finantsolukorrast, inimese suunamine erinevatele koolitustele või kursustele, isiksuse tugevdamine. 1 1 Pajumägi.H. Sotsiaalõiguse üldosa. Tallinn 2013, lk 39. Ees tis on tegelikult võlahätta jäänud isikud ja pered väga aktuaalne teema, mille jaoks ongi loodud mitmed üksused, mis aitavad hättajäänud inimesi - Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, MTÜ Võlanõustajad ja teised võlanõustamiskeskused ning juriidilised isikud. Peale majanduskriisi Eestis tekkis eriti palju makseraskusi peredel ja muudel isikutel, isegi Pangaliit nõudis aastaid tagasi VÕS-i eraldi nõuet - isikutele, kes ei suuda maksta oma laene vms ning kes soovivad võlgade jaoks maksepuhkust, vähendamist, nendele peaks olema kohustuslik minna võlanõustaja juurde.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil Stereo...
külaseltsid, kes vastavalt oma elanikkonna vajadustele ja huvidele mõtlevad välja abistavaid tegevusi. Näiteks Sadala külaselts pakub oma eakatele jututoa võimalust, kus käiakse koos suhtlemas ja korraldatakse koos üritusi. Samuti tegutseb kohvik ja pakutakse pidulaudade ettevalmistamise ja koristamise teenust. Antud tegevused aitavad kindlasti ennetada eakate sotsiaalset tõrjutust maapiirkondades ja on suureks abiks üldise sotsiaaltöö edendamisel. (Paas, 2010) Kogukonnaks saab nimetada seda teatud gruppi inimesi või suuremat rahva hulka, kellel on ühised väärtused ja eesmärgid ning kes on valmis üksteist toeatama. Kõige tähtsam Malle Lattik STSTB 1-kõ kogukonnatöös on, et kogukonna liikmed peaksid välja selgitama vajadused ja koos liikuma
Narkomaania Anneli Djakiv Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitka eriala Aine: Sotsiaaltöö alused Tartu 2014 Sissejuhatus Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel ning narkomaan on isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.( https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/d/11168/narkomaania). Tüüpilised tunnused on ärrituvus, unehäired, valud jne
Esmalt on huvitav välja selgitada, kas rehabilitatsiooni teenuse osutamine meeskonnana on õigustatud ning kuidas saaks muuta meeskonnatööd tõhusamaks. Lisaks sellele on oluline välja tuua võrdlusi rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta teistes riikides. Teema on aktuaalne ja ühiskonnale oluline, kuna rehabilitatsiooni teenuse osutajaid on palju ning teenus on Eestis suures arengujärgus. Valitud teema uurimustulemused võivad olulist tähtsust omada autori järgnevates sotsiaaltöö (sh rehabilitatsiooni) valdkonna alastes uuringutes. Seda tänu asjaolule, et tutvumine erinevate autorite ideede ja arvamustega annab autorile võimaluse võrrelda, analüüsida ja järeldusi teha rehabilitatsiooni teenuse toimimise kohta. Tänu asjaolule, et antud valdkond on suuresti edasi arenemas, on võimalik uurimust ka edasi arendada või vaadelda valdkonda läbi muude aspektide. 2. Eesmärk ja peamised uurimisülesanded
