oma pinda muuta alati minimaalseks veetilgad). Võimaldab taimedel saada kätte vett ja seal lahustunud toitaineid maapinnast; moskiitovastsed jt. Pindpinevust vähendab vee temperatuuri tõus, vees lahustunud soolad, pindaktiivsed ained (klassikaline katse: münt ujub veeklaasis; "merevaht") 7)Vesi on ainuke ühend Maal, mis eksisteerib kõiges kolmes agregaatolekus: vedelas, tahkes ja gaasilises. Ühest olekust teise muundumisse on kaasatud suured hulgad soojusenergiat. Suur tähtsus soojusenergia ümberjaotumisel Maa atmosfääris. 8)Vee jäätumisel selle ruumala suureneb (ca 9%). Vesi on ainuke ühend Maal, mille maksimaalne tihedus ei ole tahkes olekus. Veekogude jäätumisel ei vaju jää põhja takistab veekogude põhjani jäätumist, vooluveekogude üleni kinnikülmumist. Isolatsioonikiht. 9)Vee tihedus sõltub temperatuurist. Puhta vee tihedus kõrgeim 4o C juures. (Kaksikassotsiaatide kontsentratsioon on kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi
Tegelikkuses on geotermiline gradient muutuv suurus ja sõltub ala geoloogilisest ehitusest, kõikudes 0-25° 100 m kohta. Suurim on see tegutsevate vulkaanide alal, suhteliselt väiksem rahuliku geoloogilise ehitusega piirkondades. Samuti väheneb geotermiline gradient sügavuse suunas pidevalt, kuni muutub nulliks. Maakoore alumisel piiril on temperatuur ca 900-1000°C piires. Maa tuuma piiril - 2000 2500 kraadi. Maa südamikus ei ületa igal juhul 10 000 kraadi. Lisaks eraldub soojusenergia radioaktiivsete ainete lagunemisel ning keemilistel reaktsioonidel, gravitatsioonienergia, päikeselt saadav energia. III GEOLOOGILISED DISTSIPLIINID 1. Ajalooline geoloogia. Käsitleb maakoore ja orgaanilise elu arengut käsitlevaid distsipliine. Paleontoloogia õpib looma- ja taimeorganismide kivistunud jäänuste põhjal tundma looduse arengut geoloogilise aja vältel. Paleontoloogiliste andmete põhjal on võimalik määrata kivimite suhtelist vanust.
kui n=2, siis i=5; kui , siis i=6). Isohooriline moolsoojus leitakse valemist: , isobaariline . Loeng 10 - Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. : Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm
- S=nRlnP1/P2 24. Leidke ideaalgaasi isotermilise paisumise või kokkusurumise entroopiamuut. - S=nRlnV2/V1(T2/T1) 25. Arvutage faasiülemineku standardne entroopiamuut. - Saur=Haur/Tkeem 26. Sõnastage termodünaamika III seadus ja selgitage sellest seadusest tulenevaid järeldusi. - Termodünaamika kolmas seadus ütleb, et on olemas minimaalne temperatuur, mida nimetatakse absoluutseks nulliks. Sellel temperatuuril on ainel minimaalne võimalik soojusenergia ja ta ei saa muutuda külmemaks. Absoluutse nullini on võimatu jõuda, sest iga objekt neelaks absoluutse nullini jõudes otsekohe soojust teda ümbritsevatelt objektidelt. Sellest hoolimata näitavad arvutused, et absoluutne null on 273,15 kraadi Celsiuse skaala järgi. Paljud termodünaamika arvutused kasutavad temperatuure termodünaamilises skaalas, mis seab absoluutseks nulliks 0 K (null Kelvinit). Valemid, mis kirjeldavad
· Kargomaja · Elektriautod Energia skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad: · Taastuvad bimass, hüdro-, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia · Taastumatud nafa, turvas, süsi, uraan Tootmisega seotud probleemid: · Energiavarude ammendumine · Heitmete kaasnemine · Süsinikdioksiidi emissioon · Kasvuhoone ilmingute tugevnemine · Mulla ja vee hapestumine · Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht · Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine · Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades Suurimad tarbijad: · Transport · Tööstus
Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult ...
vorra. Keha soojusmahtuvus naitab, kui suur soojushulk tostab keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Sublimatsioon on tahke aine uleminek gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. Termodunaamika I printsiip: susteemile juurdeantav soojushulk kulub susteemi siseener gia suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tooks. Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale. ? Pole voimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse taielikuks tooks. ? Teist liiki perpetum mobile on voimatu. Kulmutusmasin tootab soojusmasinaga vorreldes pooratud tsukliga, st protsessid kulgevad vastassuunas: kulmemalt kehalt voetakse soojust ja antakse soojemale kehale.
Euroopa naftavarud on tagasihoidlikud ja nendest arvestatav osa kuulub Norrale, lisaks ammuatatakse naftat veel Põhjamere piirkonnas mitme riigi majandustsoonis (Suurbritannia, Taani). Vähesel määral kammutatakse naftat ka Leedus. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril 19. Milleks naftat ja maagaasi kasutatakse? naftat kastuatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. 20. Kuidas maagaasi transporditakse? Torujuhtmete kaudu ja Veeldatud maagaasi saab samuti transportida tankeritega 21. Kuidas on korraldatud maagaasi transport tankeritega? Selline maagaas on veeldatud. 22. Kust pärineb Eestis kasutatav maagaas? venemaalt, Siberi piirkonnast. 23
Süsihappegaasi sisaldusest tamine). Läbikülmumise sügavus sõltub Eh logaritmiline suurus, mis Veeläbilaskvust mõõdetakse nende 4. Bioloogiliste protsesside talvisest lumikatte paksusest. Lumeta olekus näitab vesinikioonide ning imendumiskiirusega mm/tunnis. Hea puhul intensiivsusest. Mullalahuse konsentratsioon umbes 1 m. Põhiliseks soojusenergia molekulaarse vesiniku konsentrat- üle 150, keskmine on 50-150, halb 50. võib olla mõne kümnendiku või sajandiku allikaks on päike. Päikese seniidis on sioonide vahekorda (mõõdetakse Kerge lõimisega mullad on hea piires päikese energia 1,9 cal cm3 min. - millivoltides). Kui Eh on üle 400 läbilaskvusega ja savi mullad halvaga
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
3 o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti.
veel kaks kasulikku kuju. Öeldakse, et ahela osa või ahel on lineaarne kui kehtib Ohmi seadus. 30. Lähtudes alltoodud valemitest tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 31. Lähtudes alltoodud valemitest tuleta Joule-Lenzi seadus diferentsiaalkujul. Eesmärgiks on saada juhi ruumipunktis eralduv elektrivoolu võimsus. Tulemuseks on aja ja ruumiühikus eralduv soojusenergia, mis piirjuhul on ruumipunkti kohta käiv suurus. 32. Milline on üldistatud ohmi seadus ahela osa kohta. Joonistage ahela osa koos vastavate tähistega. On kahte liiki vooluahela osasid: 1) Homogeenne osa ei sisalda vooluallikat 2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem.
TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD Taastuvate energiaallikate hulka kuuluvad need energia tootmisviisid, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastuvenergia on energia, mida toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ja taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuva energia tootmine ei ole siiski päris kahjutu, sest selle energia tihedus on väga väike ja nendel enegiaallikatel töötavad tehased võtavad palju ruumi, ehitamiseks kulub palju materjali, mõjutades maastikupilti kui soovitakse toota väga suuri energiakoguseid. 1. 1. Päike energiaallikana Päikese optiline kiirgus on maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles
veel kaks kasulikku kuju. Öeldakse, et ahela osa või ahel on lineaarne kui kehtib Ohmi seadus. 30. Lähtudes alltoodud valemitest tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 31. Lähtudes alltoodud valemitest tuleta Joule-Lenzi seadus diferentsiaalkujul. Eesmärgiks on saada juhi ruumipunktis eralduv elektrivoolu võimsus. Tulemuseks on aja ja ruumiühikus eralduv soojusenergia, mis piirjuhul on ruumipunkti kohta käiv suurus. 32. Milline on üldistatud ohmi seadus ahela osa kohta. Joonistage ahela osa koos vastavate tähistega. On kahte liiki vooluahela osasid: 1) Homogeenne osa ei sisalda vooluallikat 2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem.
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
distsiplinaarasja menetleva vanglaametniku, kuna kahtles tema erapooletuses. Vanglateenistuse kirjaga keelduti taandamistaotlust rahuldamast. haldusorgan vanglaametnik, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostab võimu, välimõju: olemas, regulatiivsus: menetlustoiming, menetluse käigus tehtud keeldumine, ei ole lõplik, sest pole veel otsustatud, kas distsiplinaarkaristus määratakse või mitte. 11. OÜ Toasoojus pöördus Konkurentsiameti poole taotlusega kooskõlastada soojusenergia müügi piirhind vastavalt kaugkütteseadusele. Konkurentsiamet andis korralduse, millega kooskõlastati soojusenergia piirhind. konkurentsiamet haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, teostab võimu, regulatiivsus: käsk ei tohi müüa üle piirihinna, korraldus tohib müüa piirhinnaga, ühepoolne tahteavaldus, konkreetsele adressaadile, kas ta reguleerib üksikjuhtumit või mitte? tegemist üksikjuhtumiga, tegemist ei ole üldkorraldusega, haldusakt
reaktoritele: o soojus neutronitel töötavad reaktorid, kus kasutatakse spetsiaalseid neutroni aatomituuma aeglustajaid; o kergel veel töötavad reaktorid; o grafiitreaktorid; o kiirete neutronite reaktorid; o subkriitilised reaktorid, kus kasutatakse väliseid neutronite allikaid; o termotuumareaktorid. Väljastava energia järgi jagatakse aatomielektrijaamad (AEJ): o ainult elektrienergia tootmiseks; o nii elektrienergia kui ka soojusenergia tootmiseks; o ainult soojusenergia tootmiseks. Aatomielektrijaamade eelised: o kahjulike jäätmete puudumine; o radioaktiivseid jäätmeid on mitu korda vähem söe baasil töötaval analoogsel elektrijaamal; o kasutatava kütuse väike maht, võimalus peale tema ümbertöötlust kasutada korduvalt; o suur võimsus: 10001600 MWh energiabloki kohta; o madal energia, eriti soojusenergia omahind. Aatomielektrijaamade puudused:
Kuuba ekspordib kõige rohkem niklit. Riigi niklivarad asuvad Holguini provintis. Arvatakse, et Kuuba niklivarud on suurimad maailmas. Saarel leidub veel koobaltit, vaske, kroomi, soola, ja maagaasi. Sealset naftat on väga keeruline kätte saada. Kõrge väävli hulk korrodeerib rafineerimisevabrikuid. Vähed välisinvestori on nõus puurima Kuubal toornaftat. Sellest hoolimata on nafta toodang kasvanud 20,1 miljoni barrelinin ja maagaas 350 miljoni m3. Nafta ja gaas aitavad rahuldada riigi soojusenergia vajadusi. 17 Metsandus 1945.aastast kuni 1960.aastani raiuti maha umbes 40% metsi. Selle tagajärjel vähenes metsi katva maaala protsent 14%-ni. Peale seda tagas riik uute puude istutamise. 2005.aastaks oli metsadega kaetud juba 24% Kuuba pindalast. Tarbepuitu (palke) tehakse peamiselt lehtpuudest. Metsi leidub saarel lääne- ja idaosas. Kalandus Kalandustööstused on koondunud väikesteks iseseisvateks koostöötavateks ettevõteteks
Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 22. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · Soodustatakse välisinvesteeringuid · Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · Liberaalne kaubanduspoliitika · Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime · Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini
kallid ja nende efektiivsus pole suur. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee usub, et hüdroenergiat tuleb Eestis edasi arendada. "Pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks, kuid neis toodetud elekter on keskkonnasõbralikum fossiilkütuseid põletades toodetud elektrist." Maa siseenergia e. geotermaalenergia Maa siseenergia on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutada saab teda 8 vaid siis, kui soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides: USA's, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Uus-Meremaal jm. Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on talletunud tohutud energiakogused.
