Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Faust (0)

1 Hindamata
Punktid
FAUST
On teos, mille kallal autor töötas 60 aastat. Millest esialgu soovis kirjutada tragöödiat, kuid see kasvas liiga mahukaks (2osa) ja seda pole võimalik lavastada(liiga palju sündmusi). Mitmeid kordi on lavastatud Margareta ja Fausti armastuslugu . Idee teose kirjutamiseks sai ühest vanast legendist, mis räägib ühest mehest, kellel oli sidemed saatanaga. Sellest teosest sai lugemisdraama(tavaliselt kirjutatakse lavastamiseks).
Eelmäng teatris:
Selles sõnastab Goethe oma suthumist kunsti. Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi.
Proloog taevas(eelmäng):
Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab , et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja)
Mefisto on misantroop (inimesevihkaja)
Mefisto ja Jumala leping:
Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged . Juhul, kui eksitamine ei õnnestu siis ei saagi saatan enam hingesid, sest maapeal läbinisti ausalt elada ei saa.
Esimene osa:
  • Öö ( Fausti iseloomustus)

Faust –tark mees, doktor, jõudis otsusele, et elul pole mõtet ja tahab tappa ennast. Seetõttu, et väljas on kevad lükkab enesetappu edasi. Vestleb Wagneri , kes on oma elusaavutuste üle uhke.
  • Linna väravate stseen (mefisto saabumine)

Mefisto ilmub Fausti juurde musta puudlina (tähendab kuradid või saatanit). Faust võtab ta enda juurde kuna arvab, et puudel on kadunud. Puudel võib olla Fausti juures nii kaua kuni puudel Fausti närvidele käima ei hakka.
  • Töötuba

Kui ta on saanud töötuppa siis saatan ilmutab end. Sõlmitakse Leping Mefisto ja Fausti vahel, mis seisneb selles, et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid.
Oh ilus hetk, oh viibi veel- Mefisto ootab kuna Faust lausub need sõnad siis on ta lepingu võitnud Jumala vahel.
  • Mefisto pakub Faustile järgmisi meelelahutusi: a) Aurebachi kelder:

1) Lähevad kaklema
2)Mefisto pakub alkoholi Faustile
b) Nõiaköök: Mefisto viib Fausti nõiakööki kuna Faustile ei meeldi joomine.Faust ei usu nõiatrikke kuna on ta ise eluaeg katseid teinud. Saadab nõia kuu-peale. Samas nõiaköögis näeb Faust kaunist naisekuju , ta tunneb ennast noorena aga Mefisto taipab selle hetke ära ja salveestab selle koha failina. Faust ei leia õnne nendest asjadest.
Fausti ja Margareta lugu:
Mefisto teab, et Faustile hakkab meeldima esimene naine keda ta kohtab.
Faust ja Margareta kohtuvad tänaval. Faust pakub ennast tema saatjaks. Aga Margareta ei taha Fausti. Margareta lahkub . Margareta on uskilk, kes tuli just kirikust ennem faustiga kohtamist Peale tema lahkumist ütleb Faust, et ta tahab seda naist. Mefisto ütleb Faustile, et võtta keegi teine kuna see pole õige naine sulle. Aga Faust ei jäta jonni.
Margareta on uskilk, kes tuli just kirikust ennem faustiga kohtamist. Mefisto saadab kingitusi Margaretale, et võita tema süda. Esimse kingituse annab Margareta emale, mis saab kirikule antud. Margareta juhitakse halvale teele. Talle meeldib Faust. Teist kingitust varjab ta ema eest. Margareta küsib nõu naarbinaise käest. Margareta magab emaga ühes voodis . Faust võidab Margareta südame. Emale antakse unerohtu, et Faust ja Margareta saaksid seksida emaga ühes toas. Ema sureb unerohu tõttu. Margareta jääb rasedaks.( Siis kui Faust ja Margareta elasid: siis oli väga halb märk kui sa jäid rasedaks ja polnud abielus. Faust ei tahtnutki abielluda Margaretaga). Margareta vend saabub tagasi, ta saab teada, et Faust on tema õde häbistanud.Margareta vend võitleb Faustiga 1 vs 2( Margareta vend vs Mefisto ja Faust). Vend sureb . Fausti otsitakse mõrva eest taga. Aga ei saada kätte. Margareta tapab oma lapse ja satub vanglasse. Fausti kutsub Margaretad kaasa, et põgeneks koos temaga aga Margareta ei tule kuna tunneb saatana lõhna (Mefisto lõhna).
Margareta üheks surma põhjuseks on see, et ta närvid ei pea vastu kuna teda rääkitakse taga. Ta on rase ja pole abielus.
Teine osa:
Mefisto pakub Faustile kuulust tehes Fausti väepealikuks. Fausti ei rahuldu millegagi. Teda hakkab vaevama süütunnetus, keda on ta tapnud, hävitanud. Ta tahab oma tegusid heastada. Ta otsustab, et peaks oma süü heaks tegema. (vähendama merd ja tegema rohkem häid põllumaid ja antaks inimestele, kes on kannatanud. Soovimise ajaks on Faust juba pime ja Mefisto otsustab Fausti petta. Tegelikkuses kuuleb faust, et labidad kõlisevad ja ta arvab et tehakse maad korda aga päriselt kaevatkse faustile hauda. Ja lausub järgmised sõnad: „ See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Siis võin ma öelda oma viimsed sõnad: „oh ilus hetk , oh viibi veel”. Faust saab Mefisto teenriks.
Kuigi Mefisto on võitnud lepingu Jumalaga ei lase Jumal Fausti põrgusse saata, sest õnne hetk on saabunud suus jyu ta teeb inimesele head.
Teose teemaks on elu eesmärgi otsimine. Faust otsib elumõttet: joomises, rikuses, ilusas, kuulsuses.
Leiab töös oma elumõtte teistele heaks tehes.
Idee (sõnum lugejale)- inimene ei või saada õnnelikuks siis kui mõtleb endale, teeb halba teistele. Inimene võib õnnelikuks saada kui süda on rahul.

