igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskus suhelda. Paljud autistid jäävad aga kogu eluks sõltuvaks kõrvalisest abist. Antiik ja keskajal: ,,haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". Autismi enne tamine ei ole võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased zestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides
Samuti toimus see ka lääne kultuurides. Enne 13.sajandit ei kujutanud kunstnikud last nii nagu meie seda tänapäeval mõistame. Erinevatel aegadel on lapsepõlve vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud lapses ohtu (kurja vaimu, mis tuleb välja ajada), võetud last kui väikest täiskasvanut. Alles alates 17.sajandist hakati lapsele lähenema kui iseseisvale olendile. Sel perioodil rääkisid vanemad lastega “magusalt”, ”lihtsustatult”, seega “lapselikult”. Lapsi hakati riietama täiskasvanutest erinevalt. Varem tegid rätsepad lastele täiskasvanutega sarnased riided, kasutades ainult väiksemat numbrit. Lapsed tundsid neid rõivaid kandes ja nendes mängides end halvasti, ebamugavalt. 17
Kõik kommentaarid