Bulgakovi "Meister ja Margarita" kokkuvõte (1)

„Meister ja Margarita“ Mihhail Bulgakov
Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks.
Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jeršlaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis . Meister kirjutas romaani Ješuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jeršlaimis. Pilatus lasi Ješua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda , kes Ješua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Ješua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. Tema ainsaks relvaks oli sõna ja ta kuulutas tõde. Leevi Matteus oli igavesti tema õpilane.
Ješua on paralleeltegelaseks Meistrile. Kõigis kolmes maailmas on paralleelsed tegelased: juhid, õpilased, reeturid, timukad . Meistri õpilaseks oli näiteks Bezdomnõi, kellega ta hullumajas kohtus. Sündmused Moskvas justkui kordaksid seda, mis toimus Juudamaal. Ješua oli tõekuulutaja Jeršlaimis ning Meister püüdis seda teha Venemaal kirjanikuna. Mõlemat maailma aga ühendab kõrgematel võimupositsioonidel olevate inimeste takistused tõekuulutajatele
Margarita ja meistri armastus oli igavene ja kõikehõlmav. Nad kohtusid tänaval, kui Margarital olid käes kollased lilled, mis on piiblitraditsioonide järgi sümboliks surematusele. Margarita nõustus saatanat aitama. Ta on nõus olema tema ballil esimene daam . Ta võtab vastu külalisi, kelle elu jooksul tehtud halvad teod teevad talle veidi liiga (põlv, mida nad suudlevad muutub väga valulikuks). Ballil palub Margarita andestust oma lapse tapnud naisele. Ta paneb nii oma saatuse proovile, kuna Woland andis talle ühe soovi täitmiseks. Naine pääseb piinadest ning ka Margarita sai ikkagi tagasi oma armastatud mehe, kes oli vahepeal hullumajja sattunud. Meistri ajas hullumeelseks see, et tema elutööd, romaani Pontius Pilatusest, ei avaldatud ning ta ei suutnud seda täielikult lõpetada. Mees proovis oma käsikirju põletada, kuid „käsikirjad ei põle“ ( Wolandi sõnad). Tõelise meistri töö on igavene. Romaanis on küllaltki palju autobiograafilist materjali. Bulgakov pani teosesse oma meeleheite, kui tema teose avaldamisvõimalused puudusid ning samuti nagu meistrit kritiseeriti ka Bulgakovit. . Bulgakov kujutab meistri saatust, kui looja saatust, kelle elu sõltub oma teose lõpetamisest. Autor kartis, et ka tema looming vajub unustusse ilma trükki laskmata. Nagu Margaritagi, säilitas Bulgakovi abikaasa käsikirjad, kuna lootis, et need kunagi ilmuvad. Romaani aeg saabus 27 aastat pärast kirjanikku surma.
Meister ja Margarita said raamatu lõpuks saatana abiga rahu, kuid mitte valgusesse, kuna olid vastu võtnud Wolandi abi. Ka meister sai oma raamatu lõpetatud.
Woland oli olulisim tegelane. Ta seob teose tervikuks. Woland nägi ja teadis kõike. Temas oli tõelist salapära. Ta oli küll saatan, kuid minu arvates ei olnud ta halb. Pigem näitas inimestele, millised nad tegelikult on ja see muutis neid mitte just paremaks, kuid pani kindlasti mõtlema. Ta tegutses vaid seal, kus oli kadunud ausus, kultuur ja usk. Woland ei teinud kurja ilma inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke , kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud.
Wolandit saadab kummaline saatkond:
Korovjev ehk Fagott , kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub , et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud
Peemot oli kassisarnane ja riukalik ning kohati muutus mustaks kassiks. Ta oli tegelikult saatana narr . Romaani lõpus muutus ta nooreks kõhnukeseks meheks.
Azazello oli hirmuäratava välimusega lühike mees. Tegelikult deemon -surmatooja. Piibli ainetel oli ta taevast minema saadetud ingel, kes õpetas inimesi relvi tegema ja naisi end meikima.
Abadonna oli hirmuäratav surmaingel.
Romaani lõpus ühinevad maailmad. Teispoolsuses kohtuvad Pilatus, Meister ja Margarita, Woland ja tema kaaskond. Ješua palvel, kes luges meistri käsikirju, saadetakse ta sinna. Tänu meistrile saab lõpuks vabaks Pilatus, kes ei leidnud peale surma rahu ning ka meister saab lõpuks oma teose täiuslikuks muuta.
Number 5 on romaanis saatana number. Ta elab Moskvas majas number 302 ( ristsumma on 5), korteris nr 50, mis asub viiendal korrusel.
Varjud on sümboliks. Igal inimesel ja esemel on vari. Kui on valgust on ka varjud. Üks ei eksisteeri ilma teiseta. See näitab hea ja halva tasakaalu.
Raamat pani minu mõtisklema hea ja halva üle nii maailmas kui ka minus endas. Tõelist ausust ja siirust on tänapäevases maailmas ilmselgelt liiga vähe. Tihti ei mõtle inimesed ka oma sõnade mõjule ja tõelisele tähendusele. Raamat on kahtlemata tõeline suurteos.