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Sotsiaaltööks vajalikud oskused ja teadmised. Koostanud Pille Jürisaar HT´09 KURSUS Juhendaja Hille Volberg Pärnu 2010 KUTSEOSKUSNÕUDED Üldoskustest ja teadmistest peab teadma kutsealast tegevust puudutavaid Eesti Vabariigi õigusakte, tööõigust. Samuti peab teadma tööohutust, tööhügieeni, jäätmekäitlust ja esmaabi. Kõrgemate tasemete töötajad peavad teadma ka majanduse aluseid. Peab omama head suhtlemisoskust, sealhulgas erinevate sotsiaalgruppidega, tundama klienditeeninduse põhitõdesid, pidama konfidentsiaalsuse nõuet, valmis meeskonnatööks ja tegutsemiseks kriisi-olukordades. Kõrgemate tasemete teenindajatel on ka asjaajamise ja dokumenditöö nõue ning arvuti kasutamise oskus. Väga oluline on ka keeleoskus. Põhioskused ja teadmised: inimõigused ja sotsiaalhoolekandesüsteem; inimese kasv ja areng, selle toetamine ja s...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis MINA KLIENDITEENINDAJANA Essee Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2013 Vaja on alati rahuldada klientuuri kõik nõudmised ja isegi kapriisid, sest hea ja tähelepanelik suhtumine klientidesse on ettevõtte eksisteerimise ja kasusaamise peamine tingimus. Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav, neutraalne ja hea suhtleja ja kuulaja. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda väärikalt. Peab tajuma halbu ja häid olukordi, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik. Oskan olla hea kuulaja ja kui vaja siis ka lohutaja. Oma töös puutun igapäevaselt kokku väga erinevat tüüpi inimestega. Kõigi puhul on väga tähtis olnud esmamulje. Teenindajana pean alati jätma positiivse esmamulje. Esmamulj...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KOV SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Triin Vahula Mõdriku 2013 Valisin kolme kohalikuomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametijuhendi analüüsiks Avinurme, Orava ja Vastseliina vallavalitsuse
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond ALAEALISED ÕIGUSRIKKUJAD Referaat Pärnu 2017 SISSEJUHATUS Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon Kriisisekkumine tähendab klassikaliselt tegevusi kokkulepitud meetoditel, mis katkestavad inimese normaalset funktsioneerimist takistavate sündmuste ahela ning mille tulemuseks on inimese edasine toimetulek. Kriisi olemus ja liigid Kriisisekkumise kui ...
Tulemuseks sain 4 kirjet. Kaks käsikirja, ühe raamatu ja ühe standardi sooritage otsing märksõnadega ,,Lääne-Viru Rakenduskõrgkool" ja ,,üliõpilastööd" ning leidke alates 2013. a ilmunud materjale; mis laadi teavikud need on? Lisage otsingu kirjeldus; Liitotsing, sisestasin märksõnad ,,Lääne-Viru Rakenduskõrgkool" ja ,,üliõpilastööd" eraldi ridadele ja ilmumisaasta alates 2013. Tulemuseks sain 3 kirjet. Kaks kirjet on Sotsiaaltöö õppetooli üliõpilaste ja õppejõudude uurimuste kogumikud ja üks Ettevõtluse ja Majandusarvestuse õppetooli üliõpilasuurimuste kogumikud. Kogumikud on aastatest 2013 ja 2014. leidke eestikeelseid raamatuid märksõnaga ,,arhiveerimine", kirjeldage otsingut; Liitotsing, sisestasin märksõna ,,arhiveerimine", keeleks valisin eesti ja teaviku laad raamat. Tulemuseks sain 4 kirjet
Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Lühend sõnast "raamatus" (Rmt. või ingliskeelsete teoste puhul In) kogumiku autor(id) või toimetaja, sulgudes märkega Toim.; ingliskeelsetel Ed./Eds.; saksakeelsetel Hrsg.. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus., Artikli leheküljed kogumikus. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Rmt. T. Tulva (Koost.). Teaduselt praktikale: Uurimusi ja arutlusi sotsiaaltöö teemadel. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool, 1120. Veebiallikas Elektroonilised allikad Interneti materjalide puhul alustatakse sama informatsiooniga nagu paberkandjatel: autori nimi, ilmumise aasta, pealkiri. Ilmumisaja puudumise korral asendatakse see lühendiga s.a. 48(sine anno). Lisatakse nurksulgudes kuupäev, millise seisuga materjale kasutati ja eraldi real Interneti aadress. Elektroonilisele kirjavahetusele viidatakse kui personaalsele kommunikatsioonile
