vene keelde. Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid. Kivirähk on romaani nappi tegevustikku põiminud hulgaliselt ehtsaid folkloorseid motiive muistenditest ja naljanditest. Tegelased rehepapp Sander küla tohter, tark, usaldusväärne Räägu Rein mõisavihkaja, ahne, ülbe Liina talumees Reinu tütar, uhke Koera Kaarel joodik, rehepapi hea sõber sulane Jaan labane külanarr, lollike toapoiss Ints südamlik, patriootlik AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda
milles töötavad ärijuhid ja tootjad ning teenindajad. Projekteerijad kavandavad hooned, ehitusfirma teeb tööde läbiviimiseks pakkumise, alltöövõtjad viivad projektid ellu. Tootmises osalevad kindlate oskustega spetsialistid, olulised on erinevad inspektorid, ametnikud ja kooskõlastajad. Peaaegu on kadunud sellised ametid nagu taluperemees ja perenaine. Sellest on kahju, sest peremeheks saamine nõuab aega ja kogemusi . Alahinnata ei tohi ka vanemate põlvede tarkusi ,mida õpetas talumees oma lastele ja nemad omakorda oma lastele. A.H.Tammsaare loodud tegelaskujude igapäevaelu oli tänapäevasest täiesti erinev. A.H.Tammsaare on oma teoses ,,Tõde ja õigus" jäädvustanud taluelu argipäeva ja teinud selles ajas elanud inimeste teod ja mõtted arusaadavaks ka praegusele lugejale. Kirjaniku raamatud on rusuva ja raske meeleoluga. Seda väidet kinnitab ,,Tõe ja õiguse esimeses osas
Kas Mari saab mõista? Juba ajast aega on endast nõrgemaid ära kasutatud. Kui tunnetatakse, et teine isik jääb mingil moel alla, kasutatakse kohe võimalust. Nagu öeldakse, looduses sööb alati tugevam nõrgema. Nii juhtus ka Mäeküla taluperenaise Mariga. Teda kasutati ära. Mari käitumine oli aga tolleaegse naisterahva käitumisele mitteomane. Kas Mari käitumist saab mõista? Ammuses ajaloos on juurdunud kord, et meestel on naiste üle võim ja kontroll. Samuti oli ka Mari ja talumees Prillupiga. Peale Mari õe surma, kes oli ka ühtlasi Prillupi abikaasa, oli Mari kohustatud oma õe positsiooni üle võtma. Marist sai uus Prillupi abikaasa ning nende laste ema. Maril oli tolleaegsele naisterahvale mitteomane iseloom ehk talle ei meeldinud, et tema eest ostuseid langetati. Kuid kui ta pidi Prillupiga abielluma, siis tegi ta seda ikkagi oma soovist laste eest hoolitseda. Tal oli ka võimalus keelduda, aga ta ei teinud seda. Sellises
Otsutab, et paneb papagoi külmkappi. Siis kui Nixon on ära läinud tuleb Breênevile meelde, et papagoi on alles külmkapis ja otsustab ta lahti päästa. Kui Breênev külmkapi ukse lahti teeb, siis ütleb papagoi: "Siber õpetab, Siber õpetab." Breznevil korteris heliseb uksekell. Breznev võtab paberilehe ja loeb:"Kes on?" "Sellepärast, et Andropovil olid kõige kehvemad neerud, Tsernenkol aga kõige viletasam kardiogramm." *** Läheb mööda teed talumees, kaenlas arbuus. temaga saab kokku Gorbatsov. "Oi, milline kena arbuus. Anna mulle!" "Valige, Mihhail Sergejevits!" "Valida? Kuid sul on ju ainult seesamune üksainus arbuus!" "Ja mis sellest! Teid on ju ka ainult üksainus, aga meie ikkagi valisime!" *** Hullumajas võetakse vastu komisjoni. Patsiendid seisid koridoris kahes reas ja kui kontrollijad lähemale jõudsid, alustas esimene rida reibast laulu:"Meil on hea elada nõukogudemaal..." Komisjoni liikmed küsisid imestunult:
Inimesed Zostsenko novellis ,,Korter" vaidlevad selle üle, kes saab vabaks jäänud korteri, kus oli toimunud mõrv, endale. Vaieldakse, et see oleks onupoja poliitika, kui mõni lähisugulane saaks korteri endale. Kedagi ei huvitanudki, kes tappis, kelle tappis, miks tappis, mis mõrvarist ja laipadest edasi sai, oli vaja vaid korter endale saada. Zostsenko pilab inimeste ahnust ka novellis ,,Sünnipäevalaps". Talumees võtab vankri peale linnamehe, sest ta teab, et viimane maksab talle sõidu eest, algul küsib ruubli, hiljem kolm. Oma naist, sünnipäevalast, ta aga peale ei võta, vabandab, et tee olud on halvad (sellepärast tõstab ta ka linnamehe hinda). Mees teab, et naine talle ei maksa. Ahnust kirjeldavad ka Ilf ja Petrov oma suurteoses ,,12 tooli". Ippolit ,,Kiisu" Matvejevits Vorobjaninov ja Ostap Bender hakkavad otsima 12 söögitoa tooli, sest ühes neist peavad olema teemantid
· 1988-1991 kaotatakse meditsiilniline kontrollsüsteem, ilmub vastandlik info meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 noor Eesti riik hõivatud muutustega ei pööranud tähelepanu võõrana tunduvatele uimastiprobleemile · Diskussioon uimastite legaliseerimine üle. · Üldsuse tähelepanu võitnud sündmused ,,moonisõda" (talumehe moonipöllu mahaniitmine, talumees sai kompensatsiooni) ja eesti narkodiilerite vahistamine Tais Sotsiaalse probleemi tunnistamine · 1996. Aasta dets. Ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971 konverentsidega · 1997 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete oma seaduse vastuvötmine · 2000 ÜRO.. 1988 uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konvektsiooni vastuvötmine Põhitendentsid alates 2001 · Eesti osa 5% amfetamiini levikus maailmas