isoterm 0 V 35. Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. Ringprotsess, A, η (kasutegur), joonis (pV tasand, ruut või ring) kasutegur – valem p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale. Rringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks, kasuteguri valem η= . 36. Carnot’ masin, tsükkel
olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan Juhani OÜ Plantexi aianduskeskusest. Roosiistikute tootmine Eestis • Aluste silmastamine, varem oli tavapärane 20000 istikuga roosipõld avamaal • 1975 aastast omandati talvine kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja küljutamine( täpsemalt O. Joonase raamatust ‘Lilled’) • Praegu umbes poole müügil olevatest istikutest moodustavad Hollandi , Belgia ja Poola taimed (Kvaliteet väga kõikuv) • Usaldusväärseimad on firmade Kordes Söhne, Rosen Tantau, Meilland, D.Austin toodang, mida realiseerib aiakeskus Schetelig. • Väärt kaupa võib saada eesti väiketootjatelt. Kahjuks pole suurtel aiamarketitel oma roosiaedu, kus saaks
piiratud kogustes. Prantsusmaal leidub mõneti sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani. Söekaevandused on Prantsusmaal väga sügavad ja seal on väga raske töötada ning nendest ei saa toota terast. Rauamaagid on väga madala kvaliteediga ning uraanimaaki on leitud vaid vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasi varud enamjaolt ammendatud. Põhilised energiaallikad Prantsusmaal: tuumaenergia, mis moodustab 74,5 %, siis järgneb hüdroenergia 16,2%, soojusenergia 9,2% ja tuuleenergia koos teiste taastuvate energiallikatega 0,1%. Prantsusmaa on tuumaenergia tootmises võrreldes maailmaga teisel kohal, jäädes alla Ameerika Ühendriikidele. Joonis 5. Tuumaenergia tootmine võrreldes maailmaga Prantusmaa impordib põhiliselt õli, mis moodustab 65% netoosatähtsusest. Prantsusmaa impordib õli peamiselt Norra, Saudi-Araabia,Venemaa, Kasahstani ja Iraani käest. Prantsusmaa impordib ka märkimisväärses koguses maagaasi. Prantsusmaa maagaasi
energiaks. Eristatakse kaks etappi valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp-produkt on glükoos. 13) Sõnasta termodünaamika I seadus. Ennergia jäävuse seadus: Energia võib üle mina ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia(nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia(E=mc2) 14) Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada.
suurenemisele paisumisel langeb adiabaatisel ka temp. On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p adiabaat isoterm 0 V 34.Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale. Rringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin Q 1−¿ Q A 2
jääv suurus. Organismi korrastatus püsib keskkonna korrastatuse vähenemise tõttu. Patoloogia korral biosüsteemi entroopia kasvab (toimub kaootiline rakkude juurdekasv). Kui keskkonna tingimused muutuvad, peab elusorganism adapteerima, rakusüsteem peab püsima tasakaalus, muidu ta sureb. 65. Kuidas toimub organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga? Aine- ja energiavahetuse toimel. 66. Stefani-Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel. Temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 67. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas see on nähtavas osas? Elusorganism kiirgab 5-20 mm ja see pole nähtav, sest inimene kiirgab infrapunases diapasoonis. 68.Genereeritud soojuse äraandmine. Verevarustuse termiline näitaja. Enamus soojushulgast on toodud verega. Naha temperatuur ja verevarustus on üksteisega seotud.
Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel Saastumine Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 23. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest. Soodustatakse välisinvesteeringuid. Konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad. Liberaalne kaubanduspoliitika. Vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime. Riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini. Siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut. 24
mõjude suhtes (kuni üks tööpäev). Tulenevalt piiratud teaduslikust arusaamast pikaajalise ja korduva ekspositsiooni suhtes, pole neid mõjusid regulatsioonis kajastatud. Närvisüsteemi stimulatsioon Vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Inimkehas tekkinud vool võib ärritaval moel stimuleerida närve või lihaseid. Termoefekt Suure võimsusega raadiosageduslik kiirgus on soojusenergia allikas, millega kokkupuutumisel kaasnevad kõik tagajärjed, mis on seotud bioloogiliste organismide kuumutamisega: põletused, ajutised või alalised muutused reproduktiivvõimekuses, katarakt ja surm. Kuigi inimene suudab nahaga tunnetada soojust, ei ole see piisav ohuolukorra tajumiseks – termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad. Kui tugev
mõjude suhtes (kuni üks tööpäev). Tulenevalt piiratud teaduslikust arusaamast pikaajalise ja korduva ekspositsiooni suhtes, pole neid mõjusid regulatsioonis kajastatud. Närvisüsteemi stimulatsioon Vahelduv elektromagnetväli tekitab nõrku voole inimese kehas, millest tuleneb ka võime põhjustada kahjulikke bioloogilisi mõjusid. Inimkehas tekkinud vool võib ärritaval moel stimuleerida närve või lihaseid. Termoefekt Suure võimsusega raadiosageduslik kiirgus on soojusenergia allikas, millega kokkupuutumisel kaasnevad kõik tagajärjed, mis on seotud bioloogiliste organismide kuumutamisega: põletused, ajutised või alalised muutused reproduktiivvõimekuses, katarakt ja surm. Kuigi inimene suudab nahaga tunnetada soojust, ei ole see piisav ohuolukorra tajumiseks termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha siseorganid raadiokiirguse toimel soojenevad. Kui tugev
Sissejuhatuseks Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel.
SA Innove Üks keskkonnaprobleemide võrdlus andis 2 punkti, kui oli välja toodud kas sarnasus või erinevus mõlema riigi aspektist. 1) Mõlemas riigis toodetakse hüdroenergiat. HEJ kaasnev veehoidlate rajamine, toob kaasa suurte alade uputamise (koosluste ja kultuuriväärtuste hävimine). Hiinas mastaabid suuremad kui Islandil. 2) Hiinas domineerib kivisöel baseeruv soojusenergia, millega kaasneb õhusaaste ja maastike rikkumine seoses kaevandamisega. Islandil need probleemid puuduvad. 3) Islandil geotermaalenergia kasutamisega seoses võib tekkida nn soojusreostus mõnes veekogus. Sagedasemad eksimused: Islandit ja Hiinat ei võrreldud samast aspektist; sisuline võrdlus jäeti tegemata, vastusena kirjeldati olukorda Hiinas ja Islandil. (osaülesanne 35) Põhjendage soojuselektrijaamade suurt osatähtsust Hiina elektritootmises
Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Väikese soojajuhtivusega materjale nimetatakse soojaisolatsiooni-materjalideks ja neid kasutatakse hoonete piirdekonstruktsioonides vajaliku soojapidavuse tagamiseks. Mitmest materjalist koosneva piirdekonstruktsiooni puhul kasutatakse soojajuhtivuse vastandmõistet- soojapidavus.
