Raha ja inimesed kirjanduses (0)

Raha ja inimesed kirjanduses
Essee
„Raha eest saab osta maja, aga mitte kodu. Raha eest saab osta kella, aga mitte aega. Raha eest saab osta voodi aga mitte und. Raha eest saab osta raamatu, aga mitte teadmisi. Raha eest saab tasuda arstile , aga mitte osta tervist. Raha eest saab osta ametikoha, aga mitte austust. Raha eest saab osta verd, aga mitte elu.“ – nõnda kõlab üks Hiina vanasõna, milles peitub sügav mõte. Raha on olnud alati ühiskonnas kesksel kohal ja on pakkunud palju kõneainet. Rahast on kirjutanud paljud kirjanikud , nii Eestis, kui ka võõrsil. Eesti kirjanikest on seda teemat käsitlenud Eduard Vilde teostes „Mäeküla piimamees “ ja „Kippari unerohi“ ning August Kitzberg teoses „ Kauka jumal“. Väliskirjanikest on rahast kirjutanud Honore de Balzak romaanis „Isa Goriot “ ja Stendhal teoses „Punane ja must“.
Draamas „Kauka jumal“ on loo peategelane Mogri Märt oma elu pühendanud rahale ja selle hankimisele. Mogri Märt peab end jumalaks , kuna tal on raha ja sellega kaasnev mõjuvõim teiste inimeste üle. Armastus raha vastu oli suurem kui ligimeste vastu, mistõttu ütles ta lahti oma lastest. Talle meeldis raha saada, ära andis ta seda suure vastumeelsusega. Märdi haiglane kirg raha vastu sai talle saatuslikuks- rahakurat sai temast võitu ja viis teda hullumiseni.
Novelli „Kippari unerohi“ peategelane Maarja Koit satub raha tõttu keerukatesse suhtekeeristesse. Armastusest Mait Näkissaare vastu hakkab Maarja tegelema enesemüümisega, kuna Mait oli öelnud, et abiellub ainult rikka naisega. Maarja sai vajaliku summa kogumiseks kaks aastat- kui selle aja jooksul raha koos pole, jääb ta mehest ilma. Maarja teenis elatist Paul Anderson Kippari juures, kus ta oli toatüdrukuks ja hiljem ka voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja ka enesele unerohtu, kuid kogus oli liialt suur ja seetõttu seiskus ta süda.
Teoses „Mäeküla piimamees“ hakkas vanapoisist vaesunud mõisnik Ulrich von Kremerile meeldima talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari. Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja otsustas Tõnuga kokkuleppe teha. Ta pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup rõõmustas hea pakkumise üle ja lootis, et saab kord enesele Kuru Jaani kombel mõisa osta. Tõnu püüdis Marit keelitada, kuid too keeldus. Viimaks andis Mari järgi ja hakkas mõisniku armukeseks. Tõnut ei saatnud loodetud edu ja üsna pea hakkas ta oma teguviisi kahetsema. Ühel õhtul teel kõrtsist koju Tõnu külmus surnuks.
Teose „Isa Goriot“ peategelaseks on endine nuudlikaupmees, kes üle kõige jumaldas oma kahte kaunist tütart. Mõlemad tütred said kaasavaraks kopsaka summa raha- kumbki sai poole isa varandusest. Kui tütred olid isalt viimsegi sendi saanud, siis unustasid oma isa täielikult. Neil oli häbi vaese isa pärast, hoolimata sellest, et too oli teinud kõik, et oma järeltulijad õnnelikuks teha. Kui Goriot taipas, et ta tütred on teda vaid ära kasutanud, suri kurvastusse. Ta tütred ei tasu isegi Goriot’i matuste eest.
Romaani „Punane ja must“ peategelaseks on 19-aastane Julien Sorel, kes ihkas rikkust ja pääsu kõrgklassi. Ta oli silmakirjalik , ja püüdis oma eesmärkide saavutamiseks kõrgklassi naisi võrgustada. Oma esimesel töökohal võrgutas ülemuse kaasa- Proua de Rênal’i ja nõudis et too võimaldaks talle palgatõusu. Oma teisel ametipostil härra de La Mole ’i juures püüdis oma võrku tolle tütre Mathilde de La Mole. Armuafääril on tulemus- Mathilde rasestus. Tütre au päästmiseks tegi la Mole Julienist Julien de la Vernaye. Abiellumisplaanid rikkus ära proua de Renali kirjutatud kiri, kus ta paljastas Julieni olemuse ja motiivid. Proua de Renali vastu suunatud mõrvakatse tõttu määrati Julienile surmanuhtlus.
Raha on kurjast ja tihti pöörab inimesed omavahel tülli. Antud teostes oli kõikide tegelaste jaoks raha suureks probleemiks ja tüliõunaks. Kõik tegelased loodavad, et raha teeb nad õnnelikuks, kuid läheb hoopis läheb teisiti kui soovitud. Kõikides teostes saavad peategelased surma, nad kas surevad loomulikku surma või muudel asjaoludel. Oled rikas või vaene, kuid lõpuks surm leiab ikkagi üles.