puuduse ees. Leivahädalistele pakuvad nad suurt vara, et saada omale ihaldatud asi (inimene), olgu selleks kasvõi vaese mehe naine või tütar. Nii tegi ka Kremer, kes hakkas ihaldama talumehe naist. Mõisahärra kasutas ära Prillupi vaesust, et Mari endale saada, pakkudes talle piimad neiu vastu. Looduse poolt on inimestele kaasa antud saamahimu, ning kui see võimust võtab kaob ka viimane arunatuke. Näpuvalge paneb inimesi rumalaid otsuseid tegema, mida nad hiljem võivad kahetseda. Ka talumees Prillup ei olnud kohe nõus mõishärra pakkumisega, kuid ahnus sai tast jagu. Nii tehtigi leping, mida ta hiljem kahetsema hakkas. Leidub mehi, kes arvavad, et nad pole ilma rahata püksikandja nime väärilised. Nad elavad põhimõtte järgi, et olemasolevat raha tuleb igal võimalusel suurendada. Ekslikult tekib sellega ka arvamus, et mida suurem vara seda rohkem võimu. Selliseid meeshingi võib
· Schweitzer: Eetika seisneb selles, et ma kogen sundi suhtuda igasugusesse elutahtesse samasuguse aukartusega elu ees nagu enda elutahtesse. Mõtlemisparatamatu põhiprintsiip: hea on elu säilitada ja edendada, halb on elu hävitada ja takistada. Me peame alluma paratamatusele elu kahjustada (putukad metsateel, hiired majas, pesemine kui massimõrv bakterite tapmise näol, sööme teisi organisme). Elu võib kahjustada vaid siis, kui see on paratamatu: talumees niidab lehmatoiduks 100 lille, hiljem koju jalutades pole aga enam õigustatud suvalisele lillele jalaga virutamine. Loomkatsed inimhaiguste raviks?! Kokkuvõtteks: huvitav raamat, mis pani mitmete asjade üle sügavamalt järgi mõtlema, kuigi autori keerukaid mõttekäike oli vahel raske jälgida.
Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on Jaan Vahtra tähelepanekud ja kokkupuuted modernsete kirjandus- ja kunstisuundade ning nende esindajatega. 1918. aasta juunis lahkub Jaan Vahtra revolutsioonilisest Neevalinnast. Kunstiakadeemia jäi lõpetamata, kuid kõigest hoolimata nimetab Jaan Vahtra Neevalinna oma kaunimaks noorusmaaks. Jaan Vahtra suri 1947. aastal. Haridus 1893. aastal, 11-aastasena, läks Jaan Vahtra Vanaküla vallakooli. 1896. aastal jätkas õpingui...
.......................................................... Christoph Willibald Gluck ........................................ .................... 20..... 18 sajandil tekkis tõsise ooperi kõrvale ka koomiline rahvaooper. See oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Sisu oli tavaliselt rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Hakkas toimuma tõsise ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai saksa helilooja Christoph Willibald Gluck. Christoph Willibald Gluck sündis 02.juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W
oma telje; kuu, mille tsükkel ei kesta nagu meie kalendris 30 päeva; ja aasta, mis on Maa pöörlemine ümber Päikese. Primitiivsetes ühiskondades hakati aega arvestama taimede lehte puhkemise või viljalõikuste järgi. Kuid see ei olnud väga täpne. Ainus lihtne kuid täpne aasta mõõtmise meetod oli tähtede järgi vaatamine, näiteks ehitati igasuguseid struktuure, kus teatud kohas oli päike igal aastal samal positsioonil ((Newgrange)). Või mõni talumees seisis öösiti oma põllul ja vaatas, et nii, see täht seal liigub iga päevaga natukene ja aasta pärast leiab selle jälle samast kohast. Egiptuse preestrid vaatasid ka tähti, kuid põhirõhu panid Siriusele, mis tõiseb horisondile veidi enne Niiluse üleujutusi. Selle järgi olid nemad esimesed, kes läksid üle kuukalendrilt päikesekalendrile. Mesopotaamias kasutati veel kaua aega peale seda kuukalendrit, ning mõnes Pärsia lahe äärses riigis, s
" Kuningas läks oma salakambrisse ja valmistas seal mürgise õuna. Pani endale selga talumehe riided ja asus teele pöialpoiste juurde. Ta koputas uksele. Pöialpoiss vaatas aknast ja lausus: ,,Ma ei tohi kedagi sisse lasta, lumivalgekesed ei luba." ,,Ma ei tahagi sisse tulla. Võta, ma kingin sulle ühe õuna." Vastas talumees. Pöialpoiss kahtlevalt: ,,Ei, ma ei tohi midagi kelleltki vastu võtta." ,,Kas sa kardad midagi? Vaata, ma söön ise ka neid õunu." lausus talumees. Õun oli aga tehtud nii kavalasti, et üks pool oli mürgitatud, teine pool mitte. Kuningas hammustas oma õunapoolest ja Pöialpoiss sirutas käe ning võttis mürgise õunapoole.