ETTEKANNETE NIMEKIRI JA KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 12.05.2014 SEMINARI PÕHJAL Ettekan Teema Ettekandjad Ettekanne saadetud enne 12.05 Kordamisküsimus eksamiks de nr 1 Eestkoste korraldamine Kristina, Julia, Piret + 1.Millal seatakse isikule eestkoste (määratakse eestkostja)? Kelle poolt? 2 Sotsiaaltöö illegaalselt... Natalja, Liina, + Käthlyn 3 Multikultuurne ST Marlen, Liina, Kristi + 2.Mis eristab varjupaigataotlejat pagulasest (selgita enda sõnadega)? 4 Lapseea trauma Malle, Katrin, Imbi + 3
Printerid Katrin Varblane Sotsiaaltöö õppetool ST14KÕ2 Mõdriku 2014 Printerite liigid Laserprinter 1) termoprinter 2) 3d- printer Tindiprinter 3) monokroomne värvi-ja fotoprinter 4) uv-printer 5) vedeltindiprinter 6) tahke tindi printer 7) CIJ tindiprinter Laserprinter jaguneb värviliseks ja mustvalgeks prindib kiiresti kõrgkvaliteedilist teksti ja graafikat ootab ära terve faili ja alles siis alustab tööd kiireimad mudelid suudavad printida kuni 200 must-valget lehte minutis (12 000 lehte tunnis) tuntumad laserprinterite valmistajad on HP, Samsung, Xerox, Konica Minolta, Brother. hinnavahemik printerikeskus.ee admete näitel jääb 47- 2 913.29 euro vahele, Termoprinter Termoprintereid on kaht tüüpi: termosiirdeprinter; termokontaktiga printer. kasutab kujutiste paberile kandmiseks soojusülekannet võimaldab printida täpseid ja teravaid kuju...
Kuressaare Ametikool Tõnis Tollimägi P-2 SOTSIAALHARTA Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk2 Sissetulekugarantiid Euroopa sotsiaalhartas lk3 Väljakutse eestile lk4 Kasin sotsiaalne kaitse lk6 Kokkuvõtte lk7 Sissejuhatus 1942 novembriss ootasid tuhanded Londoni elanikud ühemehekomitee raporti ilmumist. Raportis propageeritud peamisteks meetmeteks on aktiivne tööturu- ja sissetulekupoliitika, avalikud teenused ning v...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja eesti keelt. Vene keele omandasin ma juba lapseeas, kuid juurde õppisin Inglise keele. Sotsiaaltööga olen mitmeti kokku puutunud, esialgu käisin töövarjupäeval Jõhvi
Aberdein, C., Zimmerman, C. 2015 Access to mental health and psychosocial services in Cambodia by survivors of trafficking and exploitation. Antud artikkel uuris vaimse tervise ja psühholoogiliste toetussüsteemide olemasolu ja kättesaadavust inimkaubanduse ohvritele Kambodžas. Laste, naiste ja meeste ärakasutamine prostitutsiooni või tööjõu eesmärkidel on Aasias aktuaalne probleem. Sellest hoolimata on vähe uuringuid eluga inimkaubandusest pääsenud ohvrite vaimse tervise ja psühholoogiliste tugisüsteemide kohta. Olemasolev statistika, mis näitab ohvrite arvu vähenemist on ebausaldusväärne, sest ohvrite tuvastamise protseduurid on ebapiisavad. Tõeline ohvrite arv võib tegelikkuses palju suurem olla. Inimkaubandusega kaasnev vägivald võib põhjustad pikemaajalisi vaimsetervise probleeme. Kõike eelpool nimetatut võeti arvesse ja uuriti lähemalt. Autorid viisid läbi süstemaatilise töö, kus tutvuti 19 inimkaubanduse uuri...
