Kreeka religioon (0)

Kiili Gümnaasium
Kreeka religioon
Referaat
Kaija Põder 10.klass
Kiili 2012

SISSEJUHATUS
Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusid, et jumalatele ohvreid tuues , neile meelepärane olles, neist lugupidavalt rääkides ning samas ka kaasinimeste vastu hea olles saadab neid õnn.
JUMALATEST
Kreeklaste arvastes ei olnud surematud jumalad mitte alati maailma valitsenud. Kõige alguses oli olnud maailmas kaos , millest sündis kõigi elusolendite ema Gaia (maa), kes sünnitas endale abikaasaks Uranose(taeva). Nende järglastena tulid maale titaanid, kes häirisid oma isa, kes hakkas nende vastu kurje plaane hauduma. Isast jõudis ette tema poeg Kronos, kes võttis üle maailma valitsemise. Kronos võttis endale naiseks Rhea, kellega ta sai kuus last, neist viimane oli Zeus . Täiskasvanuks saades sai Zeus nii oma isast kui ka teistest titaanidest jagu ning hakkas ise maailma valitsema. Zeus abiellus oma õe Heraga, kellega nad said pojad Arese, Hephaistose. Zeusil oli veel palju lapsi, kuid need olid abieluvälised ja armukestega.
Zeus oli taeva-, tormi-, piksejumal ning jmalate valitseja. Jagas maailma oma kahe vennaga, saades ise taeva, vend Poiseidon mere ning Hades allmaailma. Sellegipoolest oli Zeus neist võimsaim. Teda kutsuti isaks, sest tal oli lugematul arvul lapsi. Talle meeldis ohvriloomana härg.
Hera oli abielu kaitsja, ta oli väga armukade , kuid selleks andis Zeus ka põhjust. Kiusas suurema osa ajast taga Zeusi armukesi ja lapsi. Ohvriloomaks oli lehm .
Poiseidon oli merejumal , kes tekitas oma kolmhargiga torme ja maavärinaid. Ohvriloomaks oli hobune.
Põhiliseks jumalate austamis viisiks oli ohverdamine .
Jumalad voolisid inimesed veest ja mullast.
PÜHAMUD JA TEMPLID
Kreeka templid on kõige kuulsam osa Kreeka arheoloogiast. Tavaline Kreeka pühamu koosnes templist ja selle juurde kuuluvast altarist, mis oli madal, kividest laotud alus, kus sai jumalatele ohvreid tuua. Tempel ehitati kõrgele mäe tippu. Pühamu keskpunktiks oli altar . Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks. Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said vaid preestrid ja templiteenijad.
SURMAJÄRGSUS
Kreeklased ei pannud erilist rõhku elule pärast surma ning arvasid, et peale surma lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega Kerberos . Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat need pärandusena edasi patustaja järglastele. Algul arvati, et inimese saatus peale surma ei sõltunud tema tegudest eluajal, kuid hiljem muutus arvamus ning sai oma saatust mõjutada. Kui kandsid spetsiaalseid riideid ning käitusid vooruslikult, oli sinu tulevik helgem.
ORAAKLID JA ENNUSTAMINE
Kreeklased otsisid jumala tahte selgitamiseks erinevaid endeid. Ennustati nii lindude lennust, ohvriloomade elunditest kuid veel paljudest eri asjadest. Tihtipeale küsiti jumalalt endalt ka nõu. Nõu küsimiseks olid neil eraldi pühamud ehk oraaklid, millest kuulsaim on Delfi oraakel Kesk-Kreekas, Parnossose mäe jalamil. Preestrinnat, kelle suu läbi Apollon Delfis ennustas, kutsuti püütiaks, sest müüt jutustas, kuidas seal samas olevat Apollom tapnud lohemao püütoni. Kuna alati ei ulatanud inimlik mõistus jumala tõeni ning jumalalt ei võinudki oodata lihtsalt sõnumit, siis tekkisid polistes tihti ennustuste pärast tulised vaidlused. Kuna sealt saadud ennustuse tõesuses ei kahelnud keegi, siis saadeti iga tähtsa ettevõtte eel linnriigi esindaja Delfisse nõu küsima.
KOKKUVÕTE
Kreeka religioon ja mütoloogia oli väga kõrgelt arenenud, ning neil oli palju jumalaid. Nad ei uskunud elusse pärast surma, ning elasid hetkes . Nad ohverdasid oma jumaltele erinevaid loomi jumalatele mõeldud templites, et saabuks ilusam elu. Nende peajumal oli Zeus, kes oli pikse ,- taeva- ja tormijumal, tal oli lugematul arvul lapsi nii teiste jumalatega kui ka inimestega, nad elasid Olümpuse mäe.
LISA
Kreeka jumalad
Poseidoni tempel
Kasutatud :
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/6klass/5kreeka/kreusk.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Zeus#Zeusi_m.C3.BC.C3.BCt
http://www.syg.edu.ee/uus/syg/index.php?option=com_content&view=article&id=287&Itemid=9
http://www.slideshare.net/assur3/maadeavastused-2444014
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/arharhitektuur.ht m