n m p ,i 0 (5.28) i =1 j =1 Siin Q tähistab protsessi käigus tekkinud soojusenergiat. Paremal ja vasakul pool pole süsteemi kuuluvate kehade arv enam võrdne, sest mitteelastsete deformatsioonide korral võib mõni keha puruneda vastasmõjude käigus osadeks või mitu keha võivad liituda üheks. Et protsessi käigus tekkiv soojusenergia hajub kiiresti ümbritsevasse keskkonda laiali, on teda raske mõõta ja seetõttu on energia jäävuse seaduse rakendamine üldjuhul ülesannete lahendamisel raskendatud ja kindlalt võib teda rakendada ainult erijuhul (5.27) hõõrdejõudude ja mitteelastsete deformatsioonide puudumisel. Impulsi jäävuse seaduse (5.12) korral seda probleemi ei teki ja seda võib rakendada mistahes suletud süsteemi korral. 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient
- kuiv mustus - märg mustus Ø kinnitunud mustus Ø plekid Ø pinda imbunud mustus Ø mikroobiline mustus Vastavalt mustuse tüübile (ja pinnakattematerjalile) valitakse koristamisel kasutatava vee hulk. 3 VESI Vee osa puhastusprotsessis: Ø niisutab puhastatava pinna Ø leotab ja transpordib ära mustuse Ø eemaldab mustust mehhaaniliselt Ø toimib soojusenergia toojana, samuti puhastusainete lahendaja Ø loputab mustuse pinnalt Vee karedus Vee kareduse all mõistetakse vees lahustunud Ca- ja Mg- ioonide hulka, mida mõõdetakse kareduskraadides. Kare vesi tekitab nn. Katlakivi. Kare vesi raskendab ka pesemist. Kuidas pehmendada vett? Ø Vett kuumutamisega Ø Karedasse vette lisatakse aineid, mis seovad CA- ja Mg-ioone. Reaktsiooni tulemusena moodustub sade. Vee pindpinevus Vee pinnal on justkui pingul kile
Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemete energia. 22)Sõnasta termodünaamika I seadus. Energia jäävuse seadus: energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E=mc2). 23)Sõnasta termodünaamika II seadus. Iga kord kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada.
Peamine hinnatõus tuleneb nafta maailmaturu hinnast, mis 2007. aastal oli 60-70 USD barrel, ent 2008.a. sügisel oli see tõusnud 115 USDni. Nafta hinna tõus mõjutab keemiatööstuses kasutatavate toorainete hindu ning olulisel määral koos kõrge kütuseaktsiisiga ka transpordi hindu. Enamik tarbekeemia- ja kosmeetikatooteid tuuakse Eestisse ju maanteetransporti kasutades. Märkimist väärib veel tootmissisendite kallinemine seoses elektrienergia- ja soojusenergia hinna tõusuga ning kütuseaktsiiside tõusuga. Kui sisendite hinnad kallinevad mõjub see ka toodangu hindadele ning tulemuseks on ekspordi vähenemine. Üldise maksukoormuse tõus vähendab välisinvestorite huvi. Märgatavalt on suurenenud ka tööjõukulud. Varem oli investorite huvi suurem just madalate tööjõukulude tõttu, nüüd on need juba tõusnud Põhjamaade tasemeni. Kriisi ajal on palgad
Selle meetodi eelis on kasutatavus kõikides keskkonnatingimustes, võimalus keevitada õmbluse ruumis suvalise asendi puhul (põranda, seina ja laeõmblused), suhteliselt lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed (keevitustrafod, keevitusalaldid). Joonis 14. Elektroodkeevitamine 19 25.2. MIG/MAG- keevitus MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Keevituskaare piirkonda juhitakse gaasisuudmiku kaudu kaitsegaasi, mis kaitseb keevisvanni ja metallitilkasid õhuhapniku ja lämmastiku toime eest. Keevitustraati antakse kaarevahemikku traadietteandemehhanismi rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. MIG/MAG-keevitus on levinud põhiliselt
2. Gaas paisub adiabaatiliselt, tema temperatuur langeb kuni jahuti temperatuurini. 3. Gaas surutakse isotermiliselt kokku, kusjuures gaasi ja jahuti temperatuurid on võrdsed. Gaas annab jahutile ära soojushulga. 4. Gaas surutakse kokku adiabaatiliselt, kuni tema temperatuur tõuseb soojendi temperatuurini. Tööd kujutab joontega ümbritsetud ala pindala. Carnot tsükkel on kõige efektiivsem protsess soojusenergia tööks muundamisel ja vastupidi (kasulik töö oleneb tsükli kujust) ja on ideaalne seetõttu, et töötab pööratava tsükliga. 111. Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis? Ei olene termomeeterkeha valikust. EI 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on termodünaamiline tõenäosus?
soojusenergiaks. 76. Energeetiline efektiivus produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), kus R on toidus sisalduva energia kasutamine elutegevuseks 77. Produktsiooniefektiivsus 78. Assimilatsiooniefektiivsus 79. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. 80. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhanilise liikumise energia. 81. Potentsiaalne energia kasutamata töövaru bensiin, pingul kumm jne. 82. Entroopia süsteemi määramatuse, korrapäratuse määr, ka kasutamiseks kättesaamatu energia määr. 83. Negentroopia süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr 84. Aineringe ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal või ühest maa sfäärist teise. 85. Geoloogiline aineringe väike geoloogiline aineringe hõlmab Maa pinna kivimite
Iga aatomipaari ümber tiirlevad kaks valentselektroni Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 2 moodustavad kovalentsideme. Kovalentsideme korral iga sidet moodustav valentselektronide paar kuulub võrdselt mõlemale naaberaatomile moodustades väga püsiva struktuuri. Valentselektronid võivad osaleda juhtivusprotsessis ainult juhul kui nende kovalentsidemed mingi välise energia, näiteks soojusenergia toimel katkevad. Vabade elektronide kontsentratsioon pooljuhis on seetõttu võrdeline pooljuhi temperatuuriga. Toatemperatuuril leidub puhtas (omajuhtivusega) ränis ligikaudu 1 vaba elektron 1012 aatomi kohta. Absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel muutuvad pooljuhid mittejuhtideks (dielektrikuteks), kuna neis ei leidu enam vabu elektrone. Lahkunud elektroni kohta kovalentsidemes nimetatakse auguks (ingl. k. hole, sks k. Loch (auk), aga ka Defektelektron)
Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Kuid kunagi ei toimu energia ülekanded ilma kadudeta. Osa kütuste põlemisel eraldunud soojusenergiast läheb kogu süsteemi soojendamiseks. Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast
· Kasutegur kuni 62%, koostootmisel kuni 85% · Osalisel koormamisel kasutegur märkimisväärselt langeb · Sobivad pooltipuagregaatideks 21.Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Millised on sisepõlemismootoriga elektrijaamade eelised ning kasutusala? · Kütuse keemiline energia muundub soojusenergia vahendusel mehaaniliseks energiaks sisepõlemismootorites · Edasine energia muundumine toimub nagu teistes soojuselektrijaamades - elektrigeneraatorites. · Kütusena kasutatakse diislit või maagaasi (biogaasi) · Kasutatakse ka väikesevõimsuseliste liikuvate (teisaldatavate) elektrijaamadena · Kasutegur kuni 50%, koostootmisel kuni 90% · Võimsus kuni 40 MW · Kiiresti käivitatavad, hea reguleerimisega
dzauli? Kirjuta arvuline vastus ilma ühikuta. 150 Kasutegur on kasulik töö jagatud kulutatud energiaga. Järelikult kulutatud energia on kasulik töö jagatud kasuteguriga. Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment Kas on õige väide "Elektrijaamades toodetakse energiat"? Väär Energia jäävuse seaduse järgi energia ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise. Elektrijaamades muundatakse mingit liiki energia (vee potentsiaalne energia, kütuse põlemisel saadud soojusenergia, tuule kineetiline energia vms) elektrienergiaks. Aine ja selle olekud 1. Järjesta aine olekud molekulide keskmise kineetilise energia kasvamise järjekorras a. Tahke b. Vedel c. Gaasiline d. Plasma 2. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on a. Ühesugune prootonite arv b. Erinev neutronite arv 3. Millal keha ujub, millal upub? a
