Brasiilia riigi ülevaade (0)

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool
Brasiilia
Referaat
Koostas: Tauri Talumees
Juhendaja : õp. Endla Pesti
Olustvere 2012

Sisukord

Brasiilia riigi- ja rahvuslipp 3
Loodus 4
Taimestik 4
Loomastik 4
Majandus 5
Väliskaubandus 5
Brasiilia rahvusköök 6
Kohvi ja tee 6
Pildid 7
Kasutatud kirjandus 8

Brasiilia riigi- ja rahvuslipp

Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.
Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Praegu on roheline, millele on paigutatud kollane romb , sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress).

• Roheline sümboliseeribmaa ääretuid vihmametsasid.
  
• Kollane romb kujutab maavarasid , eriti kulda ja teemante.
  
• Sinisel kettal olev tähekujund kujutab tähistaevast Rio de Janeiro kohal 15. novembril 1889. Lipul kehtib põhimõte, et tähtede arv vastab osariikide arvule, kuid tähti ei lisata automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasíliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet.
  
• Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult.
  

Joonis 1 Brasiilia lipp

Loodus

Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse. Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee - või raudteevõrk.

Taimestik

Peaaegu 58% Brasiilia pindalast on kaetud metsaga. Vihmamets hõlmab peaaegu kogu Amasoonia, suurema osa Mato Grossost ja teistest kiltmaa piirkondadest, samuti rannikumäestikud. Amasoonias kasvab rikkalikult troopikapuid: palme, palisandreid, brasiilia pähklipuid ja kakaopuid; peale nende loorbereid, mürte, mimoose ja muid taimi. Palju kasvab kohalikke puuvilju : ananasse, banaane, mangosid, guajaave, annoonasid jt. riigi kirdeosas levib kuiv hõrendik suure hulga põõsaste ja madalate puudega, mis võrsuvad ja õitsevad kiirustades vihmasel ajal. Sisemaal valitsevad savannid. Brasiilia savanne kutsutakse kampodeks; seal peetakse karja. Lõuna-Brasiilia tasandikel enne Uruguayd, levivad rohtlad.

Loomastik

Brasiilia loomastik on samuti liigirikas . Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, taapireid, pekaarisid, vööloomi, rebaseid , hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde, kellest paljusid kuskil mujal ei leidu. On ka roomajaid, näiteks kaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii rannikuvetes kui sisemaa jõgedes elab palju isesuguseid kalu; mõned liigid on söödavad, teised jälle väga ohtlikud.

Majandus

Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest. Brasiilial on suured nafta - ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.

Väliskaubandus

Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast.

Brasiilia rahvusköök

Brasiilia köök on sama varieeruv kui tema geograafia ja kultuur. Kuigi siin on palju kohalikku päritoluga sööke, on palju toodud kaasa ka immigrantide poolt. Brasiilia rahvustoit on feijoada , suur ports pajarooga, mis on tehtud mustades ubadest ja sealiha lõikudest (kõrvadest, nukkidest), vorstist ja kuivatatud loomalihast. Seda serveeritakse riisiga, garneeringuks on veidi rohelist ning lõigutud apelsinid . Seda restoranides tavaliselt ei pakuta, kuid nendes mõnedes , mis seda teevad, pakutakse seda tavaliselt kolmapäeviti ja laupäeviti. Selle söömisel peab olema alguses veidi ettevaatlik, et kõht selle „raske” toiduga harjuks. Isegi brasiillased ise söövad seda säästlikult. Sellega koos soovitatakse proovida brasiilia firmajooki caipirinhat. Rannikualadel saab suurepäraseid sööke mereandidest. Brasiilia snäkid, mida kutsutakse lanches’iteks on väga erinevad; õlis praetud kanapallid – coxinha, täistopitud pirukad empadinha ja pastel . Teine tavaline snäkk on misto quente , pressitud ja röstitud juustu- singi võisai. Pão-de- quejo – jahust ja juustust tehtud rull on samuti populaarne ning seda nauditakse tavaliselt koos tassi värske brasiilia kohviga.

Kohvi ja tee

Brasiiliat tuntakse terves maailmas kange kõrgekvaliteedilise kohvi tõttu. Kohvi on Brasiilias nii olulisel kohal, et selle järgi nimetatakse söögiaegu (nagu riis Hiinas, Jaapanis ja Koreas ), hommikusööki nimetatakse café da manhã (hommikukohvi), café com pão (kohvi saiaga) või café da tarde (pealelõuna kohvi) tähendab kerget pealelõunast einet. Cafezinho (väike kohv) on väike tass kanget kohvi, mida pakutakse restoranides tavaliselt peale sööki (see on tavaliselt tasuta, kui viisakalt küsida). Chá, ehk tee portugali keeles, on tavaliselt assami tee ( oranz , heledavärviline). Mõnedes teepoodides ka kohvikutes on ka Earl Gray’d ja rohelist teed. Mate on jook, mis sarnaneb teele, suure kofeiini sisaldusega. Seda serveeritakse tihti jahutatult, chimarrão, tema kuum, kibe sugulane, on populaarne lõunas. Tererê , on selle joogi veel üks külm versioon .

Pildid

Joonis 2 Brasiilia loodus Joonis 3 Brasiilia vapp
Joonis 4 Brasiilia inimesed

Kasutatud kirjandus

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/brasiilia_liinametskula.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia