Saksamaa asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0°C ja juulis 16°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe troopiline tuul. Kliima on suhteliselt kõrge niiskustasemega. Suved on soojad ja talved külmad. Vihma sajab aasta läbi. Vegetatsiooniperiood on 6-7 kuud pikk ning lubab kasvatada ühe saagi aastas. Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse viljasortidest nisu, oder, mais ja suhkrupeet. Teistes kohtades, kus on vähem viljakad mullad kasvatatakse kartuleid ja teisi ahterkultuure. Kuna Saksamaa on vihmane ja niiske piirkond siis kasutatakse maaparandustöödeks kuivendamist, et oleks võimalik kasvatada erinevaid kultuurtaimi
koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega. Seal võib kasvada ka pilliroog Linnustik: Punajalg-tilder Populaarsed on partlased ja hanelised Soostunud niidud- esinevad nõgudes või madalatel tasandikel. Nad on üleminekukooslusteks aruniitude ja madalsoode vahel – seal kasvab mõlemaile kooslustele iseloomulike taimi. On tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nende pindala on tunduvalt vähenenud (üles harimised, soostunud niidud). LEVIK: On levinud üle Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Taimestik: Esineb puurinde( sookask, sanglepp), Põõsarindes(paakspuu, paju), Rohurindes(tarnad, sookail, soopihl), samblarinne( Harilik teravtupp, kohati ka turbasammal) Puisniitude iseloomustus, levik, taimestik, tähtsus. Iseloomustus: Regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud.
ümbritsevat loodust, looma eeldusi edasiseks arenemiseks, laienemiseks ja kasvuks. 11. Liigniiskuse tunnused ja põhjused taimede nõrk kasv (puude võrad ümmargused) madal saagikus (väike juurdekasv) puudel rohkesti samblikke metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid) mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis
Oder, Nisu ja kaer kasvavad väga hästi, põldhein ja kartul hästi. Viljakuse tingivad sobiv reaktsioon, optimaalne huumusesisaldus ning sõmerast struktuurist tingitud suur veemahutavus ja veeläbilaskvus. Leetjate muldade saagikus sõltub väetamisest, agrotehnikast ja vegetatsiooniperioodi sademetest. Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Niitmise ja intensiivse karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud ja leetjatele gleimuldadele liigirikkad soostunud rohumaad. Ülekaalus on kahkja tarna-madala mustjuure, lubika-pääsusilma, lubika-hirsstarna, lubika-jussheina, raudtarna, ääristarna ja tulika – luht-kastevarre kooslused. Allikalisi soostunud rohumaid võib esineda survelise põhjaveega leostunud gleimuldadel, kus on levinud villpea-niitja tarna, raudtarna ja ümartarna kooslused, milles peamiseks samblaliigiks on sirbikud. (Mullateadus 2012) Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa
tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis. Kui suve jooksul õhuke pinnasekiht üles sulab, ei lase sügavamalt külmunud pinnas vett sügavamale ja ala hakkabki soostuma. 3.Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl
3. Anija küla Harjumaal. Ortofoto Mõõtkava 1:20308 7 4. Anija küla põhikaart Mõõtkava 1:20308 Legend http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/pk_legend_at.png 8 5. Anija ajaloolilistel kaartidel Verstakaart Mõõtkava 1:31089 Koosta lühike võrdlus tänapäevaga. Anija mõisa ümbritsesid ja ümbritsevad tänapäevalgi põllumaad. Soostunud alade pindala on vähenenud maaparanduse tõttu. Anija looduskaitseala keskmes oli varem järv, mis tänaseks on kinnikasvanud. 9 Anija küla kaart 1935-39 Mõõtkava 1:31089 10 6. Anija maanteedekaart Mõõtkava 1:62500 Leppemärgid Kaardi koostamisel lülita sisse kaardikihte ( bussipeatused, ilmajaamad liiklusõnnetused, küla lahkmejoon). 11
Sademete hulk suhteliselt suur (300-600 mm/a), auramine möödukas, nii et metsapuudele jätkub siin vett kogu aasta ja põuda ei esine. Esineb 50 ja 60 põhjalaiuskraadi vahel. Mageveeökosüsteemide kirjeldused ja mereökosüsteemide kirjeldused leiate aadressilt: http://www.ucmp.berkeley.edu/exhibits/biomes/freshwater.php Mageveeökosüsteemid · Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) · Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) · Märgalad (sood, soostunud alad) Mereökosüsteemid · Avaookean (pelaagiline) · Kontinentaalself (rannikuveed) · Upwelling'u alad (süvavee kerke alad) · Estuaarid (jõgede suudmealad)
Õpperada Kuuraniidu õpperada (1 km), Hüpassaare õpperada (5 km), Öördi järve õpperada (1,4 km) Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. 390 km² suurune Soomaa rahvuspark paikneb Pärnu ja Viljandi maakondade piiril ulatuslikul aktiivsest inimtegevusest puutumatul alal. Nii nagu nimigi ütleb, moodustavad 80% Soomaa rahvuspargi pindalast rabad koos soostunud niitude ja soometsadega. Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Sakala kõrgustikult alla tulvavat kevadist suurvett ei suuda Soomaa jõed korraga mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub ca 175 km² suurune veeväli, mille laius ulatub kohati 7-8 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Üleujutusi on
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...
Polaaröö- ja päeva vaheldumine Maismaad katab jääkilp, meredes jäämäed Liigivaene elustik, peamiselt meredes Inimtegevus raskendatud, püsiasustus puudub Kõige vähem saastatud piirkond 27.12.12 Tundra ja metsatundra 27.12.12 Asuvad ainult põhjapoolkeral Esineb igikelts ja polügonaalpinnas Esineb polaarpäev ja -öö. Sademeid vähe Suur loomade ja lindude arvu kõikumine rännete tõttu Soostunud mullad, keltsmullad Loomadest põhjapõder, lemming, polaarrebane, linnud Kidur taimestik (samblad, samblikud, kanarbik, kääbuskask, pajud) Maavarade kaevandamine, mereloomade küttimine, kalapüük, põhjapõdrakasvatus Keskkonnaprobleemideks on pinnase reostus ja pinnase hävimine, looduse aeglane taastumine 27.12.12 Parasvöötmemetsad 27.12.12 Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias
mürktaimeks. Kui aga risustab inimeste söögipõldu, siis on temast väga tülikas lahti saada. Osa tema pikast ja rohkesti harunevast risoomist asub sügaval mullapõues. Kui nüüd inimene tõmbabki meetripikkuse "osjajuurika" mullast välja, siis mõni tükike jääb temast ikkagi alles ning peagi rohetavad mullapinnal uued võsud. Kõigile põldudele see taim siiski ei tungi. Tema kasvukohas peab olema tavalisest rohkem niiskust. Looduses on ta niiskete niitude ja soostunud metsade, isegi soode ja veekogude kaldaalade taim. Ta ei kasva aga kunagi nii suureks kui konnaosi, jääb ikka vähemalt poole väiksemaks. Ka hambakestena säilinud lehekesi varre sõlmekohtade ümber on tal vähem. Neid on soo-osjal 6 kuni 10. Need lehejäänused on eriti hea määramistunnus veel seetõttu, et neil on lai valge kilejas ääris. See servake on laiem kui ühelgi teisel meie osjal. Viimane on
on kuivendusvõrke 600 000 hektaril. Maaparandussüsteemid ühes asukohas on valdavalt 60 400 ha suurused. Korras maaparandussüsteemid meie kliimavööndis loovad eelduse põllu- ja metsamajanduslikuks tegevuseks. Kui aga maa kuivendamist tehakse valesti kaasneb sellega maa soostumine, võsastumine ning maastike vähenemine. Ning igal pool Eestis pole võimalik tegeleda põllumajandusega. Kõik oleneb mullastikust ning pinnamoest. Eestis on väga palju metsasid, niitusid ning ka soostunud alasid, ning natuke on ka asustatuid alasid- (majad ehitatud, nt Tartu). Suurem osa kasutuses olevaid masinaid ja seadmeid on vanad ega vasta tänapäeva nõuetele, uued ja kaasaegsemad maksavad aga väga palju, ning Eesti riigil ega rahval pole sellist raha kuskilt võtta. Maha jäämine arenenud riikidest iseloomustab meie sordi- ja tõuaretust, mis mõjutab otseselt põllukultuuride saagikust ja loomade produktiivsust.
• Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal. Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära
maalilised joad. Nendest 44 meetri kõrgune Dettifoss on kõige veerikkam juga Euroopas. Järvi on Islandil vähe. Üle 5 ruutkilomeetrise pindalaga järvi on 27. Suurim järve pindala on 83 km². 1 Taimestik ja Loomastik Taimed katavad vaid väiksemat osa saarest. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Õiget metsa pole Islandil kunagi laialdaselt kasvanud. Vähesedki suuremad puud raiusid viikingid pärast saare asustamist maha. Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki.Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane.Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki.Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.Saart ümbritsev meri on kalarikas
sarnaseks.Kõikidesse kohtadesse määrati vene ametnikud. Kõik asjaajamine muutus vene keelseks. 12.VIHIK! 13. VIHIK!Tõnisson:Pidas oluliseks emakeelse koolihariduse taastamist. Päts: pidas veelgi olulisemaks eestlaste majandusliku olukorra paranemist. 14. Vaatamata lüüasamisele aktiveeris revolutsioon rahvast. Maal hoogustus ühistegevuslik liikumine. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistuste liikumine kuivendas suuri soostunud alasid. 1902. aastal asutati Eesti Laenu ja Hoiuühistu.Asutati ka eesti keeles kool, asutati Eesti Kirjanduse Selts, Loodi Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum.Hakati otsima sidemeid ka teiste rahvastega. 15. 1857. Jannsen hakkas välja andma ajalehte Perno Postimees. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestlasi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas harideuse vajalikkusest. Oli lihtne, rahvapärane ja piltlik. 16. 1865
Referaat Harilik mänd 2008 Harilik mänd (ladina keeles Pinus sylvestris) kuulub igihaljaste okaspuude sugukonda. Neid on umbes 100 liiki lähisantarktikast troopika mägedeni. Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Tavaliselt on tema vanuseks 300.....400 ( kuni 600 ) aastat. Ta on ühekojaline. Kasutusalad Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada ...
..Va). Jänesekapsa kkt- madalail tasandikel ja lohkudel , allikalise toitumise korral ka nõlvadel, iseloomulike kõrgete kännu- ja tüvemätastega künkliku mikroreljeefiga intensiivselt ja pikaajaliselt kuivendatud mitmesuguse tüsedusega hästi lagunenud madal- ja siirdesoomuldadel (boniteediklass I...III) kasvavad kuusikud ja segametsad. Sinika kkt-tasastel, erilise languseta aladel, mullad on tugevalt leetunud, soostunud, boniteediklass IV...V. Eranditult männikud. Raba kkt-happelised ja liigniisked mullad, hästi väljakujunenud puhmasrinne, milles on rohkesti turba- ja karusammalt, boniteediklass III...Va. Männi külv: Lapikülvi kasutatakse lappidena ettevalmistatud raiesmikel või kevadel vahetult enne külvi tehtavatele lappidele II...IV boniteedi liivmullaga männiraiesmikel, kus raiejäätmed on korralikult koristatud või põletatud.
Valdavalt on kõrgustiku piiriks 70–75 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110–120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1]
järve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeala.Valdavalt on kõrgustiku piiriks 7075 m vaheline kõrgusvahemik. Kõrgustiku pindala ulatub ligi 275 k -ni. Maapinna absoluutne kõrgus kõrgustiku eri piirkondades on enamasti ühesugune, 110120 m, välja arvatud kõrgustiku lääneosa Kaagjärve lähikonnas, kus see jääb vaid 95 m kõrgusele. Kõrgeim koht on Rebasemõisa Tornimägi (137 m). [4] Joonis 2. Karula maastik Tornimäelt Kõrgustiku keskosas on suurte tasasepõhjaliste soostunud nõgude ala, mille edelaserva ehib Aheru järv. Suurt nõgudeala ääristab kagus ja lõunas Koobassaare künnis, mis jaotab kogu Karula kõrgustiku üldjoontes kaheks osaks. Sellest loodesse jääb pindalalt oluliselt suurem ning valdavalt künkliku pinnamoega osa. Kagus, Silla ja Pikassaare kandis kohtab aga nn oosmõhnastiku ala, mis koosneb iseloomulikest lehvikuna paiknevaist piklikest oositaolistest künnistest ja seljakutest ning neid lahutavatest soostunud tasandikest. [1] 1.1
jõu suhe mulla ristläbilõikega kandevõime, - max koormus mida muld suudab taluda ilma deformeerumata struktuursus, - mulla omadus pudeneda erineva suuruse ja kujuga sõmerateks mulla niiskusreziim, - hindab vee kvalitatiivseid näitajaid: liikuvus, omastatavus põuakartlikud mullad, - kerge lõimis, palju korest, väike veemahutavus parasniisked mullad, - suur veemahutavus, liivsavi, taimedele hea varustatus ajutuselt liigniisked mullad, - soostunud, ajutine liigne vesi , gleistumine kestvalt liigniisked mullad, - glei ja soo mullad, põhjavesi mullaprofiilis, ebastabiilse niiskusreziimiga mullad, - kahekihiline lähtekivim, ülavesi automorfsed mullad, - mineraalsed mullad mida pinna- ja põhjavesi väga ei mõjuta poolhüdromorfsed mullad, - soostunud mullad kus esineb gleistumist ja turvastumist hüdromorfsed mullad, - soomuld kus turbahorisont üle 30cm
Gleistunud leerjad mullad esinevad tavaliselt koos leostunud ja leetjate muldadega. [2] Leostunud gleimuld (Go) on osatähtsuselt neljas muld põllumassiivil. Need mullad on alaliselt liigniisked mullad, mille pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont. Leostunud gleimullad on moodustunud karbonaatsetel lähtekivimitel. Keemine algab vahemikus 30-70 cm. Niitmise ja karjatamise mõjul kujunevad looduslikele leostunud gleimuldadele soostunud rohumaad. Mulla ülesharimisel moodustub eutroofne toorhuumuslik horisont, milles orgaanilise aine ja huumusesisaldus on 7,0-8,0%, üldlämmastiku sisaldus 0,35-0,4%. kultuuristamisel väheneb leostatud gleimuldadel orgaaniline aine ja lämmastiku sisaldus. Mulla pH on alla 5,5. Liikuva või kiirelt vahelduva mullaveega leostunud gleimuld on hea keskkond nii juurte arenguks kui ka mullaelustiku tegevuseks. Peale selle, et liikuv
Lasnamäe Üldgümnaasium Referaat Liis Haukka Raimond Valler Tallinn 2008 Anakonda (Eunectes murinus) Anakonda on suurim boalane. Ta on võimeline alistama isegi kaimankrokodilli. Oma mõõtmetele vaatamata pole tal aga suuri sansse võitluses oma suurima vaenlase inimesega. Anakondat võib kirjeldada boa suurema variandina. Tal on massiivne kehaehitus, saakloomad surmab ta kehakeerdudega kägistamise teel. Anakonda on võimeline alla neelama isegi suuri loomi. Oma suurele isule vaatamata võib ta pikka aega ka söömata olla. Eluviis Anakonda koduks on troopilised vihmametsad Amazonase jõgikonnas. Tema meelisbiotoopideks on aeglasevoolulised jõeharud ja käärud, soodid ning järved, soostunud madalikud. Maismaal raskepärane ja pikaldane anakonda ujub ning sukeldub oivaliselt ja võib kaua vee ...
Võrdlustabel Tunnus Põder Arusisalik Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all.
56% veeerosioon 28% tuuleerosioon 12% keemiline degradeerumine 4% füüsikaline degradeerumine Kordamisküsimused Mullatekketegurid, nende mõju mullale Mullas toimuvad peamised protsessid (leetumine, leostumine, kamardumine, gleistumine, soostumine, sooldumine) Erinevate kliimavöötmete mullad Muldade degradatsioon, erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine Mullaprofiil, mullahorisondid Tunneb joonisel ära must-, leet-, soostunud ja punamulla, oskab teha mullaprofiili joonist
Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad
ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik. Oosi idanõlv laskub järsu seinana Viitna Pikkjärveni (5,7 m sügav), mis asub mõhnastiku suurimas glatsiokarstinõos. Järv on maastikuliselt väga kaunis, selgeveeline ning sisaldab suhteliselt haruldasi veetaimi -- vesilobeeliat, lahnarohtu jt Viitna Pikkjärv Pikkjärvest kirde pool asub Viitna Väike- ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate
PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Arvan, et mullad on piisavalt viljakad. INDIA KLIIMA India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, kus talvel valitseb troopiline kuiv õhumass ning suvel India ookeanilt tulev niiske ekvatoriaalne õhk. Kliima on tugevalt mõjutatud igaaastastest mussoonidest.
MWh. Põllumajandus Kogu maa-alast moodustavad ülesharitud põllumaad 1%(100 000km2 ), karjamaad 20%. Põlluharimise tähtsus seisneb eelkõige kodumaise toidu tootmises. 19.sajandil elasid põlluharimisest 70- 80% islandlasi, mis nüüdseks on alla 5% langenud. Hein, kaer, kartul, kaalikas jt Metsamajandus ja metsatööstus Põja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. Islandi looduse karususe ja viljatuse põjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Nüüdseks on metsa, metsamaastikku ainult veidi rohkem kui 1%. Tööstuse areng Riigis leidub alumiiniumi ja diatomiiti. Peamised tööstusharud on kalatööstus, alumiiniumisulatus, ferrosiliitsiumi tootmine, geotermaalenergia ja turism. Improdib: toidu- aineid, tekstiili, nafta saadusi, masinaid.
17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid. 18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa. Jõgede toitumine ja veereziim 19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks). 20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus. 21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus. 22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine). 23) Üleujutused - nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all. 24) Üleujutuste põhjused:
Idanaaberriik on Venezuela, kagus on Brasiilia , lõunas on Peruu, edelas Ecuador ja loodes on Panama. Kolumbia kuulub pindala poolest keskmiste riikide hulka, kuna tema pindalaks on 1 138 914 km ². Kolumbia jaguneb looduslikult kaheks erinevaks osaks- Ida- ja Lääne- Kolumbiaks. Orinoco ja Amazonase jõgikonnas asuv Ida- Kolumbia on tiheda jõestikuga madal lavamaa. Lääne- Kolumbiat hõlmab Andide põhjaosa ning sellega külgnevad Kariibi mere ja Vaiksa ookeani soostunud rannikumadalikud. Kolumbia Andid jagunevad kolmeks peaahelikuks: Lääne- Kordiljeerideks, rohkete kustunud ja tegevvulkaanidega Kesk- Kordiljeerideks ja Ida- Kordiljeerideks, mille põhjapoolsema haruga külgneb Sierra Nevada de Santa Marta massiiv. Kolumbia ekvatoriaalse kliimaga lõunaosas on vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja
Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes. Moodustab sageli suuri kogumikke. Harilik vesikanep Ladinakeelne nimetus: Eupatorium cannabinum L. Rahvapärased nimetused: jooksjahein, kanepilill, oja-kollad, veeojarohi. Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, soostunud ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja lodumetsades, ka niisketes salumetsades või nende servadel. Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamise teel. Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas. Kirpvähilised ja puudukilbilised Kirpvähilised Ladinakeelne nimetus: Hippomedon denticulatus. 5-15 mm pikkused. Lapik ja kõverdunud keha.
Kliima on suhteliselt jahe ja pilvine. Keskmine temperatuur on talvel 0° ja juulis 16°. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on 500-700 mm/a, mägedes üle 1000 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib ainult mägedes. Suved on soojad ja talved on külmad, vahetevahel ka soe, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aasta läbi. Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. On olemas segametsade kamar-leetmullad, metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. On olemas ka üsna viljakad mullad, seal kasvatatakse järgmiseid viljasorte nisu, oder, mais ning suhkrupeeti. Teistes kohtades, kus on ebaviljakad mullad kasvatatakse rooste, kartulid ja teised ahterkultuurid. Sellest järeldub, et loodustingimused ei ole eriti soodsad
Ürgmetsa taimekooslus(ed) on üsna stabiilsed. Inimpelglikud liigid.. Eesti kotka-aabits. IV Niidud NIIT- Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Vajab pidevat niitmist. SELGROOTUD-marjalutikas,koerliblikas,maipõrnikas,ristämblik. IMETAJAD- halljänes, pisihiir,rebane,nirk,metskits Inimmõju alusel niidud jaotada: pool-looduslikeks kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotataks: aru-, lammi-, ranniku- ja soostunud niidud. Tekkeviis: Looduslik teke (laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad. Alad, kus puudel ei ole sobivaid kasvutingimusi. Iga-aastased üleujutused (lamminiidud). Liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)) Inimtegevusega seotud teke (Valdav niitude tekkimise viis. Hüljatud põllumaadele ja raiesmikel, aladele, kus koduloomade karjatamine ja niitmine ei võimalda puudel kasvada.)
Mulla orgaanilise aine allikad-Alustaimestikuta metsas varisest moodustub metsakõdu. Rohttaimestikuta metsas varis, sammalde ja rohttaimede surnud osad, rohttaimede ja puude surnud juured. Org. Aine koguneb põhiliselt huumushorisonti, kõduhorisont võib puududa. Rohumaad- 2 rohtaimede ja lehesammalde surnud osad org. Aine koguneb huumushorisonti. Soostunud rohumaad orgaaniline aine kuhjub mullapinnale ja mulda. Orgaaniline aine akumulatsioonihorisondiks, toorhuumuslik või turbahorisont. Sood madalsoos rohttaimed ja puud, rabas turbasamblad ja rabataimed erineva lagunemisastmega turbahorisontidesse. Haritav maa kultuurtaimede ja umbrohtude surnud osad (juured, tüü, põhk, pealsed), ka orgaanilised väetised.Orgaaniline aine satub mulda ka loomsetest allikatest organismide suremisel, ka väljaheited. Orgaanilise aine kaod mullast: 1
liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja-likud tegevused, nagu kraavide sulgemine, hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. (Ibid l k 93) (6) Kaitsekorrast või kaitsekorra lduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitse korraldaja
1:1,,,2000000. 1991. Eesti mullad USDA süstemaatikas. 1998...2003 Digitaalsed mullastikukaardid aluseks 1:10000 suuremõõtkavaline mullastikukaart (andmed arvutisse kantud). Väljaprindil võimalik mõõtkava muuta. Eesti mullastiku valdkonnad I - Põhja Eesti rendsiinade (karbonaatmuldade) valdkond (31,8%) II - Kesk-Eesti pruunmuldade (leostunud ja leetjate muldade) valdkond (17,2%) III - Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud (kahkjate) muldade valdkond (20,7%) IV - Lääne-Eesti soostunud pruunmuldade ja lammimuldade valdkond (7,0%) V - Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (6,8%) VI - Peipsi-äärne leet-, soostunud leet- ja soomuldade valdkond (8,0%) VII - Glindieelne kiviste leetmuldade valdkond (3,5%) VIII - Kagu-Eesti erodeeritud muldade valdkond (5,0%) Eesti mullad Rendsiinad e. karbonaatmullad K WRB - Leptosols (leptos - õhuke). 1) kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist;
Sadades laukasilmades helgib puhas vesi. Jändrikud männid, mõnigi enam kui saja aastane, katavad kord tihedama, kord hõredama tukana turbasamblavälju. Enamasti on väga vaikne. Raba on eriline elupaik, vaene, aga väga rikas. Rikas taime- ja veemustritest, turbasammalde värvidest, rabalõhnadest, mis vahelduvad aastaajast olenevalt. Maastik pole keskpäeval sama, mis hommikuses udus või videvikus. Endla looduskaitsealal on seitse rabalaama, mida üksteisest eraldavad jõed, soostunud metsad ja Endla järv. Kaitseala idaosa rabad kuuluvad vanimate hulka Eestis. Suurimad on Linnusaare raba (1200 ha), Toodiksaare raba (1100 ha) ning piklik, jõgede vahele surutud Kanamatsi raba (690 ha). Kaasikjärve ja Männikjärve raba on nime saanud järvede järgi nende servas. Väljakiilduvast põhjaveest mõjutatud Rummallika raba ning Punaraba on väiksemad ning nooremad. Siin ei leidu maalilisi laugastikke. Siinsed rabad on kumerad nagu leivapätsid
On väga liigirikas. Kunagi äärmiselt laialdased metsad, nüüd haruldasemad põllustamise tõttu. Palumetsad levivad eriti Lõuna-Eesti liivastel aladel ja kuivematel metsaaladel. Iseloomulikud taimed on mänd, üksikud põõsad, pohl, leesikas, mustikas, üksikud kõrrelised, väga tugev samblarinne. 12)Nimeta Eesti muldkatet iseloomustavaid tunnuseid! Eesti muldkatet iseloomustab 1) muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikusest 2) soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus 3) lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis 4) muldade kivisus 12)Iseloomusta nõmme ja loometsa. Nõmmemetsad levivad laialdaselt Põhja-Eesti kuivadel ja vaestel liivmuldadel. Iseloomulikud taimed on mänd, kanarbik ja samblikud. Loometsad levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paelavadel. Iseloomulikud taimed on paju, mänd, kuusk, tamm, käbihein, kukehari, nõmmeliivatee,. Taimed on kuivust taluvad, alustaimestik on liigirikas.
