Saksamaa põllumajandus (0)

 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2018  
Saksamaa põllumajandus 
Merlyn Sagaja 
11. Klass 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kliima  on  Saksamaal  pehme.  Põllumajanduse  seisukohalt  on  kliima  keskpärane. 
Loodustingimused  on
 
põllumajanduse
 
arengule
 
soodsad,
 
sest
 
seal
 
on
 
soodne
 
kliima.
 
 
Paljudes kohtades ei
  ole
 
viljakaid
 
muldi
 
ning
 
kultuurtaimed
 
ei
  kasva
 
seal
 
hästi.
 
Selles
 
 
osas  loodustingimused  ei  ole  eriti  soodsad.  Suurel  määral  koosneb 
põllumajandustooted  piimatoodetest,  vilja  toodetest, loomse liha toodetest ja  paljust  
muust.  
Riigi  pindalast  on  51%  haritavat  maad.  Põllumajandus  on  arenenum  Saksamaa 
põhjaosas.  
Saksamaa  oma  suurusega  on  väga  mitmekesine.  Põhja-  Saksamaa  on  madal 
lauskmaa .  Põhjamere  rannikuil  ja  jõeorgudes  on  viljarikkad  uhtmaad  -  maršid  ehk 
padurad,  mis  osalt  on  meretasemest  allpool.  Need  on  osaliselt  muudetud  ka 
põldudeks. Kesk- ja Lõuna- Saksamaa on mägised.  
Saksamaa  asub  parasvöötmes.  Seal  on  parasvöötme  kliima  ja  põhjaosas 
merekliima.  Saksamaa  asub  merelise  ja  mandrilise  kliima  siirdealal.  Kliima  on 
suhteliselt jahe ja  pilvine . Keskmine temperatuur on talvel 0​°C ​ja juulis
 
16°C.
 
Talved
 
 
ja   suved   on  niisked  ja  vihmased.  Sademeid  on  500-700  mm/a,  mägedes  üle  1000 
mm/a.   Vahetevahel   soe  troopiline  tuul. Kliima on suhteliselt kõrge niiskustasemega. 
Suved on  soojad  ja talved külmad. Vihma sajab aasta läbi. Vegetatsiooniperiood on 
6-7 kuud pikk ning lubab kasvatada ühe saagi aastas.  
Põhjaosas  on   valdavad   leetunud  ja   soostunud   ning  metsapruunmullad, 
keskmäestiku  põhjajalami  lössil  on  ülekaalus   viljakad   must-,  jõeorgudes 
lammimullad.  On  olemas  ka  üsna  viljakad   mullad ,  seal  kasvatatakse  viljasortidest 
nisu,   oder ,  mais  ja   suhkrupeet .  Teistes  kohtades,  kus  on  vähem  viljakad  mullad 
kasvatatakse kartuleid ja teisi ahterkultuure. 
Kuna 
Saksamaa 
on 
vihmane 
ja 
niiske 
piirkond 
siis 
kasutatakse 
maaparandustöödeks  kuivendamist,  et  oleks  võimalik  kasvatada  erinevaid 
 
 
kultuurtaimi .  On  ka  piirkondi,  kus  kasutatakse  niisutamist,  kuid  seda  on  vähe. 
Põhiliseks tegevuseks on kuivendamine.  
Suuremal   osal  tegeleb  põllumajandusega  Saksamaa  põhjaosa,  lõunaosas  on 
põllumajanduse  tegevus  väiksem.  Jõukamad  põllumajanduspiirkonnad  on 
Ülem-Reini madalik, Baieri Liidumaa, Kesk- Saksa mäestiku põhjajalamil.  
Saksamaal  on  põllumajandusega   tegelemiseks   kapitali  enam  vähem  piisavalt. 
Umbes läheb põllumajanduse peale 1,2 billionit USA dollarit.  
Põllumajandusega tegeleb ligi 3 mln inimest.  
Väga  väheseid  tooraineid  ja  värskeid  orgaanilisi  toodanguid  viiakse  Saksamaalt 
välja.  Umber  6%  teraviljast  ja  3%   puuviljadest .  Peaaegu  kogu  mahetoodangust 
tarbitakse Saksamaal.  Turg  on
 
suures
 
osas
 
lähedal
 
asuvates
 
riikides,
 
näiteks
 
Belgia,
 
 
Taani, Poola jne. Eksporditakse ka näiteks Eestisse. 
Põllumajanduslikuks  tootmise  viisiks  on  mahepõllumajandus.  Selle  peamiseks 
eesmärgiks  on  hoida  äri  loodusega  harmoonias.  Selles  osas  ei  kasutata  ka 
väetisena kemikaale, vaid väetis tuleneb sõnnikut.
 
  Mahepõllumajanduse ei
  kasutata
 
 
ka kasvuregulaatoreid.  
Majanduse  tähtsus  põllumajanduses omab tähtsust. Poliitiliselt saavad nad abi ning 
põllumehi toetataksd 
Põllumajandus  on  suurel  määral  spetsialiseerunud  nii  taimekasvatusele,  kui  ka 
loomakasvatusele.  Kuigi  taimi  on  suurel  hulgal  lihtsam  toota  ja  kasvatada  on  ka 
loomakasvatuseks eeliseid ning häid olusid.  
Peamised  põllukultuurid  on  nisu,  oder,  mais,   kartul ,  suhkrupeet,  raps,   viinamari , 
kapsad  ja  õunad.  Enamus  põllukultuure  kasvatatakse  põhjaosas,  kuna  selles  osas 
on põllumajandus arenenum.  
Karjakasvatusega  tegeletakse  lääne  osas  ja  ka  Lõuna-Saksamaal.  Peamiselt 
peetakse sigu, veiseid, lambaid. 
Saksamaa kuulub esimese viie hulka, kus toodetakse liha suurel hulgal aastas.  
Põhiliselt  eksporditakse   teravilju ,  kaunvilju  ja  õlikultuure,  suurem  osa  ekspordist 
moodustab masinad .  
Saksamaale  imporditakse  vähe.  Näiteks  imporditakse  tooteid  teiste  riikide 
mahepõllumajandusest tomateid kurki, porgandeid sibulaid ja paljusid muid.  
Üldistavalt  on   eksport   ja   import   võrdselt.  Saksamaalt  eksporditakse  kõige  rohkem 
välja  teravilju,  ning  seejärel  kaunvilju.  Õlikultuure  eksporditakse  vähe.  Teravilja 
ekspordis on Saksamaa üks esimeste hulgas.  
Keskkonnaprobleemideks  peamiselt  on  metsa pindala vähenemine ja liigne niiskus. 
Väetisena  kasutatavast  sõnnikust  satub  õhku  N2O,  mis  satub  kasvuhooneefekti 
hulka. Õhusaaste hulk on viimaste aastate jooksul kasvanud ning
 
sellega
 
kasvab
 
ka
   
veesaaste.  
Keskkonnaprobleeme  on  keeruline  lahendada.  Iga  tegevus  tekitab  mingil  määral 
saastet õhku ja keskkonda. Kasutades nii öelda ökoloogilisi lahendusi, nagu näiteks
 
 
sõnnik  või  siis  looduslik  ja   puhastatud   kütus,  tuleb   nendest   ikkagi  õhku  saastet, 
mingil määral satub neid ka vette.  
 
 
 
 
Kontuurkaart 
 
 
 
 
 
 
 
Kasutatud materjal 
 
https://www.iva.de/verband/landwirtschaft-deutschland 
https://www.climatechangepost.com/germany/agriculture-and-horticulture/ 
https://www.wichtigster-beruf.de/landwirtschaft/landwirtschaft_in_deutschland/landw i
rtschaft_in_deutschland.html 
https://www.miksike.ee/docs/referaadid/saksamaa_harminkikkas.htm 
https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=549  
https://drive.google.com/file/d/1KnhW4y--GbAS9m815qnkz3gwssup5c00/view?usp =
drivesdk