tung areneda. Sotsiaalprobleemide põhjuseks puudujäägid sotsialiseerumises (vastutab õpetaja). Kui pole kodu peavad sekkuma institutsioonid. Karl Magerile tähendas see-eest sotsiaalpedagoogika eelkõige üksikisiku kasvatamisele keskendudnud indivuduaalpedagoogika alternatiivi. 23.09 loeng Ülevaade sotsiaalpedagoogika teoreetilistest alustest ja mõistetest. Sotsiaalpedagoogika ja kooli sotsiaaltöö erinevused. Industrialiseerimine - tööstuslikkus Ühiskonnas oli praktiline vajadus täiendavate spetsialistide järele. Tööstusrevolutsioon 18.saj lõpp 19.saj teine pool ja 20.saj algus. USA, Inglismaa, Saksamaa. Üleminek käsitsitöölt mehhaniseeritud tootmisele ehk tööstuslikule toomisele. Teadus tööstuse teenistuses Sellega seoses uued sotsiaalsed probleemid nt tööaeg, tööliste olukord jne. Lahenduste otsimine. 6
poliitikute soove.Eelarve küsimused on sellised näiteks. Patriarhaalne riik on siis meeste vastane riik, kus naised soovivad enesele suurimaid õigusi ja vabadusi. Erinevad naiste rühmad soovivad erinevaid eesmärke.Tahetakse murda põhimõtet, et riiki juhivad mehed ja riiki juhitakse meeste jaoks. Riigi eliit on valdavalt mehed ja naised soovivad jõuda ka sinna maale, kuid hetkel on naistel riigi juures hoolitsevad elukutsed nagu haridusja sotsiaaltöö. Tööandjad näevad naistes enamsti reservtöötajaskonda, kes on madalamapalgalisi ja paindlikku töötajaskonda. Globaliseerumisega muutub riigi osatähtsus väiksemaks ning kandub üle rahvusvahelistele turgudele ja organisatsioonidele. Globaliseerumist saab ka vaadata kui riikide poolt loodud ja teenimaks nende huve. Nende seisukohtade vahel on veel üks arvamus, et riigivõim ja suveräänsus pole kahanenud ega kasvanud, vaid lihtsalt muutunud koos ajaga. Tänapäeval on
tugiisikuteenus ei too samuti kaasa suuri kulutusi, vaid leevendab hoopis tööpuudust maapiirkonnas. Konfidentsiaalsusnõude täitmiseks tuleb koostada vastavad dokumendid, kus oleks selline säte sees ja mille peaksid eaka väärkohtlemise juhtumiga seotud isikud allkirjastama. 5 Kasutatud kirjandus. Aljosin, I. (2011). Väärkohtlemise ennetamine hoolekandeasutuses. Sotsiaaltöö 3 (lk 47-51). Eesti Statistikaameti kodulehekülg. (2012). http://www.stat.ee/sotsiaalelu Medar, M. (2006). Juhtumipõhine võrgustikutöö. Juhtumikorralduse käsiraamat (lk43). http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TTO/Juhtumikorralduse_kasi raamat.pdf Tuherm, M. (2012). Maal elavate eakate väärkohtlemisest viie Järvamaa valla näitel. Sotsiaaltöö 2 (lk 36-40). 6
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013
Juhtumi analüüsi tehes, arvasin ,et see on väga kerge, kuid eksisin. Juhtumi analüüsi tehes on väga palju vaja keskenduda ja mõelda ning kohati on ka hea, kui asetad enda antud olukorda, siis tuleb mõtteid rohkem. Samas on seda väga raske teha, sest sa ei ole selle inimesega kohtunud (antud juhul Alice'ga) ning lisaküsimuste tekkimisel ei ole kellegilt küsida. Ootan juba huviga tulevikus, kui päriselus saan juhutmi analüüsi teha. Jõudsin ka selgusele, et tegelikult on sotsiaaltöö päris raske, eriti kui tuleb analüüsida juhtumit ning leida sobivad võimalused muudatuste tegemiseks nii kliendi kui ka tema keskkonna tasandil (Sotsiaalministeerium, 2006, lk 12). Raske on see just seetõttu, et sinu kanda jääb suur vastutus, seoses sellega, kuidas ja milliste vahenditega muutsid abivajaja elutingimusi või üldse tema edasist elu. Aidates teistel inimestel toime tulla tema eluga on ka
Eestkoste ja inimõigused Tuubel, M. (2013.) ajakiri ,,Sotsiaaltöö" 1:15-19 Tänapäeval on meie ühiskonnas palju inimesi, kes vajavad abi, tuge ja juhendamist igapäevaelutoimingutes või asjaajamises. Seega pakkus mulle suurt huvi artikkel, mis räägib sotsiaaltöötajate töö igapäevast osast vanemate hoolitsusetajäänud laste ja piiratud teovõimega täiskasvanute eestkoste korraldusest. Autor kirjutab kuidas korraldatakse eestkostet kui eestkostjaks on määratud omavalitsus ja sellega seotud raskustest sotsiaaltöötajate töös; eestkostja vajajate kohta informatsiooni liikumisest; eestkostja ja eestkostetava õigustest, kohustustest ning eestkostetavate õiguste piirangutest. Artiklis tõstetakse üles ka küsimused eestkoste töö koormuse ebaühtlasest jaotusest (eestkostetava elukoha aadressi registreerimisest ja muutmisest) ning seadusliku esindaja määramise tähtaegadest, mis on erinev...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ MINU TULEVIKUPLAAN Kodutõõ Õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2010 Kus ma praegu olen? Mina olen 44.aastane kõrgharidusega noornaine. Rahvuselt olen ma venelane, minu emakeel on vene keel. Olen sündinud Eestis Nõukogude
alase artikli analüüsimine ja isikliku arvamuse esitamine. Töö on koostatud artiklis kajastatud andmete põhjal, neid uurides ja järeldusi tehes. Artikkel pärineb Eesti teadusajakirjast ´´Eesti Arst´´ 2009. aasta 88. väljaandest. ARTIKLI ANALÜÜS Artikkel ´´Õpilase temperament ja toimetulek koolis´´ põhineb Tallinna üldhariduskoolidelt laekunud küsimustikku analüüsi põhjal. Analüüsi teostas Mare Leino Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudist. Uuringu küsimustikud koostati probleemseteks peetud õpilaste kohta. Valiku kriteeriume ette ei antud: koolides otsustati ise, kellele keskenduda. Õpetajate valimiks oli 22 poissi ja 8 tüdrukut. Siit tuleneb esimene järeldus: õpetajate jaoks on poisid kolm korda probleemsemad kui tüdrukud. Uuritavate õpilaste keskmine vanus oli 11,5 aastat. Uurimismeetodiks kasutati Burksi ja Rubensteini temperamenditesti, mida õpetajad täitsid probleemseks peetud õpilaste kohta. Testile
ühenduste registrisse kantud isiku, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku. 2) Kui “vana” on füüsiline isik - NOOR? Noor on seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. 3) Millised on laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded? Laagri kasvataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõikes 2 nimetatud teemadel või muu kõrg- või keskeriharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 5 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel või vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase
Idee ja tegevuse terviklikkus Ühiskonna tegevussüstemina- sotsiaalsete probleemide tõkestamine ja leevendamine Teadusena, koolitus ja tööalana- otsib pedagoogilisi vahendeid vaesuse, abituse ja hälbiva käitumisega seotud probleemide käsitlemiseks ja lahendamiseks. Sotsiaaltöö viitab ametialale, praktilise ametialasele tööle ning ajalooliselt kujunenud ametlikele institutsioonidele. Sotsiaalpedagoogika on üheks sotsiaaltöö raamteaduseks. Sotsiaalpedagoogiline aspekt sotsiaaltöös puudutab seda, kuidas integratsiooniprobleemidega liituvaid kannatusi saaks ja tuleks leevendada. Olemuselt rakendusteadus, mis on sündinud vajadusest mõista, teoreetiliselt analüüsida, ning arendada seda pedagoogilist tegevust, mis on suunatud sotsiaalsete hädade ja sotsiaalsete probleemide pidurdamisele ja leevendamisele ning heaolu edendamisele. Ilma sots.ped teoorialoometa on võimatu arendada sots.ped praktikat.
probleemiga. Sotsiaaltöö valdkond. Sotsiaaltöö valdkonna eksperdid hindasid inimkaubanduse probleemi Eestis käesoleval hetkel kas tõsiseks või väga tõsiseks. Enamasti peeti kõige olulisemaks riigist välja toimuvat kaubitsemist. Samas leidus ka arvamusi, et riigist välja toimuv kaubitsemine on suhteliselt väheoluline- peamiseks probleemiks tuleks pidada just riigisisest seksikaubandust ja/või riiki sisse toimuvat inimkaubitsemist. Eelnevast selgub, et sotsiaaltöö valdkonna esindajate hulgas puudub üksmeel, mida tuleks liigitada inimkaubanduseks ja mida mitte. Enamasti defineeritakse inimkaubandusena tegevus, mille käigus toimetatakse (vägivallaga, sunniga) inimesi (eelkõige noori naisi) üle riigipiiri. Riigisisese seksiäri suhtes puudub üksmeelne arusaam, kas tegemist on inimkaubandusega või mitte. Kordagi ei mainitud teisi inimkaubanduse vorme peale 5
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis ENESEANALÜÜS Kirjalik töö Õppejõud:Triin Vahula Mõdriku 2013 VÄÄRTUSED MIS ON MULLE TÄHTSAD? Väärtused on minu sisemised tõekspidamised, mis näitavad mida ma hindan ja tähtsaks pean.Väärtused kujunevad pika aja vältel, kogemuste mõjul ja muutuvad aeglaselt. Väärtused juhivad käitumist ja motiveerivad eesmärkide püstitamist. Väärtusi mõjutavad vajadused. Millised on siis minu väärtused? Esmalt pean ma väga tähtsaks oma peret ja kodu. Minu jaoks saab siit kõik alguse. Mulle on tähtis mu mehe ja laste toetus ja koht kus on hea olla. Õnnelikkus nautida elu, olla õnnelik, teha olemine endale mõnusaks. Pühendumine millegile ja kohusetundlikkus. Turvalisus saavutada kindel ja püsiv seisund ametialaselt ja majanduslikult, om...
Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. 4. Internetipsühholoogia seosest teiste teadustega.- psühholoogia, meditsiin, haridus, sotsiaaltöö, sotsioloogia, juhtimine jne 5. Privaatsuse dimensioonid informatsiooniline(psühholoogiline), füüsiline, ekspressiivne(interaktiivne) 6. Aktuaalne ja tajutud privaatsus. Aktuaalne privaatsus- sinu juttu ei salvestata. Tajutud privaatsus- oled kodus. 7. Usalduse dimensioonid. Telefon, näost näkku, foto. 8. Usalduse loomise võimalused internetis. Usaldust loob näost näkku suhtlemine. 9. Flow-kogemuse tunnused ja tegutsemine internetis. Kui psühholoogiline konstrukt ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva KOLME OMAVALITSUSE SOTSIAALTÖÖTAJA AMETIJUHENDI ANALÜÜS Õppejõud: Anu Varep Mõdriku 2013
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval muutumisel ebapüsivaks. Nii struktuurilt kui ka funktsioonilt ebatäiuslik perekond võib aga viia laste sotsialiseerumishäireteni. Oma töös olen kasutanud erinevaid raamatuid, ajakirju, a...
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Bjhchgchcjv hcjhc AUTISM JA MINA Artikkel Õppejõud: nbvjhcj, MA Mõdriku 2015 nbvjhvjhvkv AUTISM JA MINA Artiklit innustas mind kirjutama huvi autismi vastu. Minus on täheldatud selle psüühikahäirele iseloomulikke jooni
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ja Kaja Rand LAPSE KAASAMISE TEHNIKAD Ainetöö Juhendaja: Karmen Toros, PhD Tallinn 2014 Lapse kaasamiseks saab kasutada väga erinevaid meetodeid. Kuna meie tööst tulenevalt suhtleme lastega kindlatel teemadel, nagu sõltuvusained, vägivald (st igasugune) ja ka
· * Kaup* 12 LVL (Läti Latt). Mitu eurot? · Kurss 0,7409 · Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus MASLOV: Tunnustus Sotsiaalne vajadus Turvalisus Füsioloogilised OSTUKÄITUMINE: 1. Vajadus = soov osta 2. Võimalused , eelistus 3. Otsi infot
VAIMNE - JA PSÜÜHILINE VÄGIVALD Referaat Sissejuhatus Väärkohtlemine on arvatavasti eksisteerinud sama kaua kui elu maal ning see on probleemiks paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Väärkohtlejaks võivad olla vanemad ja teised perekonnaliikmed, hooldajad, sõbrad, tuttavad, võõrad, tööandjad, tervishoiutöötajad, teised lapsed ning mõjuvõimsad inimesed nagu õpetajad, sõdurid, politseinikud, vaimulikud. Vaimne tervis, see on väärtus meie kõigi jaoks. „Me ei saa suurt midagi teha, et muuta enne sündi toimuvat arengut, kuid saame mõjutada asjade käiku peale sündimist“. (Dr. Harry Chugan, lasteneuroloog) Väärkohtlemine- on piinamine, julm, ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine või karistamine. Ebakindlus võib halvata mõtlemis-, mõistmis-ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii vastupanu kui ka enesehinnang. Klassifikatsioon- on süsteem, milles liigitamine või rühmitamine on kooskõlas jaotamise aluseks võetud olu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise
toetab puudega inimestele võrdsete võimaluste loomist ning nende sotsiaalset kaasatust laiemas tähenduses. 12 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eensalu, K.; Jõgi, K. Haridus, tööhõive ja karjääriteenused Eestis. Tallinn: Elukestva Õppe Sihtasutus Innove Karjäärinõustamise Teabekeskus, 2005, 104. 25.10.2007. 2. Malvet, M.; Mikkola M. Sotsiaalhoolekanne. Helsingi: AS Sinisukk, 1998, 141. 25.10.2007. 3. Paavel, V. Sotsiaaltöö ümber mõtestamine. Tallinn: GREIF, 2004, 151. 29.10.2007. 4. Sotsiaalministeerium. Puuetega inimeste tööhõive. [http://www.sm.ee/est/pages/index.html]. 29.10.2007. 5. Statistikaamet. Vaegurlus.[http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/06Vaegurlus/06Vaegurlus.asp]. 29.10.2007. 13
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Rehabilitatsiooni - ja sotsiaaltöö korralduse osakond Tiina-Mai Meeliste AÜSR1 Sisekliendi teeninduse teoreetilised käsitlused. Sisekliendi teenindamise printsiipide praktiline rakendamine teenindusorganisatsioonis. Seminaritöö Juhendaja: dotsent Heli Tooman Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS
LÄÄNE- VIRUMAA KUTSEKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppesuund I ST 2 Laivi Andrijainen ERGONOOMIA PUHASTUSTEENINDUSES Essee Aineõpetaja: Maie Tamm Mõdriku 2006 Ergonoomia on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, vahenditest ja keskkonnast. On ligikaudu viiskümmend aastat vana ning ta on läbinud keeruka arengutee. Mitukümmend sajandit tagasi kasutati ka Kreekas ergonoomika kriteeriumeid tööriistade ja töökohtade kujundamisel. Ergonoomia tegelebki esmajoones normaalsete töötingimuste loomisega, töövahendite ja -meetodite inimsõbralikuks muutmisega, eesmärgiks inimeste heaolu ning toimiv ja ladus töö nii töökeskkonnas kui ka kodus. Ametialaselt on need teadmised eriti kasulikud tehnika, majanduse, tervishoiu ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid proble...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke ERGONOOMIKA ANALÜÜS Juhendaja: Maie Tamm Mõdriku 2010 Kuna ma töötan palju arvutiga, siis mõtlesin teha ergonoomika analüüsi arvutiga töötamisest. See on istuv töö ja pikaajaliselt päris väsitav. Selleks, et tööd paremini teha, on mul minu toas olemas korralik töökoht. Mul on hästi kohandatav tool ja kirjutuslaudlaud. Kogu mööbli pind on peegeldusvaba. Asend arvuti taga peab olema pingevaba ja mugav. Arvutiga töötades saavad kõige suurema koormuse silmad. Selleks, et seda koormust vähendada, siis peaks olema arvuti ekraani ja silmade vaheline kaugus umbes 50 sentimeetrit. Järgmisena saab koormatud selg. Kui te ei istu arvuti taga sirge seljaga, võib juhtuda, et teie selgroog võib pikaajalisel töötamisel sundasendi tõttu deformeeruda ja vajuda. Tulemuseks on kõver...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond Kertu Mölder X INIMESE ARENG X EAS Vaatlus Juhendaja: Tiiu Kamdron Pärnu 2016 Analüüsin enda õde, kes on hetkel 12aastane, vaatlen teda ühe aasta jooksul. Ta ei ole väga aktiivne ning armastab kodus televiisorit vaadata ning arvutis mängida nagu tavalised tänapäeva lapsed. Ta käib tantsutrennis. Hedli on keskmises lapseeas, mis vastab 7-12 aastastele. Selles eas tüdrukut iseloomustab tegutsemistahe
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond SWOT analüüs Essee Juhendaja: Pärnu 2015 TUGEVAD KÜLJED Oskan ja meeldib inimesi kuulata Tahan teisi aidata Olen sihikindel, kui olen midagi lubanud, siis selle ka täidan Saan kriisiolukorras hästi hakkama Olen iseseisev Märkan sageli pisidetaile, mida teised ei näe Mul on tugev iseloom, teiste halvustused mind väga kurvaks ei tee Ma ei muretse inimeste ees esinemise pärast Ma ei karda oma teadmisi teistele näidata Mul on kuulmispõhine mälu Olen näiliselt alati positiivne ja rõõmus Üldiselt võin ma ise endaga rahule jääda, kuid tugevusi pole just nii palju kui ma ise lootnud oleks. Ma olen hea südamega hoolitsev inimene, kellele meeldib teisi kuulata ja teisi aidata. Teiste aitamiseks olen ma valmis kasutama kõiki mulle kasutada olevaid ressur...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KOLM TUNDI VAIKIMIST Essee Õppejõud: Pille Kriisa Mõdriku 2013 Iseseisvaks tööks valisin; "kolm tundi vaikimist"
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond PEREKOND KESKKONNAS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. PEREKONNA STRUKTUURi kaardistamine..............................................................4 2. PEREKONNA STRUKTUUR JA SUHTED............................................................5 2.1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB? Downi sündroom on üks kõige levinumatest kaasasündinud sündroomidest. Iga 700 vastsündinu kohta sünnib üks Downi sündroomiga laps ja see kehtib kõigi etniliste rühmade kohta. Poistel esineb sündroomi veidi sagedamini kui tüdrukutel, aga ka need erisused on tegelikult väheolulised. ...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristiina Keerd STSTB- 2kõ Individuaalne aruanne ühe kurjategijate rehabilitatsiooni programmi kasutamisest koos tõenduspõhisuse hinnanguga vastava töötaja intervjueerimise põhjal. Kodutöö Juhendaja: õppejõud Helgi Hiborn Tallinn 2014 Sisukord Sisukord
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova JUHTUMIPLAAN Iseseisev töö Juhendaja: Marju Medar, PhD Tallinn 2014 JUHTUM 84 aastane Maria. Elab üksinda 1-toalises korteris. Hiljuti põdes insuldi ja füüsiline tervis on nõrk, on probleem liikumisega. Oli mitu korda kukkunud korteris, ise ei saanud püsti. Lapsed ja lapselapsed käivad pidevalt vaatamas, oli pakutud kolida laste juurde, Maria keeldub. Kõik sugulased on töötavad inimesed ja ei saa olla Mariaga pidevalt. Maria on eluaeg olnud väga seltskondlik ja vaatamata haigusele soovib käia päevakeskuses, et suhelda eakaaslastega, külastada kirikut ja vajab taastusravi. Liikumiseks kodus vajab abivahendeid ja väljaspool kodu saab liikuda ainult kellegi abiga. Ise ei saa hakkama igapäevaste toimingutega. Sotsiaaltöötaja poole abipalvega pöördub Maria tütar, kes tegeleb temaga kõige rohkem ja teab Maria ...
Hool e. teiste vajaduste hoolimine ja vastav tegustemine. Töömaailmas tõlgendtatakse hoolt, mis ajendab meid võtma vastutust selle eest, mida on vaja teha, hea organisatsioonilise käitumisena. Hoolivad inimesed on need, kes on valmis kulutama enim aega ja jõudu selleks, et kolleege aidata. Hoolimine on tõhusam, kui see põhineb kõrgema tee võimetel ja kui selle eesmärgil rakendatase oma kogemusi. Hoolimine on impulss, mis on abistavate elukutsete, näiteks meditsiini ja sotsiaaltöö alustalaks. SLAID 5 Sotsiaalse intelligentsuse tunnused: · oskus öelda ja vastu võtta komplimente; · abi pakkumine; · vabandamine; · kaaslaste eest seismine (kaitsmine); · osalemine ühistes tegevustes; · osalemine vestlustes; SLAID 6 · juhtimisoskuste omamine; · tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; · enesejuhtimine ; · oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