põllumajandusega. viimasel ajal väga halb ja kse Indoneesi e Peamise Jõgede delta- Aastas on võimalik saanud ei ole ka troopilisei a, kliimavööde. d on alad ja saada 2-3 saaki. alltöövõtjaks tomumas puuvilju, Malaisia, Liigniisked ja Konfutsia platood on Maad haritakse mitmetele arengut. puitu, Filipiinid, soostunud nism, tihedalt peamiselt platoodel rahvusvaheliste erinevaid Tai, Laos, alad, budism, asustatud. ja jõgede deltades. le ettevõtetele metalle ja Pirma, suhteliselt islam ja Mägised alad Ekvatoriaalsetel kerg- kui ka naftat. Brunei, mägine kristlus. ja aladel on peamiselt masinatööstuse
Geobotaaniline uurimine algas 19. sajandi II poolel. Enne II maailmasõda ilmus palju rohumaaviljeluse käsiraamatuid, uuriti rohumaade saagikuse suurendamise võimalusi, niitude kultuuristamist. Niitude kaitsega ei tegeletud. 1950ndatel uuriti niitude saagikuse tõstmist pealtparandamise abil. 1960ndatest tegeletakse poollooduslike rohumaade kaitsega: Pork, Krall, Kull jt. Rohumaade kasvukohatüübid 1. Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. 2. Soostunud rohumaad paiknevad pidevalt niisketel toorhuumuslikel või turbahorisondiga (30 cm) muldadel. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed ja allikalised. 3. Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt märjad. Tüübid: liigirikkad, liigivaesed, allika-, siirdesoo ja õõtsiksoorohumaad. 2 4. Üleujutatavad rohumaad jõe- ja järvelammidel kuivad, niisked ja soostunud lamminiidud
asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). Reini suudmes paikneb üks Euroopa suuremaid sadamaid, Hollandi linn Rotterdam. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun- mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 9 Reini jõgi ning maaliline väikelinn tema kaldal Mets katab Saksamaast vähem kui 30%, enamus sellest on mägedes -- looduslikult tamme-, pöögi- ja nulumetsad, istutatud on kõige
Referaat Ida-Virumaa Jõhvi vald Jõhvi linn on Eesti kirdepoolseima maakonna (Ida-Virumaa) keskus, mida riigi idapiirist lahutab vaid 50 kilomeetrit. Jõhvi asub kahe rahvusvahelise maantee, Tallinn - Narva ja Jõhvi - Tartu - Valga ristumiskohal. Linna läbib Tallinn - Narva raudtee, mida mööda kulgeb enamik Eesti raudteevedudest. Soodsast asukohast tingitult on Jõhvi kujunenud Ida-Virumaa kaubandus- ja finantskeskuseks, mida iseloomustab hea infrastruktuur. Ettevõtluskliimat soodustab asjaolu, et enamik riiklikke regionaalseid keskasutusi paikneb Jõhvis või selle lähikonnas. Ettevõtlikule inimesele pakub kiirestiarenev Jõhvi parimaid võimalusi eneseteostuseks. Rahvuslik koosseis(Rahvastikuregistri seisuga 01.01.2011) 1. Eestlane 4094 2. Venelane ...
pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise tekke ja arenguga maastikutüüp ja ökosüsteem. Soomaa suurim rabamassiiv Kuresoo koosneb kümnest erinevast osast, mis kokku moodustavad ühe suure liitlaama. Enamasti piirab raba märg, peaaegu läbimatu servamäre, järgneb rabarinnak männikuga, mis Kuresoos on üllatavalt järsk, tõustes 50-100 meetrisel lõigul 6-8 meetri kõrguseks. Suurema osa rabast moodustab rabalava. Kuresoos valitseb lage jänesvilla-rohuraba ja älveraba. Siin
maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud Lamminiidud Rannikuniidud Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks
elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa. Lihula maastikukaitseala eesmärk on: elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse; kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo- loorkull, hiireviu, laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike- kirjurähn ja hallõgija - kaitse. Kasutatud materjal 1) http://www.tuhalalooduskeskus.ee/ 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuhala_maastikukaitseala 3) raamat Vello Keppart ,,Keskkonnakaitse. Looduskaitse" 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Maastikukaitseala 5) http://et.wikipedia
