sa-jab, ma-ter-jal, ports-jon sai-ad, ma-te-ri-aal-ne, mis-si-oon * Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju, ajju * Tegijanimi (tunnus ja) Käi/ma + ja = käija, müü/ma + ja = müüja, raiuma + ja = raiuja III Häälikuühendi õigekiri Kaashääliku- ehk konsonantühendis on kaks või rohkem järjestikust erinevat kaashäälikut. Täishäälikuühendis ehk diftongis on kaks järjestikust erinevat täishäälikut, mis kuuluvad ühte silpi. Nii kaashäälikuühendis kui ka diftongis kirjutatakse iga häälik ühe tähega: börs, bors, mõtlik, linlane, lõplik, kümned, kausjas, kaunid. Erandid: 1) l, m, n, r järel on ülipikk s kahekordne: avanss, kirsse (aga kirsid), valsside, simss, ressursse ! Erand ei laiene s-le (revansi, borsi) 2) liite gi ja ki ees kirjutatakse sõna lõpuni välja: ehkki, kottki, ballgi, linngi 3) liitsõnas kirjutatakse sõnad täielikult välja: klapptool, keskkool, kristallselge
Boheemlasest dirigent otsis almanahhist aforisme, leidis aga huvitava artikli psühholoogia vallast. Kuulus akadeemik rääkis stiihia mõjust monarhi psüühikale. Kotlet oli parkettpõrandale kukkunud, taburet oli ümber tõugatud, kustutamata sigaret vedeles kristalselt helklevas tuhatoosis. Silbitamine ja poolitamine Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: · üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; · kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kas-sas-se, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; · (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui- tu-nud; · kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: a-va-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide;
õpetaja · Reiki võimalused. · Kuidas tunnetad liikumist ? · Mille puhul võiks reikist abi olla? · Reiki toime. · Vanade meistrite arvamusavaldusi Energia Kompensatsiooni Seadusest: · Lõpetuseks : 2 Mis on Reiki ? · Reiki sõnas silp Rei tähendab "Universumi vaim" ja viitab hinge vaimsele mõõtmele, kõrgemale teadvusele. Ki tähendab "Elujõu energia, mis voolab läbi kõige elava". Koos need kaks silpi moodustavad mõiste, mis väljendab tasakaalustatult, ühtsuses toimivaid Kõrgemat teadvust ja Elujõu energiat. 3 · Reikit nimetatakse ka kosmose eluenergiaks, jumalikuks energiaks, armastuse energiaks. · Meil kõigil on reiki energiat, mis annab, säilitab ja kannab elu. · Reikist on kujunenud erinevaid koolkondi, kes pakuvad mõnevõrra erinevaid seletusi sellele, kuidas energia abil ravimine toimib.
10. Lihthäälikut või kirjas märkida ühe, kahe või kolme tähega. Näide: Sõna kala - lihthäälikud on k, a, l, a. Sõna kallas - lihthäälikud on k, a, ll, a, s. Sõna kullane - lihthäälikud on k, u, ll, a, n, e. 11. Häälikuühendi moodustavad sõnad kõrvuti esinevad kaks või enam vokaali või konsonanti. Näide: Sõna korstnale - häälikuühend on rstn. Sõna sain - häälikuühend on ai. 12. Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluv vokaalühend. Näide: Sõna laud - diftong on au. Sõna ilusaist - diftong on ai. 13. Konsonantühendiks ehk kaashäälikuühendiks nimetatakse kaht või enamat sõnas kõrvuti olevat konsonanti. Näide: Sõna varsti - konsonantühend on rst. Sõna kaske - konsonantühend on sk. Sõna kolksti - konsonantühend on lkst. 14. Silbitamise reeglid. a) Lühike lihtkonsonant täishäälikute vahel kuulub järgneva silbi algusesse.
· Lühike on silp, millel puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. · Pikk on silp, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. · Kõnetakt on keele väikseim rütmiüksus. · Esimene välde on see, mis esineb ainult lühikestes rõhulistes silpides. · Teine välde on see, mis esineb ainult pikkades rõhulistes silpides. · Kolmas välde on see, millel on eriline rõhk, millega hääldatakse rõhulist pikka silpi. · Fonotaktika on see, mis määrab millised häälikujärjendid on keeles lubatud, millised mitte. · Sõnaliik on keeles ühtmoodi käituvate sõnade hulk. · Muutuvad sõnad on need, millele on võimelik liita tunnuseid ja lõppe. · Muutumatud sõnad on need, millel on alati sama kuju. · Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele
Filantroop inimesearmastus, heategevus Finantseerimine rahastamine Fokstrott tants fänniklubi kuulsuste ihaleja; innukas huviline Följeton veste (mingi stiil) galopp neljajooks, neljasõit, kapak Gangster bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USAs). Geisa jaapani meelelahutajanna grafiti hoone, tunneli vm seinale (hrl loata) tehtud kiri v pilt Guljasi, guljass liharoog Hieroglüüf mõistet v silpi tähistav kirjamärk hopakk ukraina tants häkker arvutientusiast händikäp edupunktide, -maa vm soodustuse etteandmine hüpebool liialdus; mat (kõverjoon) Immigratsioon sisseränne Impulss, impulsi aje; hetkeotsus Inflatsioon rahaühiku ostujõu vähenemine Integratsioon lõiming, lõimimine; lõimumine interjöör siseruum, selle kujundus; Intress kasvik Investeerima kapitali mahutama
hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/ Maa Ti-bu To-re-da Sall Va-na E-lu-kas Vaas
Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks: alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt. Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku. Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus
mäest, ja see heli liigub meieni tagasi aga tegelikult jõuab heli juba ka teise jne mäeni ja peegeldub nii kaua kuni energia otsa lõppeb. Sp kuulemegi mitmekordselt. 6. Häält võib kuulda kaugele, kuid sõnu pole võimalik eristada. Miks? Üks põhjus võib olla see et inimene ei väljendanud end piisavalt selgelt, ehk on tal probleeme kokutamisega. Teine põhjus võib olla see, et esimene silp mattub algsesse helisse ära ja kuulda on ainult viimast silpi või sõna. Inimene tajub helisid lahus kui nende ajaline intervall on vähemalt 0,1s. 7. Kumb füüsikaline suurus on heli kirjeldamisel olulisem- kas heli lainepikkus v helisagedus? Tähtsam on helisagedus. 8. Mis põhjustab putukate lendamisel kuuldava heli? Võrdle sääske ja kärbest! Putukate tiivad tekitavad lennul vibreerides mitmesugust põrinat. sääskedel võnguvad tiivad 300-600 korda sekundis, kärbsel 190x, mida kiiremini võngub seda kõrgem heli.
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul.
4) Kust poolitatakse liitsõnu? Poolitamine Tööleht 1 KORDAME REEGLEID: KUI SÕNA EI MAHU REA LÕPPU ÄRA, AITAB POOLITAMINE. KUI SÕNAS ON KÕRVUTI KAKS ÜHESUGUST TÄISHÄÄLIKUT, EI SAA NENDE VAHELT POOLITADA. KUI SÕNAS ON KÕRVUTI KAKS ÜHESUGUST KAASHÄÄLIKUT, SAAB POOLITADA KAHE TÄHE VAHELT. KUI SÕNAS ON KAASHÄÄLIKUÜHEND, SIIS ALGAB UUS SILP AINULT ÜHE KAASHÄÄLIKUGA. ÜHESILBILIST SÕNA EI SAA POOLITADA. ÜHETÄHELIST SILPI EI JÄETA REA LÕPPU EGA VIIDA UUELE REALE. LIITSÕNU POOLITATAKSE SÕNADE LIITUMISKOHAST.
-S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -L - LT ---------------------------- - KS NI-NA-TA-GA - KÄÄNDED - NI - NA - TA - GA VEAOHTLIKUD VORMID 2 silpi (-i, -u) nüri nüri nürim kõige nürim tragi tragi tragim kõige tragim mõru mõru mõrum kõige mõrum vilu vilu vilum kõige vilum 2 silpi - e - DA - DA NIMETAV K OMASTAV K KESKVÕRRE ÜLIVÕRRE kõle kõleda kõledam kõledaim nõme nõmeda nõmedam nõmedaim mure mureda muredam muredaim
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
Tähelepanelikuks muutume vaid siis, kui keegi hääldab mõnd häälikut teistmoodi või siis paneb näiteks sõnas rõhu mujale, kui meie seda teeme, või hääldab sõna muus vältes, kui me ise hääldame. Inimene võib oma häälduselunditega moodustada tohutult palju erinevaid häälikuid (ka selliseid, mida tema oma emakeeles ei ole). Emakeelegi häälikute laadi mõjutavad naaberhäälikud või kuulumine rõhulisse või rõhuta silpi, aga ka kõneleja vanus, sugu, kõneorganite anatoomia, tema emotsionaalne seisund. Vaatamata sellisele varieeruvusele, tunneb kuulaja enamasti sõnad ära. Foneetika ehk hääldusõpetus uuribki häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus (häälikud märgitakse nurksulgudesse [ r ]). Sealjuures pööratakse tähelepanu kõne kolmele küljele: 1) artikulatsioon - kõneorganite talitlus kõneüksuste kujundamisel. Siin kasutatakse anatoomia terminoloogiat;
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
Vanasõnad Pajatused Aforismid Ufojutud Naljandid anekdoodid Rahvalaul - koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). Muinasjutt- Väljamõeldud jutt. Looma muinasjutud (nt Hunt ja 3 põrsakest), imemuinasjutud, tõsielulised muinasjutud(nt. Punamütsike, Tuhkatriinu). Mõistatus - koosneb kahest osast - ülesandest ja vastusest. Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega. Kõnekäänd - Folklooris kild e. parool
iga kord veidi isemoodi. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Kogu aeg kordub üks ja sama viis. Regilaul ei ole selline laul ega muusika, millega me tavaliselt oleme harjunud. Regilaul polegi mõeldud kuulamise jaoks. Seda laulavad lauljad iseendile, mitte kuulajatele. Sellepärast on regilaulu kuulamine raskem kui kaasalaulmine. Ühes laulureas on regilaulus peaaegu alati 8 silpi. Regilaule on tuhandeid, kuid nad kõik on ehitatud ühtemoodi. Seetõttu on neid väga kerge meeles pidada ja laulda. Lauluviise on palju, kuid igal viisil saab laulda isesuguste sõnadega. Nii võib hea laulja laulda kõik oma laulud ühel ja samal viisil, mis talle kõige enam meeldib. Laulu sõnad valitakse nii, et nende algused võimalikult ühtmoodi kõlaksid. Nii hakkab laul kõlama ja jääb paremini meelde ka. Õige laulumõnu tuleb siis, kui kuhugi kiiret ei ole
Kirjutas raamatu ,,Kalevipoeg" üle 30-ne aasta, 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Uuris loodust keeli, rahvajutte (sõnad palavik, hapnik, vesinik). Hoidis kokku Jakobsoni ja Fealmanniga. Uus kirjaviis eesti keel. KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK
religioosse sisuga raidkirju. Kiri jagunes kaheks: hieraatiline kiri ja demootne kiri. Hieraatiline kiri ehk papüüruse kiri maaliti püntsliga, sellega kirjutati üles maksud ja vilja saagid. Demootne kiri ehk lihtsustatud hieroglüüfkiri oli rahvakiri. Mesopotaamias kasutati kiilkirja, mis sisaldas umbes 1500 märki. Märgid vajutati pulgaga (millel oli kiilikujuline ots) pehmele savitahvlile. Kiilkiri arenes välja piltkirjast. Üks märk tähendas nii sõna kui ka silpi, märkide osa aja jooksul suurenes. Hariduse andmisega tegelesid Egiptuses preestrid ja templid. Kirjaoskus oli seal privileeg. Enamus õpilasi pärines rikastest ja suursugustest peredest, kuid oli ka lihtrahva lapsi. Mesopotaamia haridus toimub preesterkonna hoole all. Koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ülemkihist, kuid vahel said ka madalama päritoluga poisid õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses.
Mastaba- Vanim hauaehitiste tüüp Astmikpüramiid- Mastabast väljakujunenud püramiid, mis nägi välja nagu oleks mitu mastabast üksteise peal. Püramiid- Suur kivist ehitis, mille alus on nelinurkne ja kolmnurksed kuled kohtuvad tipus ühes punktis Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtine ehitis Püloon- Kahe nelinurkse tüvipüramiidi kujulise torniga väravehitis Hieroglüüf- Egiptuse kirjasüsteemis mõistet või silpi tähistav tähemärk Kriska- keeruka kujuga tähemärk Obelisk- Templi ees olev kivisammas Kaljutempel- Kalju sisse raiutud tempel Pinnakunst- valitse üldistamine ja stiliseerimine Polüteism- Paljusid jumalaid tunnistav immanentne usuvorm Dunastia- Uhest kuninglikust perekonnast polvnenud valitseja Tsikuraat- Nürinurksed astmeliselt tõusvad ja ulespoole ahanevad tornid, mille tipus on jumala elukoht ehk tempel. Seal peeti usurongkaike ehs pritsessioone.