Faust #1 Faust #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Brenda Õppematerjali autor
lühikokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

FAUST--GOETHE
3
docx

FAUST- (GOETHE)

kade. Mefisto e.misantroop e. Inimestevihkaja. Mefisto & jumala vaheline leping- Jumal lubab üht inimest (Fausti ) eksitada mis tahes vahenditega teelt. Kui eksitamine õnnestub ja Faust on tänu Mefistole õnnelik, saab Mefisto endale Fausti hinge ja kõikide teiste eksinute hinged. Juhul kui eksitamine ei õnnestum, ei saa kurat enam ühtegi hinge endale põrgusse,sest maapeal läbinisti ausalt elamine polegi võimalik. Esimene osa : ÖÖ ( Fausti iseloomustus) Faust on tark vana mees, kuid tema elu tundub talle mõttetu ning ta tahab end ära tappa. Selle tõttu, et väljast kostab muusikat ja laulu ning on kevad, otsustab ta oma surma edasi lükata. Ta vestleb Wagneriga,kes on endast vaimustuses ning leiab,et tema elu on elamist väärt. LINNAVÄRAVATE EES ( Mefisto kohtumine Fasutiga ) Mefisto ilmub musta puudlina. Faust kutsub Mefisto kaasa oma koju. Kui nad on saanud töötuppa ilmutab Mefisto end vaimuna

Kirjandus
Goethe-Faust-I osa
3
docx

Goethe “Faust” I osa

tõusta armastuse poole o I osa ­ episood "Öö" -Fausti pettumus senises elutöös. Fausti otsivale vaimule vastandub Wagner kui piiratud erialateadlane. episood "Linnavärava ees"- kujutab erinevatest sotsiaalsetest kihtides pärit inimesi ­ elu selle paljukihilises koosluses. Faust, kes on avatud elukõiksusele ja Wagner, kes hoidub rahvast eemale. Ilmub Mefistoteles musta puudli näol. episood "Töötuba"- koos puudliga sisse. Faust: " Teame, et inimlaps seda ei hinda, mida ei mõista, ei tunne , ei tea, tihti ta kõike, mis kaunis ja hea, väiklaselt mõnitab, halvustab, nuriseb...." (lk 36)

Kirjandus
Johann Wolfgang Goethe --Faust-I osa
8
docx

Johann Wolfgang Goethe - "Faust" I osa

1790: "Katse selgitada taimede metamorfoosi" ("Versuch die Metamorphose der Pflanzen zu erklären") 1817­1829: "Itaalia reis" ("Italienische Reise") "Faust"-i kujunemine "Faust" ­ selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse

Eesti keel
Goethe  Fausti-analüüs
7
docx

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea

Kirjandus
Johann Wolfgang Goethe-Faust-kokkuvõte
5
docx

Johann Wolfgang Goethe "Faust" kokkuvõte

Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli

Kirjandus
J-W-Goethe-Fausti-ülesanded
18
docx

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.

Kirjandus
Kokkuvõtlik töö faustist hindele 4
3
doc

Kokkuvõtlik töö faustist hindele 4

,,Faust" Teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu ega suutnud taibata, kus ja kuidas tuleks neid kasulikult rakendada. Seetõttu on aastate pikkune töö olnud vaid skolastika, mis ta meeleheitele viib. Samasugust rahulolematust on Goethe tundnud, ta tõdeb: ,, Ka mina olen ekselnud igasuguste teaduste valdkonnas ja aru saanud nende tühisusest." Pühendus: Teos on pühendatud kaugetele aegadele ja vanadele sõpradele.

Kirjandus
Goethe raamatu
14
doc

Goethe raamatu

Kõik on loodud õigesti. 1. Maailm on kentsakas 2. Maailm on loodud valesti. 3. Inimesest saab kurjus võitu Kihlvedu Fausti hinge üle. Esimene osa ÖÖ 1. Millisena kohtame Fausti? Millega ta tegeleb? Faust on kõike õppinud: filosoofiat, arstiteadust, õigusteadust ja teoloogiat. Ta tunneb, et see ei ole teda kuhugi edasi viinud. Ta on rahutu, üritab leida kedagi enda sarnast, otsib kaaslast. ,,Mis, vaene tobu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest." ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." 2. Kes on Wagner? Wagner on Fausti endine õpilane, tema tegi aktiivselt teadust. 3. Mille poolest Wagner ja Faust vastandusid?

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun