Rehepapp (1)

Rehepapp
Andrus Kivirähk
Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970.
Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse.
Tema raamatut „Rehepapp“ on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks .
Raamatu „Rehepapp“ kaane on kujundanud Mari Kaljuste.
„Rehepapp“ algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. Koera Kaarel on hädas piinava halltõvega; rehepapi õpetuse järgi saab ta viina abil haigusest lahti, kuid peab nüüd päevad läbi purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordselt palju piima andva merilehma , kuid nad trumpab kavalusega üle Aida- Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal hirmutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt -lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle tembu läbi üheks päevaks võimu osaliseks . oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama.
Romaan on jagatud 30 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale.
Rehepapp on arukas ja kaval vanamees , kes aitab külaelanikke igasugu haiguste ja hädade korral. Ta on muidu väga tore mees, aga armastuse koha pealt jääb tal minu arvates ikka kõvasti puudu. Tema jaoks ei eksisteeri suurt armumist jms. Kuigi ta ise kahetseb, et ta nõida Miinat nooruses ei kosinud. Ma arvan, et mina oleksin kindlasti tunnetele vaba voli andnud.
Imbi ja Ärni-vanapaar, kellel oli kombeks
läbi teiste külainimeste rikastuda.
Lumememm -kubjas Hansu kratt, kes oli
väga romantiline ning luuleise hingega.
Joosep -Rehepapi vana ja tark kratt.
Miina-nõid, kes aitas külarahval naabreid
nõiduda jms. Kuid kes armastas Rehepappi.
Hans-kubjas mõisas,
kes armastas mõisapreilit.
Õuna Endel-väga ropu suuga mees,
keda taheti Liinale kosja saata.
REHEPAPP
Ints -mõisas toapoiss , kes arvas , et kõik
mis on Eesti maal kuulub eestlastele.
Liina-Räägu Reinu tubli
tütar, kes armastas Hansu.
Räägu Rein-talumees, kes vihkas
kogu täiega kõike mõisaga seonduvat.
Jaan-Koera Kaarli väga rumal
sulane, kes armastas Liinat.
Koera Kaarel- ravis ennast viinaga
ning pidas väga lolli sulast .
Aida-Oskar-tal oli naine ja lapsed, ning ta
kavaldas vanapaarilt väärtusliku merilehma üle.
Romaani lõppu võib tõlgendada kui hoiatust - vabadus, voli ja võim lollide käes viivad traagiliste või põlastusväärsete tagajärgedeni.
„Sinu sita tööst pole niigi palju tulu kui kerisele visatud kärbsesüljest leili !“ - Seda ütlemist saaks kasutada siis, kui kellegi tööst pole üldse kasu.
„Ega loom inimese vastu ei saa !“ – Seda saab öelda siis, kui keegi on kellegile ära teinud.
See raamat ütles mulle, kui rumalad olid kunagi eestlased. Sain teada eestlastest seda, et nad pidasid hingedepäeva väga tähtsaks ning et varastati kõigilt kõike, kuna raha ei olnud. Oli palju müüte jms müstilisi elukaid.
Keily Vollmann 9b