Hamlet - kokkuvõte (51)

Hamlet oli Taani prints. Tema isa, kuningas Hamlet, suri. Arvati, et loomulikku surma. Pärast kuninga surma võttis kuninganna Gertrud kohe uue mehe, endise kuninga venna, Claudiuse, kes asus kohe troonile. Hamletil tekkis kuri kahtlus , et kuninga surmas on kindlasti Claudiuse käsi mängus. Ta arvas et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusle kaotas Hamlet seega trooni . Ta oli väga löödud. Ühel päeval teatasid lossi valvurid , kellest üks oli ka Hamleti parim sõber Horatio , et olid keskööl näinud surnud kuninga vaimu. Ta olevat olnud täiesti vait. Ja kui proovis midagi öelda, siis hommikune kukk kires ning vaim kadus. Peale seda kuuldust läks Hamlet järgmisel ööl koos valvuritega valvesse. Ta oli väga ärevil. Kui kell lõi 12 ilmuski Hamleti ja tema õukondlaste ette vaim. Hamletit tabas kuidagi hirm ja samas ka põnevus. Ta ei saanud niisama sõna lausumata seista ja küsis vaimult, et mida ta soovib. See peale vastas vaim et sooviks Hamletiga kahekesi rääkida. Valvurid proovisid küll Hamletit tagasi hoida, sest oli ka võimalus et tegu on kuradiga , kes suudab ennast kõigiks ja kõigeks moondada ja ka tänu sellele Hamlet lõksu püüda. Aga Hamlet läks ikkagi. Jutuajamise käigus sai Hamlet teada, et Claudius oligi see, kes oli kuninga tapnud. Kui kuningas oli aias oma lõunauinakut teinud, siis valas Claudius talle kõrva mürki, mis tappis kuninga koheselt. Siis vaim kadus. Hamlet oli väga raevunud ning hakkas kohe kättemaksu hauduma.
Hamlet oli pärast vaimunägemist hullunud ning segaduses. Käitus imelikult. Selle tagajärjeks mõtles ta välja plaanid. Ta käitub nii nagu oleks ta hulluks läinud. Sel juhul ei aimaks Claudius ja kuninganna midagi, et Hamlet tegelikult teab kogu tõde. Hamlet armastas väga kantsler Poloniuse tütart Opheliat. Ta avaldas koguaeg oma armastust talle. Ka Ophelial olid Hamleti vastu tugevad tunded. Kuid nüüdse plaani käigus ei teinud enam Hamlet eriti Opheliast välja. Seda sellepärast, et keegi tema plaanist aru ei saaks. Siiski saatis ta lõpuks Opheliale kirja. Tema tekst oli küll segane ja veidi imelik, kuid siiski suutis ta nendesse ridadesse kirjutada nii palju sooje tundeid, et Ophelia kurbus kadus. Ta sai aru, et Hamlet siiski armastas teda. Ta näitas seda kirja ka oma isale . Tema isa omakorda kuningapaarile. Sellest järeldasid kuninganna ning kuningas, et Hamleti hulluksminek ei ole tingitud ainult oma isa surmast vaid ka tohutust armastusest Ophelia vastu. Plaan sujus Hamleti ootuste päraselt.
Hamlet kutsus enda juurde riigi parimad näitlejad. Kuna ta oli kuulnud , et üks neist on näideldes nii emotsionaalne, et toob nii iseendale , kui ka publikule pisara silma, siis tärkas tal koheselt uus plaan. Ta palus näitlejatel etendada näidend, mille süžee ta kirjutab ise ja siis see kuningapaarile ette mängida. Ta kirjutas näidendi sama sisuga, millega oli seotud vaimult kuuldud lugu. See oli selline, et kuninganna tõotas kuningaga abielludes , et ei võta ealeski omale teist meest. Isegi mitte peale kuninga surma. Järgmises tseenis tappis kuninga lähedane sugulane kuninga ning kosis kuningannat. Selle peale kuningas kahvatus ning lahkus saalist. Peale etendust kutsus kuninganna kuninga käsul Hamleti oma tuppa jutule. Aga, et midagi kuninganna teada ei jääks käskis kuningas Poloniusel samas toas seinavaiba taha seista. Hamlet läks ema tuppa ning siis ema rääkis, et Hamlet on oma ‘’isa’’ alandanud. Hamlet läks raevu, et ema Claudiust tema isaks nimetab ning hakkas vihaselt rääkima. Ema tahtis lahkuda, kuid Hamlet haaras ema randmest ning takistas teda. Hetkeks nägi Hamlet taas vaimu, kes ütles, et Hamlet pole ikka veel lubatud kättemaksu täide viind. Kui ema nägi, et poeg räägib tühjusega, sest ema vaimu ei näinud, hakkas ema oma elu pärast kartma ning karjus . Selle peale kuulis Hamlet ka seinavaiba tagant hääli. Ta arvas koheselt, et sinna on varjunud Claudius ning torkas läbi vaiba mitu korda. Tema üllatus oli suur, kui vaiba tagant vajus välja hoopis Polonius. Selle teo peale saatis kuningas Hamleti riigist välja Inglismaale .
Taani tagasi jõudes tabab Hamletit väga kurb uudis. Tema suur armastus Ophelia on surnud. Ta oli hulluks läinud pärast seda kui tema isa oli surnud ning seda veel tema armastatu Hamleti käe läbi. Ta oli uppunud ojja. Matustel, kui kirst oli juba maasse lastud ja hakati mulda peale viskama hüppas Ophelia vend Laerter kirstu peale sooviga teda koos Opheliaga matta. Tema kõrvale hüppab ka sama sooviga Hamlet. Laerter läheb selle peale raevu. Asi viib duellini. Võitluspäev jõudis kätte. Kui tavalised duelli reeglid nägid ette, et mõlemad võitlejad võisid omada nüridat mõõka, siis seekord Laerter murdis reegleid. Tal oli terav ja mürgitatud mõõk. Rüseluse käigus õnnestus tal Hamletit tabada. Järsku kiljatas kuninganna. Ta oli joonud klaasist, kus oli mürgitatud jook, juhuks kui Hamlet peaks duelli keskel juua tahtma. Kuninganna suri. Sellepeale Hamlet torkas Laertest ja seal nad surid kõik koos.