2SO2 + O2 + (NOx ) 2SO3 2SO2 + 2NO2 = 2SO3 + 2NO 2NO + O2 = 2NO2 Heterogeenne kataluus C2H4 + H2 + (Ni) = C2H6 46. Miks reaktsiooni kiirus enamasti kahaneb reaktsiooni toimumise vältel? Reaktsiooni kulgedes vaheneb pidevalt ka lahteainete kontsentratsioon. Seega vaheneb ka reaktsiooni kiirus. 47. Miks temperatuur avaldab väga olulist mõju reaktsioonide kiirusele? Temperatuur mojutab sageli keemilise reaktsiooni kiirust usna suuresti, kuna korgemal temperatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kuigi korgemal temperatuuril on porked molekulide vahel sagedasemad, on sellest tingitud reaktsioonikiiruse kasv siiski tuhine. Kaugelt olulisem on toik, et temperatuuri tousuga kasvab molekulide hulk, millel on piisav energia reageerimiseks ehk mille energia uletab aktivatsioonienergiat. 48. Kummas suunas kulgemisel on pöörduva reaktsiooni aktiveerimisenergia suurem, kas endotermilise reaktsiooni suunas või eksotermilise reaktsiooni suunas? Miks?
sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine. Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium,
elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning Põhja-Aafrika riigid. Fossiilsete kütuste hinna ning piiratuse tõttu avaldub taoline trend tõenäoliselt teisteski riikides. [1] 2.1. Tuumaenergia rahuotstarbeline kasutamine Kõige enam kasutatakse küll tuumaenergiat rahuotstarbeliselt elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kuid samuti mitmesuguste transpordivahendite jõuseadmete ajamites ning mitmetes teistes otse või kaudselt rahvamajandusega seotud harudes. Tuumaenergiat kasutatakse ka meditsiinis. [3] Tuumameditsiin hõlmab nii meditsiinis kasutatavaid radioaktiivseid substantse ning tuumafüüsikalisi meetodeid funktsionaal- ja lokaaldiagnostikas, kui ka kiiritusravi ehk
-Tagab tulevikuressursside olemasolu (uued ravimid) -Looduslikus ringkäigus on igal liigil oma eesmärk -Geneetiline mitmekesisus tagab parema kohanemisvõime keskkonnatingimuste muutumisel · Saastumine -Happevihmad, mis mõjuvad kahjustavalt mullale, veele ja inimeste tervisele -Osooniaugud atmosfääri ülemistes kihtides -Liigne osoonisisaldus atmosfääri madalamates kihtides -Kasvuhoonegaasid, mis takistavad soojusenergia tagasipeegeldumist atmosfääri 26. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. · suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest · soodustatakse välisinvesteeringuid · konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad · liberaalne kaubanduspoliitika · vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime · riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini
On kaks rõhku alandavat tegurit isotermilise protsessi ühe asemel. p Adiabaatiline isotermiline 0 V 32, Soojusmasinad. Triviaalne soojusmasin. Osad – soojendaja, jahutaja, töötav keha. p 0 V Soojusmasin on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt soojushulga Q 1, muudab osa sellest mehhaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q 2 ära külmemale kehale. Ringprotsessiks nim protsessi, milles gaas pärast mitmes vaheolekus viibimist pöördub tagasi algolekusse. Soojusmasina kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin Q 1−¿ Q A =
Loeng 10 · Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