meelevalda. Tekib küsimus, kas Oidipus oli ise selles süüdi ? Teeba linnas, kuningas Laiose naisel Iokasterile, sündis poeg. Peagi kuuleb Laios ,et ta enda poeg tapab ta ja heidab emaga ühte . ??? Peale selle jutu kuulamist lasi ta Lokasteri poja ära tappa. Laios käskis oma teenril viia laps Kurintose mäele surema . Laiose teener andis selle lapse talumehele ja läks Korintose mäele. Talumehel läks süda hardaks ning ta ei suutnud last sinna surema jätta. Talumees andis lapse hoopis Korintose karjuse kätte , kes selle lapse Korintose kuningale viis. Korintose kuningas oli ilma lasteta ja ta võttis kingitud lapse meeleldi vastu. Polybos pani poisslapsele nimeks Oidipus ja kasvatas ta Korintose printsiks. Kui Oidipus kasvab suuremaks ja talle ennustatakse ,et ta tapab oma isa ning abiellub oma emaga, lahkub ta kodust ,et seda ära hoida ja hakkab Teeba poole liikuma. Teel Teebasse toimus kolme tee ristil väike arusaamatus
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. K...
detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus Stalini sünnikande kohta seisab kirjas: 1878. aasta 6. detsember, ristiti 17. detsembril, vanemad Gori linna elanikud talumees Vissarion Dzugasvili ja tema seaduslik naine Jekaterina Georgijevna. Ristiisa Gori linna elanik talumees Tsihitatrisvili. Sakramentaalse ristimise viis läbi ülempreester Hahalov köster Kvinikidze juuresolekul. Samas arhiivis on tõend selle kohta, et Jossif Dzugasvili lõpetas Gori vaimuliku kooli, ja ka seal on kirjas: sündis 1878. aasta detsembrikuu 6. päeval. On säilinud ankeet, mille Stalin 1920. aastal omakäeliselt on täitnud. Seal on sünniajaks 1878. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär, täitis Stalini sekretär Tovstuhha tema eest uue
juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja ka enesele unerohtu, kuid kogus oli liialt suur ja seetõttu seiskus ta süda. Teoses ,,Mäeküla piimamees" hakkas vanapoisist vaesunud mõisnik Ulrich von Kremerile meeldima talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari. Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja otsustas Tõnuga kokkuleppe teha. Ta pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle ja lootis, et saab kord enesele Kuru Jaani kombel mõisa osta. Tõnu püüdis Marit keelitada, kuid too keeldus. Viimaks andis Mari järgi ja hakkas mõisniku armukeseks. Tõnut ei saatnud loodetud edu ja üsna pea hakkas ta oma teguviisi kahetsema. Ühel õhtul teel kõrtsist koju Tõnu külmus surnuks.
Pärast Tõnu surma hakkavad Maril kosilased käima, kuid Mari saab aru, et kõik tahavad hoopis tema raha Mari saatis nad kõik minema ning võttis lapsed ja kolis linna elama. Enne seda aga teatab ta Kremerile, et ta pole enam Kremeri armuke. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Välimuse poolest oli Tõnu Prillup väga karvane (käed, jalad, selg, nina ja kõrvad) Ta oli mehine mees aga pisut vanavõitu juba. Ta oli maapõline talumees. Teda huvitas eelkõige just nö. materiaalne rikkus ja Mari oli vahend, millega ta seda saavutas. Ta oli omakasupüüdlik, kuna ta soovis Mari vabameelselt (või isegi üritas teda veenda), Kremerile anda, et ise endale piimamehelepngut saada (kaasaarvatud talu). Ta ei mõelnud sellele, et kui Mari on Kremeri armuke, siis pole tal enam laste kasvatamiseks nii palju aega. Ta ei osanud asju ette
Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi. Piirist natukene edasi minnes leidsid nad metsa kus oli väga pime ja väga suurtel kui ka väikestel puudel ei kasvanud ühtegi lehte. Mets nägi välja väga vana. Kui kõik maa veel headele kuulus oli mets väga ilus ja igal pool oli õitsevad taimeid
Kahjuks head pidid ainult kaitsma ja kurjad said alati rünnata, sest kurja maad kaitseb vana mets ja suur lohe, 8 lendavat hävitus lindu ja tugevad müürid. Heade valitsejal oli ainult tütar Isabella ja neil oli komme, et kui nende valitseja tütar tahab valitseda, Peab ta endale mehe leidma. Valitseja teatas kõigile et kes varastab vaenlastelt kivi saab tema tütre endale. Nii mõtleski üks talumees Felix (endine sõdur), et ta poeg Aadam tahab ka naist saada ja Aadam on iabella hea sõber. Nad läbisid hobustega terve heade maa. Kui nad jõudsid kurjade ja heade maa piirile ei tahtnud hobused edasi minna. Sealt edasi läksid nad jalgsi. Piirist natukene edasi minnes leidsid nad metsa kus oli väga pime ja väga suurtel kui ka väikestel puudel ei kasvanud ühtegi lehte. Mets nägi välja väga vana. Kui kõik maa veel headele kuulus oli mets väga ilus ja igal pool oli õitsevad taimeid
kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet. Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees Taar- oli rätsep ja isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale Kassioru Jaska- oli rikas talumees, kahjuks ta lapsed said surma. Tagapere perenaine - Lambasihver, niimoodi kutsuti Pearu enda naist, kes põgenes kodunt Madis-saunamees - popsutas pidevalt piipu, Vargamäe lapsed : Andres & Krõõt Andres & Mari Juss & Mari Pearu Liisi, Maret, Anna, Indrek, Ants, Liine, Juku ja Kata Joosep, Karla; Andres Tiiu, Kadri, Sass kaksikud, Jüri, Toomas
Mismoodi nad teavad, et peavad SIIA PRUUNI, PUNAST KA, kirjuks värvima küla ja linna? VAHER KIRJU KUUE SAAB. KULLANE SÜGIS kõnnin mööda toomemäed, vahtralehti täis mu käed. Lehu on oksal kollane, sügis on ju nii kullane! TUNNED SA, KES ON SEE MEES? Muinasjutud Rheingau mägipiirkonnast Altenbergist pärineb lugu vahtrapuust, mille üks talumees maha võtta tahtis. Tema juurde astunud salapärane naine ja küsinud, milleks ta puitu kasutada kavatseb. “Laudadeks ja toolideks,” vastanud talumees, “sest ma tahan Martinaga abielluda.” Naine öelnud: “Sellele vahtrale ei hakka peale ükski kirvehoop, kuni ma pole teda puudutanud ja vabaks andnud. Kui sa lubad sellest puust oma esmasündinule hälli meisterdada, siis ma puudutan teda.” Mees nõustus ja täitis oma lubaduse
MUUSIKA MAAILMAS MUUSIKA AJALOO VANEM PERIOOD Antiikmuusika õitseng 4. - 5. saj, vana aja ideaal: Ideaaliks oli kõik lihtne, looduslähedane, loomulik. Muusika keskajal. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tegevustega inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Gregorius, Gregoriuse koraal. Paavst (590) Gregorius I ehk Gregorius Suure (540 - 604) auks hakati ühehäälseid, lihtsaid ja karme keskaja viise nimetama Gregoriuse koraalideks. Ladina keeles, tekst pärines piiblist. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia, uuendas ja ühtlustas kirikulaule (tekste). Arhitektuur. Uhked kirikud; pildid ja kujud nende seintel tutvustasid piiblitegelasi või stseene piiblilugudest. Gooti stiil - püstjoonte rõhutamine, teravad võlvkaared, vitraazid, ringikujuline aken, katedraalid (Jumalaema kirik Pariisis). Missa, reekviemi osad....
Tuglas-nooreesti juhtfiguure,nende albumite toimetja,sündis tartumaal, viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL, oli ka selle esimees,1923"looming",nõudis kirjanikelt stiili ja ühtsust(esimene jutustus"siil" novell"hingemaa",esmesed meisterlikud novvelid eesti kirjanduses"suveööarmastus"toomehelbed",tõi eestisse marginaale,memuaare,reisikirju.(väike illimar),tal olid sümbol tegelased. Tammsaare sund järvamaal,isa talumees,12 last peres,alustas väikemaarja kihkoolis.andis viiuli tunde,raha teenimiseks,hiljem töötas ajalehe toimetuses tallinnas,1907 tartu ülikool,õigusteadus,katkestas õpingud tuberkuloosi pärast. Tuli kirjandusse realistlike juttutega(,,mäetaguse vanad"rahvalikud külajutud,hall argielu,pärast läheneb vaadetega nor-eestile,küla asemel linn,talupoegade asemel üliõpilased. Kõrgperiood teosega"judit 1921,
1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Geo...
Richard Johannes Roht Sissejuhatus Sündis 12. Aprill 1891 aastal. Võrumaal Kanepi kihelkonnas Kõlleste vallas Karaski külas Tinno talus. Kui R.Roht oli 6aastane, suri ta ema Anu. Isa Johan oli kitsi ja vanameelne talumees. Noorus kui sünge argipäev. Noor kirjanik kiindus loodusesse. Loodustaju oli Rohu loomingu kõige isikupärasemaks rikkuseks. Lugema õppis kuue aastaselt. Suri Pääskülas 22. augustil 1950 aastal. Maetud Metsakalmistule Haridus Kooliteed alustas Roht kohalikus Karaski külakoolis Õppekavas domineerisid katekismus, kirikulaulud ja piiblilood Edasi õppis noormees Kanepi kihelkonnakoolis ja Võru linnakoolis; viimases luges ta usinasti ka ilukirjanduslikke teoseid.
Kremer otsustas slmifda lepingu prillupiga andes enda valduses oleva jaani maa ja ameti prillupile tema naise "kasutamise" eest pärast pikka vastuvaidlemist keeldumistt peab mari sellega leppima. Pärast hakkab prillup siiski kahetemsa ja tahab naist tagasi kuid siis on hilja. Mees joob tihti ning lõpuks jääb magama ja külmub surnuks. Mari põgeneb mõisnikku juurest koos lastega linna elama. Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa- au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta
teiste müüjate juurde, kes pakuvad samasugust kaupa turuhinnaga. Neil põhjustel ongi ettevõtted täieliku konkurentsi tingimustes hinnavõtjad kuna nõustuvad turu määratud hinnaga. Täiskonkurentsi turul on edukad ettevõtted, kes suudavad turu hinnaga müües kasumit teenida. Täieliku konkurentsi tunnustega on põllumajandustootmine. Näiteks talupidaja, kes oma 10 hektaril põllumaal kasvatab kartuleid. Kui sügisel kartulid võetud saavad ja talumees turule sõidab, selgub talle, et peale tema müüb seal kartuleid veel kümneid teisi talumehi. Olukorras kus kõik müüvad hinnaga 0.50 eur/kilo siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Sest hinnaga 2 eur/kilo ei ostaks tema kartuleid keegi, kui igaltpoolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole talumehel ka mõtet hinda alla lasta, sest 0,50eur/kilo eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see kartuli kasvatamisega seotud kulusi katta
Fourth level Fifth level Looming 20-ndatel "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) Valdav oli mõtte- ja koduluule Kontrastsed meeleolud Ei suutnud olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja Pöördub looduse poole, otsides selle ringkäigust tasakaalu 30-ndad Visnapuust saab talumees Hakkab Luunjas rajama esimest päriskodu Abikaasa põeb kopsuhaigust Pärast riigipööret Pätsimeelne Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka
“Elu tsaari eest” (Жизнъ за царя) Ooper neljas vaatuses proloogi ja epiloogiga. Teose esialgne pealkiri oli peategelase järgi “Ivan Sussanin”, kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu. Esietendus toimus 1836. aastal Peterburis. See on vene esimene rahvuslik ja ilma kõnedialoogideta ooper. Tegelased: Ivan Sussanin (bass) – Vene talumees Antonida (sopran) – tema tütar Vanja (metsosopran) – Sussanini kasupoeg Teised tegelased: Antonida peigmees Bogdan Sobinin (tenor), Poola sõdurid, Vene talumehed jt. Tegevus toimub 1612. aasta hilissügisel Moskva lähedal külas. Käimas on Poola ja Venemaa vahelised sõjad, kus kord on edu poolakatel, kord venelastel. Sõjaolukorra tõttu on takistatud ka Sussanini tütre Antonida pulmad, sest tema peigmees sõdib poolakate vastu
pea eriti tööd tegema ning Maril veaks samamoodi, kui ta vaid jumala näppu tähele paneks. Mari vastas selle peale ,,Küll aga ea näpp, mis mulle veel t e i s t vanameest juhatab!" ja äkitselt ei osanud Prillup enam midagi öelda ja pidi diskussiooni lõppenuks kuulutama. Tõnu Prillup E. Vilde teoses ,,Mäeküla piimamees" on Tõnu Prillup umbes 40-aastane vaene talumees, kellele mõisahärra Kremer pakub rikkalikku elu Mäeküla piimamehena. Vastutasuna peab lubama Prillup oma naisel Maril Kremerit lõbustamas käima. Teose jooksul avalduvad Prillupit valitsevad tundeküllased siseheitlused iseenda tunnete ja kavatsuste vahel. Prillup on teoses peategelane, kelle mõtted ja siseheitlused annavad aimu inimese psüühilisest pingeseisundist olukordades, kus himustatakse midagi suurt, kuid selle eest tuleb vastu anda ka midagi olulist.
William Shakespeare'i päritolu, elu ja tegevus Shakespeare sündis 1564. aasta 26. aprillil Inglismaa väikeses linnas nimega Stratford.16.saj. keskel oli Stratfordis 2000 elanikku, linn paiknes elava kaubatee ääres, seal olid hästi arenenud mitmesugused käsitööharud. Dramaturgi vanaisa Richard elas Stratfordi lähedal. Oli talumees ning suri 1560.-60. aastal talvel. Varanduse pärijaks oli ametlikult maakonnast lahkunud John Shakespeare. Esimesed teated tema asumisest Stratfordi pärinevad 1552. Aastast. 1557. Aastal abiellus John Mary Ardeniga. Samal aastal tõusis ta silmapaistvate linnakodanike hulka. 1568 sai temast tänapäevases mõttes linnapea. Teadmata põhjustel sattus võlgadesse ega tahtnud isegi enam kirikusse ilmuda. Arvatavasti vaesustus ta täiesti. Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolle...
