Saatust ei ole, on elu
Sophokles
„Kuningas Oidipus “
„Nii see rikkus tuleb!”, ütles eile ema, kui auto esiklaasil
linnusitta nägi. „ Sitt on sitt...”, mõtlesin mina. Igaüks
mõtleb nii nagu soovib või õigeks peab. Osa inimesi usub saatusesse , teine osa on selliste saatuse märkide ja ettekuulustuste
suhtes skeptiline. Kui suur aga tegelikult on meie valikuvabadus ning
kui palju on meile osakslangevas paratamatut? On ju minu vaba valik,
kuidas ma olukordadele reageerin ja mida oma elus teen. Kuidas siis
ikkagi juhtub vahel nii, et satume situatsioonidesse, mis meile ei
meeldi? Mugav on ju öelda, et see oli saatus. Kas meie uskumused
määravad meie elu? Kuidas oma elukäiku on võimalik muuta? Miks
juhtuvad halvad asjad heade inimestega? Miks peetakse elus juhtunut
enda süüks? Planeet Maa on nagu suur mänguväljak , kus käib mäng
nimega „Elu”. Mulle tundub, et selles mängus on mingisugused
Ära süüdista saatust, kui sa talle jalgu jääd. Sophokles ,, Kuningas oidipus." Kuidas teod mõjutavad enda ja teiste inimeste elu ? Kas mingit rolli mängib seal ka saatus ? Kas inimene juhib saatust, või saatus inimest ? Nende küsimuste üle on inimesed pead murdnud juba aastasadu. Elus peab pidevalt langetama otsuseid. Mõni neist on õige, mõni vale. Kunagi ei saa kindel olla, et meie otsused või teod kõigile head teevad. Kõik otsused ja teod mõjutavad kedagi. Kui mina otsustan, et ei tee homseks oma kodu tõid ära, siis pean leppima tagajärgedega, mis ei pruugi head olla. Selline tegu puudutab vaid mind.Tegelikult võivad ühe inimese otsused teisi väga rängalt mõjutada.
Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus. Oidipuse ränk saatus väljendab
Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik on pärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. Küsimused - kes on Laiose mõrvaja? kes on Oidipuse vanemad? - pingestavad tegevust ja seovad tragöödia tervikuks. Vastused küsimusele leitakse alles teose viimases kolmandikus.
Sophokles. „Kuningas Oidipus“ kui antiikaja peegel Leia tragöödiast neile väidetele kinnitust. Kasuta ka tsitaate. # Inimesed pöördusid oraaklite poole, kui neil oli vaja lahendada probleem. Tavaliselt olid inimesed ebakindlad oma tegevustes, või ei teadnud üldse, mida teha, seetõttu pöörduti oraaklite poole, otsides tuge või kinnitust, et nende tegevused on õiged. Oraaklid, ennustades tulevikku, andsid küsijaile teada nende saatusest. # Enesetappu peeti üllaks ja kangelaslikuks teoks “Tapja end ükskõik kus peitku, olgu tal kaassüüdlasi või ärgu olgu, kuid mu needus leiab ta ja autu ots ta autud päevad lõpetab.” Oidipus ütles, et ta leiab selle, kes tappis Laiose, ning seda ta ka tegi. Rahvas ülistas teda selle pärast, et ta oma lubadust pidas. Rahvas ülistas Oidipuse julgust ennast ise pagendusse saata ja end eraldada sellest riigist oma pattude pärast. Enesetapu tegi Oidipuse ema Iokaste, aga ma ei leidnud raamatust värssi, kus mainitakse selle t
´´Saatust ei ole, on elu, ole rahul kui võid`` (Rein Sander) Sophokles ´´Kuningas Oidipus`` Nimi ja klass Mis on saatus? Sellel küsimuse üle on läbi aegade arutanud paljud filosoofid. Enamasti on need vastused sarnased, kuid lahendustest arenevad veel mitmedki teised küsimused, millele on raske seletust leida. Saatust ehk fortuunat kirjeldatakse kui mingit teatud hulk sündmusi, mis on ette määratud mingi kõrgema väe poolt. Sellest vastusest tekivadki uued küsimused, näiteks kuidas on võimalik saatust muuta ning kas tasub seda üldse teha, või kuidas saavad inimesed kindlad olla, et saatus eksisteerib. Raamat ´´Kuningas Oidipus`` tekitab palju küsimusi fortuuna kohta. Teose autor on Vana-Kreeka kirjanik Sophokles. Vanaajal oli kindel arusaam, et saatust ei ole võimalik
Oidipus saatuse meelevallas On teada tõde, et meie kõigi eest varjatakse saladusi. Olgu need head või halvad. Kindel on see ,et saladused tulevad alati välja, kas varem või hiljem. Saatusega on suhteliselt samad lood. Mina arvan et saatus on ette määratud ja seda ei saa väga palju muuta , kui ainult mõnda pisidetailid veidike paremaks lihvida. Sama oli ka Oidipusega. Ta oli täiesti jäetud saatuse meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , kes selle lapse Korintose
ära ja ta karistas ennast veel rohkemgi kui pidi... * Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta.Ta näitab ka inimese vabatahet mis võitleb pimeda saatuse vastu. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda omariiki ülihästi. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennastvihkavaks meheks. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta. "Kuningas Oidipus" on kirjutatud u. 429-425 a. e.Kr. Teose sündmustik toimub Teeba linnas ajal, mil on liikvel kõikehävitav katk. Linnarahvast on näidatud oma valitsejat usaldavana, hirmununa samas kohutava tõe ees. Ka raamatu kangelane armastab oma rahvast ning on nende päästmise nimel kõigeks valmis. Kuuldes ennustajalt, et riigi eelmise valitseja Laiose tapja ülesleidmine vabastab inimesed katku küüsist,
Ja see pani mind mõtlema, mis on parem... Kas elada pimeduses olles nägija või olla valgustatud olles pime. On erinevaid inimesi ja erinevaid arvamusi, mõned arvavad, et saatus on teerada, mille pidi sa terve elu jooksul käid ja et iga sinu tehtud otsus ongi saatus, kuid mõned usuvad, et saatus on teeraja lõpp-punkt, et me käime seda radapidi ja saame saatust ise muuta, tehes erinevaid otsuseid ja valikuid. Mina olen selle teise variandi pooldaja, usun, et otsustame ise oma saatust, et midagi ei ole ette nähtud, et saatust ennast pole kui eraldi nähtust. Raamatus aga kirjeldati pöördumatust, et saatuse eest ei saa põigelda ja sellega ma ei ole nõus.
Kõik kommentaarid