Taimede kuivatamine on lihtne ja huvitav Lihtsaim moodus taimi säilitada on neid kuivatada: põllumees teeb nii heina, lillesõber paneb meeldiva õie raamatu vahele ning botaanik teeb herbaariumi. Seekord vaatame, kuidas kuivatatakse taimi õppeherbaariumi tarbeks. Teaduslikul herbaarlehel on peale taime kindlasti ka etikett leiuandmetega: leiukoht võimalikult täpselt, nüüdisajal enamasti koordinaatidega, kasvukoht ehk biotoop (pohlamännik, soostunud niit jne), leiuaeg (kuupäev, aasta) ja leidja nimi. Ka õppeherbaariumil võiksid juures olla leiuandmed, sest ka need herbaarlehed võivad kunagi botaanikuid huvitada. Pealegi pole leiuandmete kirjapanek kontimurdev tegevus. Vahel arvatakse, et kindlasti peab olema taim liigini määratud, muidu polevat lehel väärtust. Tegelikult on tähtsad just leiuandmed ja määranguta või ainult pere- või sugukonnani määratud herbaarmaterjali on meie suuremates herbaariumides päris rohkesti
6 MULDKATE Maakonnas on leostunud ja leetjad mullad, madalsoo mullad, näivleetunud ehk kahkjad mullad saviliivadel ja liivsavidel, gleimullad erinevatel lähtekivimitel, leet-gleimullad ja raba-ja siirdesoomullad.(Eesti Atlas lk 16) Lääne pool on liivmullad, põhjad pool liivsavimullad, Kesk-ja Lõuna-Viljandimaal on saviliivmullad. Ida-Viljandimaal on Lõuna-Eesti näivleetunud ehk kahkjad ja leetunud mullad. Lääne pool on Vahe-Eesti soostunud mineraal-ja soomullad.(Eesti Atlas lk17) (vaata ka joonis 3) Põllumuldade viljakuse kohapealt on Viljandimaal nii kõrge, üle keskmise kui ka kekmise viljakusega muldasid. ( Eesti Atlas lk 17) (vaata ka joons 4) Sealsel karbonaatsel moreenil kujunenud leetjad ja kahkjad mullad (peamiselt IVVI hindeklass) on enamasti põllustatud. Holstre ja Tuhalaane väikeküngastel ning Saarepeedi, Sinialliku ja Tuhalaane ümbruse oosidel on rähksed rendsiinad, mitmel pool
7. Madalsoomuld toituvad põhja-ja üleujutusveest, kasvavad lehtpuud, kasutatakse kultuurniitudena. 8. Soomuld turba tüsedus on üle 30 cm, kujunevad madalatel ja liigniisketel aladel, veerand Eesti territooriumist on kaetud soomuldadega, levib Lääne-Eesti madalikul, Vahe-Eestis, Alutagusel ja Emajõe suudmealal. Eesti muldasid iseloomustab: 1. Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. 2. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. 3. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis 4. Muldade kivisus. Muld koosneb kolmest osast: 1)Tahkest osast · Orgaaniline osa huumus · Mineraalne osa kivimid ja liiv 2) Vedelast osast vesi 3) Gaasilisest osast õhk Mullatekke tegurid: 1) Kliima murenemine 2) Aeg mullakihtide paksus 3) Inimtegevus 4) Taimekooslus (huumuseteke) 5) Väikesed organismid (lagundamine ja murendamine)
.................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus. Töö on koostatud proovitüki nr. 819 kohta. Andmed on võetud EMÜ Kreutzwaldi 64 õppehoone serverist. Juhendmaterjalidena on kasutatud A. Kiviste raamatut (2007) ja K. Kiviste kodulehte (2009). 2. Üldiseloomustus. Proovitükk nr. 819 kvartali number on TR077, eralduse number 6. Kasvukohatüüp on tarna, seal kasvavaks rühmatüübiks on soostunud metsad. Peapuuliigiks on kuusk ja peapuuliigi vanus on 28 aastat. Proovitüki raadius esimese rinde puude jaoks on 15 ja teise rinde puude jaoks 0 aastat. Mikroreljeef on tasane. Raieliik puudub. Esimene diameetri üldmõõt on 6,5 teine võeti sammuga 3 . Viimane diameetri üldmõõt 24,5. Mõõtmise kuupäev on 03.07.2002. 3. Tunnuste liigid. Märgin iga tunnuse juurde, millised määratlused tema kohta sobivad. Tabel 1. Tunnuste liigid.
Tallinna töölised), mille lõpetas karistussalkade saabumine. Tegutsesid sõjakohtud ja karistussalkade ohviks landes 328 inimest(vallavanemad, kooliõpetajad, seltsitegelased). Paljud avaliku elu tegelased põgenesid maalt. Tähtsad ajalehed suleti. Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega gümnaasium(Miina Härma Gümnaasium) ja 1907. kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. 1909. loodi Eesti Rahva Muuseum, kus oli ainelist kui ka vaimset vanavara. Varem olid kuluurilised suhted peamiselt sakslastega, nüüd laienesid sidemed ka ülejäänud eurooplastega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
