mis pesitseb akna taga. Nimelt oli ta tulnud Prantsusmaale oma mehega, kes siin kopsupõletikku haigestus ja nüüd surnult hotellitaos voodis lamas. Ravic aitas Joanil hankida mehele surmatunnistuse , arveldada hotelliarve ning hankida ka uus elukoht ja töökoht. Töökoha otsingul
Neist tulistati kuumuskiiri, millega tapeti inimesi. · Algas inimeste põgenemine marslaste eest. (Oli ka neid kes ei uskunud algul vallutajate olemasolust.) · Minategelane nägi pealt esimese kapsli avanemist, mis toimus tema elukoha, Maybury, lähedal. Ta pääses sealt eluga, erinevalt paljudest teistest. · Mees viis oma naise Leatherhead'i, kus elasid mehe sugulased. Ise üritas kaariku tagasi viia omanikule, kelle marslased olid juba tapnud. · Samal ajal toimus marslaste tohutu hävitustöö, mille keskmesse sattus ka minategelane. Sissetungijad kasutasid musta tihedat gaasi, mis inimesi tappis. · Mees põgenes marslaste eest algul koos kahurväelasega. · Kõik põgenejad tundsid nälga ja rüüstasid mahajäätud maju. Nende hordid pakkusid imestust inimestele, kelleni uudis marslastest polnud veel jõudnud. · Mõned inimesed, kaasaarvatud minategelase vend koos
nad sealt välja tulid, sattusid nad orja karavani kätte.Ainuke kes sai põgenema oli Herkules, sest ta oli väga tugev ja kiire jooksja ja vastupidav. Karavan aga suundus Kasiondesse teepeal suri Nan. Kasiondes müüdi neli neegrit faktooriasse maha. Dick Sand ja ülejäänd peale Herkulese kes oli vaba olid Kasiondes vangistuses.Dick oli teistest eraldatud. Siis kui Dick Harrist kohtas oli ta vaba kõidikutest ja tal õnnestus Harris ära tappa, sest ta ütles et oli ära tapnud prõua Weldoni,väikse Jacki ja Benedikti.Selle eest tahtis Negoro teda ära tappa. Selleks avanes tal hea võimalus sest kuingas pani end kogemata põlema ja Negoro tahtis Dicki tema matustel ohverdada. Samal ajal olid pr Weldon ,väike Jack ja Benedikt kuulsa orjakaupmehe Alvezi faktoorias vangid.Benediktil õnnestus põgeneda ajades üht haruldast putukat taga ja ronides muti august aia alt välja kõndis ta otse metsa kus Herkules ta leidis.
Soomest sai noormees karmile käele taotud mõõga, mille sepp ka ära jõudis sõnuda, sest vägilane ägedas vaidlushoos sepa poja mõõgaga mõrvab. Nüüd kui vanemad on surnud, tuleb vendadel heita liisku, kes neist on kõige vägevam, kellest saab kuningas. Selleks osutub Kalevipoeg. Kui värske kuningas maad künnab ja peale mitmepäevast tööd raskesse unne heidab, söövad hundid ta hobuse ära. Hea hobuse söömise tõttu oleks Kaleipoeg vist terve huntide soo maapeal ära tapnud, kui öö vastu poleks tulnud. Läks siis Kalevipoeg Alevipoja ja kulleriga jalutama, kui nad juhtusid Kikerpära sohu. Sealt leidsid nad kaks kaklevat paharetipoega, kes soo pärast kaklesid. Seal kohtusid nad ka vetevaimuga, kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama
Seoses kliima soojenemisega ja vihmametsade suure hulgalise hävitamisega on hakanud esinema suuremaid torme, kui kunagi varem. Jaapanis on olnud viimasel aastal mitmeid tornaadosid, mis on teadlaste arvates võimatud sealses piirkonnas. Ameerikas esines eelmine aastal tornaadosid rohkem, kui kunagi varem. Pärnut vapustanud üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Suured tormid ja tornaadod on tapnud tohutult inimesi ja võtnud miljonitelt kodud. Viimased aastad on olnud palju soojemad, kui kunagi varem. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese. See on viimase 100 aastaga kahekordistunud.
