2013. aasta 1. oktoobri seisuga oli maksehäires isikuid veel 34 047. Sellest ajahetkest pärineb ka detailsem jaotus maksehäirete arvu alusel, mis on järgnev: 1 maksehäire oli 19 671 eraisikul, 2-3 maksehäiret oli 11 301 eraisikul, 4-10 maksehäiret oli 3 225 eraisikul, rohkem kui 11 maksehäiret oli 33 eraisikul. Võlanõustajatega peetud jutuajamised annavad tunnistust, et probleemsete kiirlaenuvõtjate arv kasvab. Kui 2010. aastal otsis Tallinna sotsiaaltöö keskusest abi 418 8 kiirlaenuvõlgadega hädas olevat isikut, siis 2011. aastal 443 isikut, 2012. aastal 678 isikut ja 2013.a 9 kuu seisuga oli neid juba 641 isikut. 4-10 10% 11… 1 0,10%
5. Laiendame pere- ja lähisuhtevägivalla alast teavitustööd üldsuse ja riskigruppidega; vägivallaohus olevate inimeste (eelkõige laste, naiste ja eakate) ning vägivallatsejate nõustamist ja koolitamist, et tõsta nende käitumisoskust stressi tekitavates olukordades. 6. Panustame turvalisuse võrgustiku loomisse, milles ükski hätta sattunud Eesti elanik oma murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vajalikku abi. 7. Parandame oluliselt sotsiaaltöö kvaliteeti ja kättesaadavust omavalitsus- ja noor- sooasutustes, koolides, haiglates, hooldekodudes. Tutvustame sotsiaalabi võimalusi toimetulekuprobleemidega inimestele. 8. Kindlustame järkjärgult sotsiaaltöötajate ametikohtade täitmise vaid vastava eriharidusega asjatundjatega ning viime nende töö- ja palgatingimused teiste sama haridustaseme ning töökogemusega töötajate tasemele. Jõuame tasemeni: vähemalt üks lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta.
Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Isikuvastased kuriteod Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalministeerium, Eesti Sotsiaaltöö assotsiatsioon Sotsiaalprobleem - muret tekitavad ja sekkumist nõudvad sotsiaalse elu aspektid, nt kuritegevus, kodune vägivald, vaesus, narkomaania jne. Säästva arengu instituut "Säästva arengu sõnaseletusi" (2000) HEAOLU (welfare) Individuaalne heaolu ehk konkreetse üksikisiku heaolu Kollektiivne heaolu ehk inimgruppi heaolu Sotsiaalne heaolu üldise heaolu parandamine ametliku sotsiaalse korralduse kaudu Soovid versus vajadused
Halvemal juhul võib olla tegu kohanematu käitumisega. Tavaliselt kaasneb sellega negatiivne sildistamine. Misbehavior - väärkäitumine ehk negatiivse hinnangu andmine käitumisele. Oppositional behavior - ehk tõrges-trotslik käitumine, seda terminit kasutab psühhiaater. Tavaliselt alla 9.-10.aastased lapsed, kellel esineb tõrksust ning väljakutsuvat sõnakuulmatut käitumist. Tänapäeval liigutakse igas valdkonnas (psühholoogia, sotsiaaltöö, pedagoogiga, eripedagoogika jne) selle poole, et ei märgistataks ega sildistataks last, et vältida negatiivseid hinnanguid. Liigutakse selle poole, et lähtuda hinnanguvabast suhtumisest. Kasvatusprobleemide arenguline lähenemine 3.oktoober 2011 Miks probleemid tekivad? Lapseiga Varane noorukiiga Hiline noorukiiga
13 997 /14 564 2 267 514.- / 2 375 658.- 13 Noortelaagrite juhtide ja kasvatajate koolitus NOORTELAAGRITE JUHTIDE JA KASVATAJATE KOOLITUS 01.01.2005. a jõustus haridus- ja teadusministri III. Laagrijuhataja eksami sooritamine 13. sept. 2004. a määrus nr 51 Noortelaagri ning 1. Eksamineeritav, kellel on pedagoogiline, noor- Projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsioo- sootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskerihari- ninõuded. RTL, 27.09.2004, 127, 1967 dus, esitab eksamikomisjonile järgmised doku- Määrus kehtestati "Noorsootöö seaduse" (RT I mendid: 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel. 2) koopia kehtivast vähemalt 6-tunnilisest esma-
alates püsivaks allakäiguteeks, mille tulemusena Reyeri hinnangul pigem vastupidiste tulemusteni. Klaus sotsiaalpedagoogika nime kandev teadus- ja koolitustegevus Mollenhauer ja Hans Thiersch üritasid siduda koosneb meelevaldselt kokkuklopsitud ja omavahel sotsiaalpedagoogika pedagoogika asemel pigem sotsiaaltöö ühitamatutest pedagoogilistest kontseptsioonidest, millest kontseptsiooniga, mis jättis sotsiaalpedagoogika ka sotsiaaltöö suhtes ilma igasugusest teoreetilisest eripärast. Kui sotsiaalpedagoogikast 1 1
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...
mäluhäireid reeglina ei diagnoosita, vaid pannakse kas depressiooni või ealiste iseärasuste süüks. See aga tähendab, et inimesele ei määrata ka õiget ravi ning ta ei saa toetavaid teenuseid, mis võiks olukorda nii inimese enda kui ka tema lähedaste jaoks märgatavalt kergendada. Veelgi enam, üldise teadmatuse tõttu ei osata ka mäluhäireid ennetada, kuigi see on mingil määral võimalik. Projekti Eesti-poolse partneri, Tallinna Ülikooli Pedagoogilise Seminari sotsiaaltöö ja täiendusõppe osakonna juhataja Maiu Kauberi sõnul on oluline sotsiaaltöötajate teadlikkuse tõstmine sageli avalduvad mäluhäired toimetulekuraskustes, millega jõutakse enne arsti just sotsiaaltöötaja juurde. Uurimuse «Sotsiaaltöötajate teadlikkus mäluhäiretest» oluliseks järelduseks on vajadus sotsiaaltöötajate haridustaseme tõstmise järele: nendest, kellel on omandatud erialane haridus,
- - TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT MATERJALE ÜLIÕPILASTE KASVATUSTEADUSLIKE TÖÖDE KOOSTAMISEKS, VORMISTAMISEKS JA KAITSMISEKS TPÜ KIRJASTUS TALLINN 2004 SISUKORD SAATEKS......................................................................................................................4 I. TÖÖ KAVANDAMINE.............................................................................................5 1. Eesmärgid...............................................................................................................5 2. Kasvatusteaduslike tööde iseloomustus................................................................. 6 3. Kasvatusteaduslike tööde liigid..............................................................................8 3.1. Kasvatuste...
psühhiaatriainternatuuri olemasolu (või psühholoogilise baashariduse korral spetsialiseerumiskursuse lõpetamist kliinilises psüholoogias). Seega võtab psühhoanalüütikuks saamine 10 - 11 aastat aega. Eestis sellist koolitust ei ole, küll on aga kaks eestlast Soomes väljaõppel juba kuuendat aastat ning seega võime loota, et meilgi kunagi klassikalise treeninguga psühhoanalüütikuid on. Psühhiaatriline sotsiaaltöötaja peab omama sotsiaaltöö magistri kraadi (MSW), mis tavaliselt on kõrgkoolides eraldi eriala koos vastava teoreetilise kursuse ja praktiliste töödega. Eestis on sotsiaaltöötaja elukutse ise alles üsna noor. Millal spetsiaalseid psühhiaatrilisi sotsiaaltöötajaid tulema hakkab, on praegu vara ennustada. On olemas veel nõustaja (counselor) magistri- ja doktorikraad psühholoogias, mis sarnaneb kliinilise psühholoogi ettevalmistusega, kuid paneb vähem rõhku teaduslikule uurimistööle
14. Hollins, G., Hollins, B., 2002. Total design: managing the design process in the service sector. London: Pitman. 15. Johns, N., Gyimóthy, S. 2002. Mythologies of the theme park: An icon of modern family life. - Journal of Vacation Marketing, vol. 8 (4), pp. 320-331. 16. Kirs, K. Eesti kui elamus. [http://www.vm.ee/?q=node/13688] 23.04.2012 17. Leppiman, A., 2010. Argielamusi: laagri- ja elamuspõhine argipäevade pereteenus sotsiaalse kogemuse tootjana. Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituut. (Dissertatsioon). [http://e-ait.tlulib.ee/81/1/leppiman_anu2.pdf] 23.04.2012 18. Lottemaa tasuvus-teostatavusanalüüs. 2010. SA Pärnumaa turism. 58 19. Merrit, S. 2007. A magic castle that treats kids like royalty. - The Observer, 6.06.2007. [http://www.guardian.co.uk/travel/2007/may/06/escape.familyholidays? page=allA magic castle that treats kids like royalty] 3.03.2012. 20. Obrador, P
(turvateenistused), elanikkond tervikuna jne. Arvestada tuleb rahvusvahelisi kogemusi, kaasata tuleb eksperte. Selle jaoks peab olema sotsiaalne tellimus (ja kõrgkoolid). Statistika peab olema põhjalik ja võrreldav. Karistusseadustiku muutmine peab toimuma koordineeritult ja muudatused peavad olema põhjendatud. 4.2. Sotsiaalsed ennetusmeetmed Marginalisatsioon suurendab kuritegevust ja kuritegude toimepanemine suurendab kurjategijate marginalisatsiooni. · Preventatiivne sotsiaaltöö integratsioon, ennetades hälbivat käitumist See tähendab investeeringut ühiskonda (pikaajaline). Ennekõike tähendab see töö, sissetuleku, tervise, koolituse ja eluaseme saamise võimaluste edendamist. Samal ajal tähendab see ka väiksema, ajutiselt või püsivalt vähenenud konkurentsivõimega inimeste sissetulekute toetamist. Preventiivse sotsiaalpoliitika kujundamisel tuleb kindlasti arvestada ka seda, et suur osa
09.2004, 127, 1967) Määrus kehtestatakse «Noorsootöö seaduse» (RT I 1999, 27, 392; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521; 2004, 27, 179) § 10 lõike 3 ja § 15 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab noortelaagri ja projektlaagri (edaspidi laager) juhatajate ja kasvatajate kvalifikatsiooninõuded. 12 § 2. Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on järgmised: 1) pedagoogiline, noorsootöö või sotsiaaltöö alane kõrg- või keskeriharidus ja Eesti Noorsootöö Keskuse (edaspidi ENTK) juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõikes 2 nimetatud teemadel või 2) vähemalt keskharidus ja ENTK juures tegutseva eksamikomisjoni viimase viie aasta jooksul väljastatud tunnistus eksami sooritamise kohta § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teemadel ning vähemalt kolmeaastane töökogemus laagri kasvatajana. § 3
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
. organ e elund – hulkrakse looma (ka inimese) või taime osa, millel on eripärane kuju, asend, ehitus ja mis täidab organismis kindlaid ülesandeid; koosneb kahest või enamast erinevast *koest [viinamarjasuhkur märksõnana puudub] Vahelduseks erialaasjatundjate koostatud sõnastikele olgu toodud mõned näited täpselt samade probleemide kohta ka keele- või lausa leksikograafiaasjatundjate tööst. Vene-eesti tervishoiu ja sotsiaaltöö sõnastik (näide 40) on pesatähestikuline, pakub grammatikainfot mõ- lema keele kohta ja jätab vormistuselt asjatundliku mulje. Vastuolude repertuaar on siiski lai – mittepõhiterminitel võib olla oma artikkel või mitte, selle olemasolu korral võivad sünonüümid üksteisele viidata või mitte, ja viitamisest sõltumatult võivad vasted olla samad või erinevad. Kui omavahel mitteviitavate artiklite vasted langevad kokku,
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
Eriti sündmuskoha ülevaade võib anda olulisi vihjeid patsiendi kohta: milline on üldine ümbrus, kas on viiteid alkoholi või uimastite kuritarvitamisele, millistes tingimustes patsient elab, kui puhtana näib ta elu korraldatud olevat. Alles pärast eluohtliku somaatilise terviserikke välistamist võib kaaluda kiirabi väljakutse põhjusena psühhosotsiaalset diagnoosi. Psühhosotsiaalsete sümptomite ja häirete ulatus ning erinevus on mitmekülgne, nende analüüs ja ravi on sotsiaaltöö, hingeabi, psühholoogia, psühhosotsiaalse kriisiabi, psühhoteraapia ja psühhiaatria interdistsiplinaarne ülesanne. Seetõttu saab siinkohal ära tuua vaid lihtsa ülevaate kõige tähtsamatest psühhosotsiaalsetest probleemiasetustest. 1) Ärevushäire/ hirmusündroom Hirmu tuleb inimese arenguajalooliselt vaadelda reaktsioonina, millel on ellujäämisel suur väärtus. Hirm võimaldab õigeaegset ohtude märkamist ja neile reageerimist. Ärevushäired on aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
