10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
asula Kfghasga
Õppematerjali autor
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks
.................................................................................... 26 7.3. KUU TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE................................................................26 2 7.4. KUU FAASID................................................................................................ 26 7.5. VARJUTUSED............................................................................................... 27 7.6. KALENDER.................................................................................................. 28 8. PÄIKESESÜSTEEM............................................................................................. 29 8.1. AVASTAMINE JA UURIMINE..........................................................................30 8.1.1. Geotsentriline maailmapilt...................................................................30 8.1.2. Heliotsentriline maailmapilt..........................
Ninurta taltsutas erinevaid loomi. Seejärel on taevane kolmik. Utu (semiidi Samas) on päikesejumal, kes sõidab päikesekaarikus üle taeva ja näeb kõike ning on seetõttu ka jumalik kohtunik ja maapealse seaduse kaitsja. Loojunud päikesena on ta allilma kohtunik. Ta näeb ka tulevikku ning on ennustamisega seotud. Nanna (semiidi Sin) on kuujumal. Uri linna patroon. Ta sõidab kuulaevukesega üle tava ning valdab taevalikku tarkust: kalender, täheteadus, tähtede järgi ennustamine, ajaarvamine. Ta sarnaneb Anile, mõlemad on taevaste tarkuste kehastajad. Jumalanna Innanna (semiidi Istar) esineb nii Nanna kui Ani tütrena. Innanna on taevakuninganna. Ta on erootiline jumalanna: seksuaalne paljunemine (veidi seotud ka abieluga, aga vähe), prostitutsioon (templiprostitutsioon oli tähtsal kohal). Ta on sõjakas, esineb ka kaarikute emandana (Egiptuses) ja meresõidu emandana (Foiniikias), sõjajumalanna.
linnriike. On leitud ~120 erineva linna jäänuseid (kõik ei eksisteerinud paralleelselt). Nad eksisteerisid 300-900 pKr. Linna keskuses oli püramiidtempel ja selle läheduses kuningate residents ja väiksemad templid. Igat maiade riiki valitses kuningas. Temast madalamale jäi sõjaväeline aristokraatia, preesterkond, ametnikkond ja talupojad. Preestrid: pidasid kalendrit (päikesekalender 365 päeva, 18 kahekümnepäevast kuud, aastasse lisati 5-6 lisapäeva; rituaalne kalender 260 päeva, 13 kahekümnepäevast kuud; iga 52 aasta järel langesid nende kahe kalendri algused kokku), kirjutasid (hieroglüüfkiri, raske desifreerida sest selle ülesehitus on keeruline; vähe säilinud ainult kolm käsikirja), pidasid sidet jumalatega ja viisid läbi ohverdusi (vereohvrid veristasid ennast, tõid inimohvreid, et jumal hoiaks maailmakorda; vihmajumalate auks ohverdati karstilehtritesse poisse). Enne asteeke oli Teotihuacan kultuurikeskus
II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus. Pärimus
BUDISM ÜLDISELT Budism sai alguse ühest India printsist, kelle nimi oli Siddhartha Gautama ja elas umbes 2500 aastat tagasi. Palju inimesi hakkas teda järgima juba tema eluajal. Siddhartha jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest ja sõja ning klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele. Selle asemel õpetas ta Kuldne Buddha Tais inimesi jälgima oma tegusid ja nende tagajärgi. Ta näitas neile, et kui nad mõistlikult ja hästi toimivad, elavad nad õnnelikku elu. Mehi ja naisi, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima, kutsutakse budistideks. Budism sai alguse praegustel Nepaali Buddha on tiitel see tähendab aladel. Budismile pani ligi 2500 aastat "virgunu". Sõna tuleb tüvest budh, mis tagasi aluse Siddhartha Gautama Buddha. Budism on religioon, mis lubab oma järgijail
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid