Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhendmaterjal Autistlikule lapsele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
I ST
Annika Kukke
Autistist lapsed
Juhendmaterjal
Õppejõud: Reet Rääk
Mõdriku
2011
MIS ON AUTISM ?
Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga.
AUSTISMI LIIGID:
  • Lapseea autism
  • Atüüpiline autism
  • Retti sündroom
  • Aspergeri sündroom
  • Inimese muu desintegratiivne häire

A
  • Puudub silmside
  • Rutiini vajadus
  • Stereotüüpsed sihitud tegevused: käsitseb või keerutab mõnda objekti
  • Ei mängi teiste lastega
  • Rahuldab vajadusi, kasutades täiskasvanu käsi
  • Võib olla eriliselt andekas mingil kitsal alal (Savant-sündroom)
  • Tugev puute-,valgus- soojus -, helitundlikkus

UTISMI SÜMPTOMID
  • Ükskõiksus suhtlemises
  • Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil
  • Loova või rollimängu puudumine
  • Ühepoolne suhtlemine
  • Kordab lõputult üht ja sama asja
  • Kordab papagoina kuuldud sõnu
  • Omapärase käitumisega
  • Kohatu naer või itsitamine

RAVIVÕIMALUSED
Spetsiifilist  ravi ei ole. Hea õpetaja on autistile sageli rohkem abiks kui hea arst. 
Abiks lapsele võivad olla  käitumis- ja  kõneteraapia, mänguõpetus  ja  individuaalne tegelemine, et harjutada rahulikus, rutiinses keskkonnas õigesti reageerima erinevatele elusituatsioonidele. Õppimiseks vajab autist enamasti spetsiifilist kooli, kus on individuaalse õpetuse võimalus. Autismi ennetamine pole võimalik.
PROGNOOS
Prognoos sõltub igal lapsel just tema iseärasustest ja suhtlemispuude raskusest. Paljud autistid õpivad elus toime tulema , enamasti on aga vajalik  tugiisiku  olemasolu ja järelvalve.
KUST SAADA LISAINFORMATSIOONI JA ABI:

KASUTATUD MATERJAL
  • www.inimene.ee
  • web.zone.ee/iamfree/autism.htm
  • www.nupsu.ee

Juhendmaterjal Autistlikule lapsele #1 Juhendmaterjal Autistlikule lapsele #2 Juhendmaterjal Autistlikule lapsele #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annika Kukke Õppematerjali autor
Punktidena on kirja pandud autismist jne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Autism
7
doc

Autism

igapäevaelus vajalikke oskusi, kaasaarvatud oskus suhelda. Paljud autistid jäävad aga kogu eluks sõltuvaks kõrvalisest abist. Antiik ja keskajal: ,,haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". Autismi enne tamine ei ole võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased zestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides

Psühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

  Samuti   toimus   see   ka   lääne kultuurides. Enne 13.sajandit ei kujutanud kunstnikud last nii nagu meie   seda   tänapäeval   mõistame.   Erinevatel   aegadel   on   lapsepõlve vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud lapses   ohtu   (kurja   vaimu,   mis   tuleb   välja   ajada),   võetud   last   kui väikest   täiskasvanut.   Alles   alates   17.sajandist   hakati   lapsele lähenema     kui   iseseisvale   olendile.   Sel   perioodil   rääkisid   vanemad lastega   “magusalt”,   ”lihtsustatult”,   seega   “lapselikult”.   Lapsi   hakati riietama   täiskasvanutest   erinevalt.   Varem   tegid   rätsepad   lastele täiskasvanutega   sarnased   riided,   kasutades   ainult   väiksemat numbrit. Lapsed tundsid neid rõivaid kandes ja nendes mängides end halvasti, ebamugavalt. 17

Arengupsühholoogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun