Geograafia - Hüdrosfäär (0)

Geograafia - Hüdrosfäär
1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke , lund, jääd jne.
2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks:

• magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne)
  
• soolased veed ( maailmameri ).
  

3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest:
4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale.
5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu.
6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks:

• Perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre.
  
• Sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub.
  
• Infiltratsioon - vee imbumine põhjavette. Kõige intensiivsem seal, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (karstialadel või kruusa ja liiva sisaldavatel setetel). Infiltratsioon on väike juhul, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas .
  
• Veebilanss - veekogusse või mingile maa- alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga aurumisest ja äravoolust.
  

Maailmameri
Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Saab peamise osa Maale langevast päikesekiirgusest. Soojusmahtuvus on suur - ookeanid on peamised soojuse vastuvõtjad ja kogujad. Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid .
Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis , neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures.
7) Rannaprotsessid
Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus .
8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus.
9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust.
10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab.
11) Ajuvesi - suurvesi .
12) Paguvesi - madalvesi.
13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks.
14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine.
15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega.
16) Rannavallid - paralleelselt rannajoonega lainete poolt klibust, kruusast ja liivast kuhjatud settevallid.
17) Rannabarrid - lainete poolt tagasiviidud peenemast materjalist veealused vallid.
18) Maasääred - setete pikirände tulemusena kuhjunud vallid kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda. Setted kaitsevad kõige paremini randa.
Jõgede toitumine ja veerežiim
19) Jõed toituvad: sademed; lumesulamisvesi; liustike sulamisvesi; põhjavesi; karstialadelt jõkke tulev kare lubjarikas vesi; soostunud aladelt jõkke tulev vesi (sisaldab orgaanilisi aineid, mis värvivad vee pruunikaks).
20) Madalvesi - korrapäraselt esinev veehulga langus.
21) Suurvesi - korrapäraselt esinev veehulga tõus.
22) Tulvavesi - ebakorrapäraselt esineb järsk lühiajaline veehulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine).
23) Üleujutused - nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei olnud vee all.
24) Üleujutuste põhjused:

• Mererannikult tingitud merevee ootamatu tõus ühesuunaliste tuulte tõttu (näiteks Pärnu edalatuuled)
  
• Mussoonvihmad, paduvihmad
  
• Kiire lume ja liustike sulamine
  
• Langu vähenemine kesk- ja alamjooksul .
  
• Linnade kasv - vesi jõuab kivipinnalt ja katustelt (asfalt) kanalisatsiooni, mis täitub kiirelt ja põhjustab üleujutusi.
  

Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid. Lisaks tammidele on tulvaveest põhjustatud üleujutuste vastu võimalik kasutada veehoidlaid.
25) Jõgedel esinev suurvesi erinevates kliimades:

• Ekvatoriaalne kliima - veerohkus aasta läbi.
  
• Lähistroopiline kliima - suurvesi suvisel vihmaperioodil.
  
• Troopiline kliima - suurvesi ajuti peale vihmasid.
  
• Kuiv lähistroopiline kliima - suurvesi talvisel vihmaperioodil.
  
• Niiske lähistroopiline kliima - veerohkus läbi aasta, mõneti suurem suvel.
  
• Parasvööde - Suurvesi kevadel ja sügisel.
  

Mussoonkliima - suurvesi suvel. Mägijõed - suurvesi suvel.
26) Voolava vee reljeefi kujundav tegevus - kulutus e. erosioon ; setete transport; setete kuhjumine e. akumulatsioon. Mida kiiremini vesi voolab, seda intensiivsemalt kulutab .
27) Jõe sängiprotsessid:

• Jõe looklemine e. meandreerumine
  
• Haudmik (järsuveeruline tasase põhjaga nõgu)
  
• Koolmekoht - Jõe või muu veekogu madalam koht, mida saab jalgsi, ratsa või sõidukiga ületada.
  
• Soot (jõest eraldunud vana looge ).
  

28) Delta kuju ja suurus sõltub:

• Jõe voolu hulgast.
  
• Kaasa kantud setete hulgast.
  
• Lainetuse iseloomust
  
• Hoovustest.
  
• Tõusust ja mõõnast.
  

30) Põhjavesi
Maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhitvusest.
Kui põhjavesi jõuab suurele sügavusele või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga, kujunevad maa sisesoojuse mõjul termaal - ehk kuumad veed. Kuna kõrgema temp. korral on ainete lahustumine vees suurem kui madalal temp., soos on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga.
Mineraalveed kujunevad 400-500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides. Põhjavee väljapumpamiseks rajatakse puurkaeve.
Põhjavesi on hästi kaitstud savika pinnakattega aladel (halb on lugu karstialadel).
Vee jaotus maal