Väedki olid nõrgapoolsed, sest sakslaste senine pressing oli langenud läänepoolsele rindele – Champagne'i ja Artois' kanti. Lahingu käik 21. veebruaril 1916 alustasid sakslased pärast 9-tunnist tuleettevalmistust (umbes miljon mürsku) korraga kolme armeekorpusega rünnakut. 23. veebruariks jõudsid nad rünnaku raskuspunktis Bois des Cauresis 5 kilomeetri kaugusele, olles pöörases lahingus maha tapnud kolonel Émile Drianti juhitud kaks pataljoni. Alles siis, kui väed olid tagasi surutud Samogneux', Beaumonti ja Ornesi juurde, taipas prantsuse väejuhatus rünnaku tegelikku ulatust ja kaalu. 24. veebruaril taandus prantslaste 30. korpus ka teiselt kaitseliinilt, kuid äsja rindele jõudnud 20. korpus päästis nad halvimast, viskudes kohe vasturünnakutele. Sel õhtul soovitas Prantsuse kindralstaabi ülem Edouard de Castelnau ülemjuhatajal Joseph Joffre'il saata Verduni alla appi 2
Tee peal kuulis ta ka saarepiiga imeilusat laulu. Koju jõudes rääkisid kõik kolm venda oma reisilugusid. Õhtul läks noorem poeg üksi isa hauale. Kalevi pojad pidid otsustama, kes saab kuningaks. Kivi kaugemale heitnu pidigi saama. Kalevipoeg võitis ja hakkas valitsema. Ta hakkas kohe hobusega maad kündma kuni mõlemad väsinud olid. Hobusele tormasid Kalevipoja uinaku ajal hundid kallale ning hobune suri. Kalevipoeg hukkas kõik hobuse tapnud hundid. Ta tapatöö katkestas sõnumitooja koos sõjasõnumitega. Öine nõuandja ütles, et Kalevipoeg peab oma rahvast valitsema hea käega, muidu sureb ta enda mõõga läbi. Paharetipojad tülitsesid Kikerpära soo pärast. Kalevipoeg ja Alevipoeg aitasid soo kaheks jagada. Kui Alevipoeg ähvardas veevoolu seisma panna, lubas vetevaim talle selle mittetegemise eest suurt tasu. Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli
et ta apteekrina ei suutnud enda naise elu päästa, tegi ta jõuetuks ja ta uskus et polnud väärt enam apteekri ametit. Abtsiss Kandis- Kõrge moraaliga, kõigutamatu, pealtnäha karm, aga tegelikkuses sooja südamega. Kõik inimesed kloostris pidid arvestama abtsissi otsustega, temal oli kõige suurem võim kloostris. Ta oli naine, kes valitses isegi mehi. Pealtnäha oli abtsiss kangekaelne naine. Ta oli 44 aastane ja väga ilus naine. Ta oli neitsi, kes oli oma käega tapnud röövli, kes tahtis teda teotada. Kloostrisse tuli ta noorena selleks, et saada maha endalt tapmisega seotud veresüü. Kandse suurim saladus oli tärganud armastus kloostrisse kihutatud Saint-Remy vastu.
hiietarga ähvardusi ning läks nii kaugele, et lubas ohverdada enda tütre Hiie. Viimasel hetkel tormas kohale Leemet, kes päästis neiu, ning nad põgenesid, aga hunt hakkas väsima. Appi tuli Hiie ema, kes soovitas randa minna ning nad sõitsid paadiga minema. Paadis tärkas paaril armastus ja tunti kergendust pääsemisest. Nad jõudsid tundmatule saarele, kus kohtusid Leemeti jalgadeta vanaisaga, kes oleks nad äärepealt tapnud. Mees oli julm raudmeeste murdja ja ehitas endale nende luudest tiivad, kuid palus paarikest, et nad tooksid Saaremaalt tuuletarga juurest tuule. Leemet ja Hiie saidki sellega hakkama ja üllatuseks avastasid naastes, et Tambet oli surnud, mis tähendas, et võisid koju minna. Nad pidasid pulmad, kuid need lõppesid väga õnnetult. Tambet oli eelnevalt huntide kõrvad vaiku täis toppinud ning nad ei kuulnud ussisõnu. Hundid tulid ning murdsid maha Hiie ja ta ema Malli
Juuniküüditamine 1941. aastal ja märtsiküüditamine 1949. aastal, koonduslaagrid, juutide hukkamine 10. Mis on Endlösung’i termin? Natside jaoks eri aegadel erinevat tähendust kandnud termin. Tõlkes tähendaks see ühe rahvuse hävitamist. See ei pea olema füüsilises mõttes, vaid võib tähendada ka kultuurilises ja majanduslikus mõistes hävitamist. 11. Seletage holokausti eitajate seisukohti. Sakslased ei tapnud miljoneid juute, sest nad ei saanud sellega hakkama. Väidetavalt polnud nad selleks tehniliselt võimekad. Samas suutsid nad valmis ehitada sellised raketid ja allveelaeva, mida teised riigid hakkasid kopeerima. Teiseks kaheldakse, kas sakslased suutsid vedada massiliselt juute hävituslaagritesse, käis ju sõda. Samas polnud mingi probleem transportida Ida-Preisimaa sadamast 1,2
hoopis hirmsamat: "ma emaga heitvat ühte hõim sest sündivat, kes kõige rahva silmis jälk on vaadata ja isa, kes kord mu soetas, saatvat surma ma." Oidipus jätkas, et seepeale võttis ta nõuks Korintosest kaugele hoida. Oma teel jõudis ta paika, kus vürst Iokaste jutu järgi oli hukkunud ja kus talle vastu sõitis vanker, kus oli kokku viis meest. Need olid tahtnud teda teelt kõrvale ajada ja rauk oli löönud teda astlaga. Vihahoos oli Oidipus tülitajad tapnud. Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. (Hamilton, 1975) Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast. Teate ära kuulanud hüüdis Iokaste: "Oo, kus küll te viibite, kõik taevaended? Eks ju läinud Oidipus maapakku, kartes tappa meest, kes surnud nüüd oma loomulikku surma, jättes süüst ta priiks." Sõnumitooja muigas kuuldu peale paljuteadvalt ja ütles Oidipusele: "Ei voola surnud
peal ja lootis ainult teiste kulul rikastuda. Jürka, saades teada sellise kohutava uudise, et ta lüüakse Põrgupõhjalt välja, läks ta väga marru ja pani talu põlema ning hiljem põles ta ise ka sinna sisse. Tapmine, kui väga suur patt, on suureks probleemiks ka siin raamatus. Kust saavad inimesed sellist julgust ja tahet, et ära tappa teine inimene? Kas sellistel inimestel südametunnistus ka üldse on? Ja kuidas nad saavad sellise teamisega, et nad on tapnud teise inimese, ise edasi elada? Nendele küsimustele on kindlasti igal inimesel palju erinevaid vastuseid. Esiteks võtame Jürka, kes tappis ära oma sulase, kuna ta avastas, et viimane on tema naise Lisete armuke. Jürka tütre Maiaga ei läinud ka sugugi hästi, ka tema suri ja mitte loomulikku surma. Nimelt ootas Maia Noore-Antsu last, mis oli mehele täiesti ennekuulmatu. Tema oli lapse sünnile kapitaalselt vastu ja üritas ise Maia rasedust
Goethe Faust Tegelased 3 inglit Issand(Jumal)-tles snad:Kes otsib, see ikka eksib teel. Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surev...
Aga ei saada kätte. Margareta tapab oma lapse ja satub vanglasse. Fausti kutsub Margaretad kaasa, et põgeneks koos temaga aga Margareta ei tule kuna tunneb saatana lõhna (Mefisto lõhna). Margareta üheks surma põhjuseks on see, et ta närvid ei pea vastu kuna teda rääkitakse taga. Ta on rase ja pole abielus. Teine osa: Mefisto pakub Faustile kuulust tehes Fausti väepealikuks. Fausti ei rahuldu millegagi. Teda hakkab vaevama süütunnetus, keda on ta tapnud, hävitanud. Ta tahab oma tegusid heastada. Ta otsustab, et peaks oma süü heaks tegema. (vähendama merd ja tegema rohkem häid põllumaid ja antaks inimestele, kes on kannatanud. Soovimise ajaks on Faust juba pime ja Mefisto otsustab Fausti petta. Tegelikkuses kuuleb faust, et labidad kõlisevad ja ta arvab et tehakse maad korda aga päriselt kaevatkse faustile hauda. Ja lausub järgmised sõnad: ,, See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal
Õigused riigis on erinevad, olenevalt sellele kas see riik on demokraatlik vabariik või konstitutsiooniline monarhiriik. Kuid õiglus riikides ei muutu kunagi. Eestis näieks on ebavõrdsus ning ebaõiglus suur. Euroopa masaabis on Gini koefitsendi järgi Eesti alles 44. eestist tagapool on ainult Läti ja Portugal. Eestis aga on kõige lihtsam jälgida õiglust meie kohtusüsteemi alusel. Teadagi, on meie kohtusüsteem kolme astmeline.Tihtipeale kurdavad ju inimesed, et sarimõrvar, kes on tapnud 7 inimest läheb vangi ainult mõneks aastaks ja sealt arvestatakse ka hea käitumise korral maha suurem osa karistusest. Kas kohus mõistab õigust või seab jalule õiglust? Või võidab kohtus lihtsalt see, kellel on rohkem raha ja selle tõttu parem advokaat? Tihti jääb mulje, et õigust on ülearu, õiglust aga jääb väheseks. Kas elu läheb paremaks, kui ta ei lähe õiglasemaks? Täpselt samasugused küsimused esitas Priit Hõbemägi oma kirjutatud artiklis Eesti Päevalehes
Ühel päeval võtsid vennad Lorenzo enesega kaasa öeldes, et lähevad jalutama. Kõrvalise kohta jõudes tapsid nad Lorenzo ja matsid ta kellelegi märkamatult maha. Tagasi koju jõudes ütlesid vennad teistele, et saatsid abilise äriasjus linnast välja. Lisabetta hakkas päev- päevalt aina enam tema vastu huvi tundma, aga vennad ei rääkinud talle midagi. Ühel ööl nuttes magama jäänud tütarlaps nägi oma armastatut unes. Too rääkis, et tüdruku vennad olid ta tapnud ning maha matnud ja pois andis täpsed juhtnöörid, kuhu ta maetud oli. Hommikul sai tüdruk linnast väljumiseks loa koos ühe teise tüdrukuga. Jõudes sinna, kuhu poiss maetud oli, hakkas Lisabetta maad kaevama. Varsti leidiski ta oma armastatu keha, kuna ta ei saanud tervet keha kaasa võtta, lõikas ta pea otsast ära ning võttis endaga kaasa. Koju jõudes pani ta siidrätikus pea lillepoti, kattis mullakihiga ja istutas poti basiilikumi võsud. Kastis seda päevast- päeva oma pisaratega
Hakkab jälle lahing. Kompanii peab vahepeal luuresalga välja saatma. Paul pakub ennast vabatahtlikult, kuna ta tunneb, et tänu puhkusele on ta meestele võlgu. Luure ebaõnnestub, kuna vahepeal hakkab uuesti rünnak nng Paul jääb lõksu. Temaga ühte pommisüvikusse kukub üks teine mees, kes peatselt sureb. Paul lubab mehele, et ta teeb kõik ta perekonna heaks, hiljem Paul aga unustab selle. Paulil on täielik närvivapustus, mis siis, et ta on tapnud sõjas palju mehi, siis see üks trükkal tema juures läks talle nii hinge. Lõpuks ta pääseb sealt, ning Kat paneb talle aru pähe tagasi. VIII. Laatsaretis. Albert saab jalga vigastada ning nad viiakse laatsaretti. Paul ja Albert tahavad kindla peale kokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö. surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas
teistega külla elama ning muutis oma nime ristiinimesele sobilikumaks, Peetruseks. Peagi unustas Pärtel Leemeti ega suhelnud temaga enam, samuti unustas ta ussisõnad. Teiseks hoopiks oli, et tema õde Salme, hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, kuna minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa). Lisaks eelpool mainitud tegelastele, elas metsas ka üks imelik elanik, hiietark Ülgas, kes 2 tahtis metshaldjatele suures koguses jäneseverd, korraliku hundikarja ja lisaks veel ka metsa viimase neitsi, Hiie ohverdada (Hiie oli hilisemalt Leemeti naine). Hiie vanemad, Tambet ja Mall püüdsid iga hinna eest elada nagu vanadel- headel aegadel
Bulgakovit ennast. Margarita prototüüp on Jelena, mehele pühendunud abikaasa. Margareta Faustis oli puhas ja kaunis. Jesua on noorem kui Piibli Jeesus oli 27, kuid Piiblis 33. On võimalik, et Bulgakov teadis teooriatest, mis väidavad, et kristuse sünniaeg oli paar aastat vale. Jesual oli vaid üks jünger Matteus. Viimaste sõnadega kiidab Jesua hegemooni, mitte Jumalat. Pontius Pilatus oli 26 36 juudamaa valitseja. 36 kutsuti Rooma ja mõisteti vangi, olevat end vangis ise tapnud. Ta oli arg, määrates Jesua ristilöömise. Lugu algab kevadel, lihavõtetel, mil Saatan saabub Moskvasse. Ta tuleb lihavõttepühadel ning ball toimub ülestõusmisel. Nii Moskvas kui Jersalaimis oli kulminatsioon Suurel Reedel. Nii toimuvad suur romaan ja Jesua lugu samal ajal. Raamatu tegevus oli üldse neli päeva. Balli eeskujuks oli USA saatkonna vastuvõtt 1935 aprillis, kus Bulgakov käis, kuna ta oli Vene seltskonnas tõrjutud. Ta käis
tõde. Archibald pettis naist Nancy Neele'ga , kes oli abielupaari vana sõbra major Belcheri sekretär. Lahutati pärast 14 aastat kooselu. Pärast seda kolis Agatha Yorkshire'i. On teada, et tal olid probleemid närvidega. Paljud tema elust huvitatud inimesed on teinud uuringuid ja avastantud, et naine kannatas eluaeg õudusunenägude küüsis. Kui teda parasjagu avalikkuse ees ei olnud, rääkisid inimesed, et ta püüdvat politseid uskuma panna, et Arhibald olevat ta tapnud. Usutavam versioon aga seisneb ilmselges närvivapustuses lahutuse ning ema surma tõttu. 1930. aastal abiellus Agatha Christie arheoloog Max Mallowaniga. Nad reisisid palju ning sellest tulenevalt kirjutas naine mitmed detektiivilood, kus tegevuspaigaks oli Egipus, Kanaarid või mõni muu riik. Teise maailmasõja ajal töötas Agatha Londoni Ülikooli haigla apteegis, kuhu ta võeti rõõmuga tööle eelnevate kogemuste tõttu. Tema paljude kirjandusteoste auks määrati ta Briti
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Teos algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Kuni oma isa vaimuga lossimüüril kohtumiseni arvas prints Hamlet, et ta isa oli surnud läbi ussihammustuse. Kui ta aga teada sai, et asi nii ei olnud ja et ta enda onu Claudius oli kuningas Hamleti tapnud, teotas ta kättemaksu. Hamlet ei olnud kindel, kas öeldud mõrvaja ikka oli süüdi ning Hamleti jaoks olid saabunud lossi rändnäitlejad, kellel lasi prints etendada n.ö mõrvaöö ja onu Claudiuse reaktsiooni nähes ei kahelnud enam prints Hamlet mõrvaja süüs. Viha lelle vastu suurendas ka see, et vaid väheste kuude möödudes oli prints Hamleti ema, kuninganna Gertrud abiellunud onu Claudiusega. Need kaks põhjust on juba üks asi, mille nimel võitles Hamlet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