Ja ega lihtsa inimesega ajas juttu." Krahvi pojapojad mäletavad tänaseni vanaisa lihtsat toidulauda: tangupuder, kooritud hapupiim ja soolaheeringas. Suviti oli alati ringi käinud pasteldes. Kui mõisasaksad ning pastorid on rahvapärimustes sageli piiratud kujud, kelle talupoeg üle kavaldab, siis Bergi puhul on otse vastupidi. Tüüpiline on lugu taluperemehest, kes varsti pärast uut aastat krahviga teel kohtudes talle head uut aastat soovib ja viimaselt hõberubla saab. Nutikas talumees soovib krahvile varsti jälle head uut aastat, kuid saab nüüd juba vaid vaskmündi. Kui aga talumees veel kolmandat korda krahvihärrale head uut aastat soovinud, siis oli viimane mühatanud: "Kulla talumees, kas nii läheb siis nüüd jaanipäevani välja?!" "Ükskord tulnu krahv mõtsast sõites," mäletati Otepääl. "Mõtsavarga kaenu, et härra tuleb. Käänuva kõrvale ja lännu ümber. Krahv jätnu hobese seisma, aidanu koorma välla ja ütelnu:
siis tule määnegi mõte pähe. Tavaliselt naljakas mõte. Ja siis ma pane tuu kirja ja kui tast asja ei saa, siis mul om jälleki arvutin fail "pooleli". Vahepääl laset pooleli luuletustest silmä üle, ja sis kaet, mis nendega tetä and. Mõne kistutad peris är´, mõnega om lootust. Nii na tuleva. Tellimusluuletusega om tõne asi." ... Olete ühtaegu kirjutaja, kirjastaja ja turustaja. Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei- tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi
Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, i...
Käesoleva referaadi autori arvates oli Rasputin kahtlemata tark mees, muidu ta ei oleks nii kaugele jõudnud. Tema võimete kohta ei oskagi kommenteerida, kas olid need tõelised või mitte. Allikate alusel võib väita, et olid tõelised. Samas see, kuidas Rasputin ravis Alekseid on müsteerium. Võib-olla, et Rasputin oskas panna inimesi uskuma oma tervenemisse, sest inimese mõistus on väga võimas tööriist. Rasputin mõrvati autori arvates hirmust ja kadedusest, sest lihtne talumees oli pääsenud nii kõrgele positsioonile riigis. Teda peeti ohuks nii välisriikide kui ka aristokaatide arvates ning otsustati kõrvaldada. Kasutatud materjalid · [1] The Death of Rasputin; http://www.scss.tcd.ie/~peircen/xhtml/death_part_1.htm; 31.05 · [2] Grigori Rasputin; http://et.wikipedia.org/wiki/Grigori_Rasputin; 31.05 · [3] Early life; http://en.wikipedia.org/wiki/Grigori_Rasputin; 31.05 · [4] Giorgi Rasputin:Biography; http://www
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Brasiilia Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Brasiilia riigi- ja rahvuslipp Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11.
6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes
6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks? Gabriel sattus Agnese isa maavaldustesse, sest see jäi ta tee peale ette. Ta oli parajasti põgenenud oma onu Fjodor Nikititsi vahi alt ja oli teel Tallinnasse, sealt edasi Rootsimaale, sest Gabriel oli paari nädala eest kuulnud, et Rootsis elab Gavrilo Sagorski nimeline venelane, kes
Iseseisvad Tööd Kirjandus Andres Möll PA11-B 1. Boccaccio ,,Dekameron" 2 novelli 2. Probleemid novellis 3. Peategelane, eesmärgid, iseloom 4. Novelli kui zanri tunnused Kolmanda Päeva II Novell Kuna Kuninga tallipoiss oli kuningannasse (Tendeling) nii armunud, et oli valmis end tema kui ei saa osa tema armastusest, siis otsustas ta viimases hädas õnne proovida ja end kuningana esitledes kuningannaga magada. Ühel õhtul hiiliski ta kuninganna tuppa ja pimedas kuningat teeseldes õnnestus tal kuninganna ära petta ning temaga voodis pikalt hullata. Mõni aeg peale tallipoisi lõbuõhtut läks kuninganna juurde aga kuningas, ning kuninganna päris, et mis komme on kuningal teda ühe õhtu jooksul 2 korda külast...
> Laava voolab laiali ja valgub kaugele > Moodustab lameda vulkaanikoonuse > KILPVULKAAN Räni- ja gaasiderikas viskoosne graniitne magma > Väga vähe liikuv magma > Vähesed laavavoolud, ei voola kaugele > Tekib terav vulkaanikoonus > KIHTVULKAAN Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved lõõmpilved; laavavoolud mudavoolud lahaarid; püroklastilise materjali vood; maavärinad, maalihked Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan. 4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse a) Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged) b) Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega) c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks
moluta koskil, midagi tetä ei viitsi, ja siis tule määnegi mõte pähe. Tavaliselt naljakas mõte. Ja siis ma pane tuu kirja ja kui tast asja ei saa, siis mul om jälleki arvutin fail "pooleli". Vahepääl laset pooleli luuletustest silmä üle, ja sis kaet, mis nendega tetä and. Mõne kistutad peris är´, mõnega om lootust. Nii na tuleva. Tellimusluuletusega om tõne asi." ... Olete ühtaegu kirjutaja, kirjastaja ja turustaja. Kas raskeks pole läinud? ,,Olen jah selline tüüpiline talumees: ise kasvatab, ise tegeleb tootearendusega, ise läheb turule müüma ka." ... ,,Vahel on küll nii, et lähen täitsa tüdimusega lavale. Aga samas unustan pärast paari esimest takti täiesti ära, et teen seda juba ei-tea-mitmendat korda." ... ,,Kümme aastat tagasi ma üldse es kõnõlõ võru kiilt. Tuu tull postiljoniametiga, sääl oll ta tüükiil. [...] Postiringin olli vana inemise, ma vei neile pensioni; na viimäne kui üts kõnõlsiva võru keelen - nii ta külge jäi
Sa ei saa ka panna oma hinda lakke, mis sest et sul on ilusad maasikad, kui teistel kaupmeestel on palju madalam hind, siis ostetakse ikka tema omad ära ja sina jääd rahata. Naturaalmajanduses puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Naturaalmajandus on positiivne seepoolest, et pole raha. Inimesed saavad ära anda selle, mida vaja pole ja tagasi saavad selle mida vaja on. Näiteks vanasti oligi naturaalmajandus. Talumees Tõnu andis teisele talumehele Peetrile sea ja Peeter andis Tõnule lamba ja kõik olid õnnelikud. 2. Iseloomusta erinevaid ettevõtlusvorme. Riigiettevõte omanik on riik. Eestis riigi käes on Eesti Raudtee, Eesti Energia ning osa ka Estonian Airist. Munitsipaalettevõtte omanik on kohalik omavalitsus (linn või vald). Näiteks linnal või vallal on mingi asutus ja linn annab raha selle jaoks. Näiteks munitsipaalkool. FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) on isik, kes töötab üksi
Kuressaare Gümnaasium Johann Köler Kuressaare 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lapsepõlv ja esimesed aastad maalikunstnikuna 3.Johann Köler rahvamehena 4..Johann Köler maalikunstnikuna 5.Kokkuvõte 6.Maalid 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus Johann Köler (1826-1899) on Eesti rahvsliku maalikunsti teerajaja ja progressiivne ühiskonnategelane.Tema meelisalaks oli portreekunst.Tema portreteeritud isikute ring oli väga suur.Eesti talumehest Vene tsaarideni.Ta on portreteerinud ka paljusi Itaalia ja Krimmi maastikke. Köleri arvukas looming portree-, ajaloo-, zanri- ja maastikumaali alal lõi eesti professionaalsele maalikunstile kindla aluse, millele järgnevad kunstnike põlvkonnad võivad julgesti toetuda.Johann Köler oli esimene eestlane, kes sai tollase parima kunstihariduse ta lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia, millele lisandus mitmeaastane enesetäiendus Euroopas reisides. Ta tegi hiilgavat karjääri: oli sama k...
udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi. Ettevõtja "Lorupi"-periood Uue tõusu alguseks võibki pidada 1924. aastat, mil osaühisus rentis vabriku noorele ja ettevõtlikule Johannes Lorupile, keda võib pidada moodsa klaasitööstuse rajajaks Eestis. Lorup sündis 11.11 1901. aastal Viljandimaal, Vana-Tänassilma vallas Oiul. Tema isa Jaan Lorup oli edasipüüdlik talumees, kes tegeles metsamüügiga. Perekond toetas Johannese õpinguid, mis peale Viljandi Maakonnagümnaasiumi jätkusid viiel semestril Danzigi Kõrgemas Tehnikaülikoolis masinaehituse erialal. Peale õpinguid naasis ta kodukanti ja alustas tegevust Meleski klaasivabriku rentnikuna. Meleski Klaasivabrik renditi Johannes Lorupile kõigi hoonetega, vabriku sisseseadega ja päraltolemistega. Ta kohustus kindlustama vabriku hooned tuleõnnetuste vastu, neid korras
asub pikk täherodu-Lohe.Põhjanaelast teisele poole ,Suure Vankri vastu jäävad Kassiopeia.Neist lõunas jookseb üle taeva idast läände pikk rodu tähti- Ridamus,Kaksikud.Neist läänes asuvad Jõulutähed. Loojuvatest tähtkujudest Koot ja Reha jäävad Jõulutähtedest lõunasse. Lisaks nendele on veel paljusid tähtkujude kirjeldusi,mida võib leida peaaegu igast täheatlasest. Kuidas tekkis Suur Vanker Eesti rahvamuistendi järgi? Rahvasuu on rääkinud ,et ennemuiste läinud üks talumees, Peedo nimi, oma vankriga, härg ees, läbi metsa. Korraga tuli hunt metsast ja kargas härja turjale, et teda vankri ees aisade vahel ära murda. See oli koguni Vanaisa seaduse vastu. Rahvausu järgi võib hunt küll loomi, ka tööloomi, murda ja süüa, aga ei iganes mitte siis, kui loom vankri ees ehk aisade vahel, omas töös ja teos on. Vanaisa on igale asjale oma piiri pannud ja seaduse teinud. Et hundid edaspidi iganes mitte niisugust kurja tööd
kätte. Sagedased ikaldusaastad eriti just 17.19. sajandil tõid kaasa väiksemaid ja suuremaid näljahädasid. Eriti rasked olid ajad, kui ikaldused kestsid kaks või kolm aastat järjest. Leivapuudust suurendas lisaks ikaldustele ka feodaal-pärisorjusliku süsteemi kriisi süvenemine 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui toimus teravilja saagikuse langus. Eriti vilets oli saak talumaadel, ulatudes ebasoodsatel aastatel vaevalt 22,5 seemneni (Lõoke, 1959). Seetõttu talumees rasketel aegadel leivavilja ei puhastanudki, vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem, ja söödi sel viisil saadud aganaleiba (Jaagosild, 1969). Aganaleib või nn vahelikuleib kujunes 16.17. sajandil igapäevaseks talupojatoiduks ja püsis sellisena 19. sajandi keskpaigani. Tõstamaa kihelkonna Pootsi vallas meenutatakse, et rabatud rukis lasti ainult läbi hõreda sari. Kõik, mis sarjast läbi tuli, nagu viljaterad, aganad, kõlkad,
kellegagi, kes pole üldse mitte nii heatahtlik, kui sina. Novell ,,Hingemaa" rääkis kooliõpetaja Juhan Remmelga seiklusest Kurukalmu koolini. Teepeal kohtus Remmelgas vaese ja küüraka mehega, kes heina vedas, ta hobune oli nälginud ning heinavanker teljeni mudasse vajunud. Remmelgas aitas meest, kuigi külamees alguses pelgas, sest ta uskus et too viks ja viisakas mees on ülbe. Kuid ei inimene jääb siiski inimeseks, oled sa siis rikas või vaene. Tänuks abi eest, lubas talumees Remmelgal enda juures ööbida, sest aeg oli juba hiline ning koolimaja kaugel. Alles siis nägi Remmelgas viletsust. Kolmteist perekond ühes majas, süüa ja juua oli vähe, ainsaks valgustuseks petrooliumilamp, mis tupppa vingu ajas. Hommikul vara hakkas Remmelgas minema. Temaga tuli kaasa kandimees, teepeal rääkisid nad veel oma rasketest eludest. Järgmine kord, kohtusid mehed vangis. Siis rääkisid mehed teineteisele, mis oli juhtunud
uustulnukail tuli hakata kandma raskeid töökohustusi. Samal ajal Rootsis ei olnud näiteks pärisorjust, vaid talurahvas ostis kas materiaalse või rahalise tasu eest endale maad. Kolmanda sisserändajate grupi moodustasid lätlased, kes asusid arvukalt elama Valga ümbrusse. Koos Rootsi aja tulekuga kasvasid talurahva kohustused, see tõi kaasa teoorjuse. Teoorjus ehk teorent oli feodaalne maarent, kus talumees ehk teomees pidi osa nädalast enda isiklikke töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema ehk mõisategu tegema. Teotöö jagunes nädala- ja abiteoks. Ühe adramaalise talu nädalateonorm 17.-18. sajandil oli 6 teopäeva. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus iga mõisniku enda suva järgi. Seni oli Rootsi aeg Eestis elavale talurahvale ainult halba toonud
Loos on ka juttu vana naise õest, kellega neil on täiesti einevad elutõed ja kelle ellusuhtumised on põrkunud ühe mehe olemasolu tõttu. Lugu, tegelased: Romaani peategelane on Lääne-Eestis elav kuuekümnendates eesti naine, Aliide Truu, kes on ühteaegu pealekaebaja, äraandja, nuhk, kommunist, abielureetur ja mitmekordne mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde Aliide ehitavad mehele peidiku oma tallu. Nad teevad talle kambri kahe ruumi vahele, kust ei puudu ka voodi, riiul, millel küünal ning pilt seinal. Tütre Linda eest varjasid õed Hansu ning rääkisid kõigile, et ta suri metsarajal. Nõukogude ajale kohaselt algavad halastamatud
Filmi lõpus lähebki Mari linna, et olla sõltumatu, mida kinnitavad ka tema sõnad: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind." Minu arvates mõtleb ta selle lausega seda, et tahab küll linnas elada ja head elu nautida aga ta ei taha olla kellegi omand ja olla lõksus nagu kanaarilind, keda hoitakse puuris. Ta tahab olla varblane ehk vaba ja teha oma enda valikuid ning elada nii nagu tema ise tahab. Tõnu Prillup on lihtne ja vaene talumees, kes on maaga ühte kasvanud. Iseloomu poolest on ta kinnine ega oska rääkida oma tunnetest. Tõnu elus on esikohal materiaalsed asjad. Prillup tunneb kadedust jõuka piimamehe Jaani vastu ning unistab samuti kord endale mõis osta ja abikaasa Mari on temale vahend selle jõukuse ja edu saavutamisel. Tõnu teadis, et Marile meeldiks linnas elada, sest nad olid Mariga sellest varem rääkinud ja kui mõisahärra
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