Kiri * hieroglüüfid ~1000 märki * kiilkiri ~1500 märki * meenutavad välimuselt * pehmele savitahvlile vajutati piltkirja märgid pulgaga, millel oli * kirjutati nendega poliitilisi ja kiilikujuline ots religioosse sisuga raidkirju * arenes piltkirjast * hieraatiline kiri * märk tähistas nii sõna kui ka silpi * papüüruse kiri, märgid maaliti * märkide osa aja jooksul suurenes pintsliga * maksud, vilja saagid * demootne kiri * lihtsustatud hieroglüüfkiri * rahvakiri Haridus * preestrid ja templid tegelesid * preesterkonna hoole all, koolid hariduse andmisega rajati templite juurde
Vana aja muusika rollid. Suhtlemisvahend (informatsiooni vahendaja) Kultuslik roll Kultus on ülimalt austav suhtus kellesegi / millesegi. Inimesed ei osanud seletada loodusnähtuseid ja maailma olemust. Seetõttu tekkis neil arvamus, et maailma asju korraldavad ning määravad mingisugused üleloomulikud jõud/jumalikud tegelased. Tunnete väljendaja. Meelelahutuslik roll On teada, et üsnagi kõrgel tasemel harrastati muusikat paljudes iidsetes tsivilisatsioonides. (näiteks Hiina; India;süüria jne). Meie muusika programm vaatleb euroopa muusika ajaloo järgmisi perioode: Antiik, ehk Vana-Kreeka Keskaeg(Varakristlik periood ja gooti) Renessanss Barokk Klassitsism Romantsim Vana-Kreeka kultuur ja muusika 8. saj. 146 e.K.r oli euroopa mõjukaimaks riigiks Kreeka. Kreekas sai alguse Euroopalik teadusharidus ning pal...
Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid:
Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Daktül kolmesilbiline värsijalg, rõhk esimesel silbil, järgneb kaks rõhutut või lühikest silpi. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist. Kui tume veel kauaks ka sinu maa v –vv –vv –v– Riim on seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine luule silmapaistev tunnus; loob kõlaterviku, häälikuline kokkukuuluvus, tähenduslik kokkukuuluvus; võimalik igas keeles,
oli avatud süsteem kuna selles räägiti kõigest avameelselt, nt armastusest. 7. Rüütliluule iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid, zanrid ? Rüütliluule hakkas levima XII sajandi teisel poolel Lõuna-Prantsusmaal ja levis sealt edasi. Esitajateks oli luuletajatest-lauljatest trubaduurid ja truväärid. Iseloomulisteks joonteks olid armastus, seiklus, kirg, nauding ja maise elu ülistamine. Zanriteks olid näiteks *sirventees (sõttaminekulaul) *kantsoon (5-6 silpi, reffääniga)*pastorell(esitajaks oli naine, karjaselaul)*alba(hommikulaul)*serena(serenaad)*ballaad(refrääniga tantsulaul)*romanss (neiu kaebelaul) 8. Mida olulist on andnud rüütlikirjandus, mõni näide rüütlikirjandusest pärit motiivide kasutamisest. Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid.
Regivärsi põhiskeem on 2+2+2+2. Kui värsis on kolmesilbilisi sõnu, siis nimetatakse seda murtud värsiks selliseid värsse võib laulda ka skandeerides. (sõnarõhk ei lange kokku viisirõhuga). Lõuna-Eesti regilauludes lisanduvad värsi lõppu sageli refräänsõnad. Regilaul on valdavalt ühehäälne, lauldi pillisaateta, eeslaulja ja järellaulja vaheldudes. Lauldakse nii, et laul ei katkeks. Leegajus ettehaarav sisseastumine ehk kaks silpi laultakse ettehaaravalt sisse, järellauljad laulavad juba eeslaulja lõpust kaasa. Ühe- ja kaherealine viis. Eeslaulja laulab ette ja järellauljad kordavad sama viisi ja samade sõnadega. Hiljem tulid kasutusele ka kaherealised viisid, kus eeslaulja laulab ette, järellauljad kordavad küll samu sõnu, aga viis on erinev. Üheks vanemaks laululiigiks on töölaulud, mida lauldi, et töö paremini edeneks. Mitmesuguseid kombetalitusi saatsid tavandilaulud, mis on seotud rahvausundiga
a. eesvokaalideks (/i, e, ä, ö, ü/) ning tagavokaalideks (/u, o, a/); /õ/ on tagavokaalidest tublisti eespoolsem; b. kõrgeteks (/i, ü, u/), keskkõrgeteks (/e, ö, õ, o/) ning madalateks (/ä, a/) vokaalideks. eesvokaalid tagavokaalid kõrged vokaalid iü u keskkõrged vokaalid e ö õ o madalad vokaalid ä a Diftongid. Kahe vokaali järjendit, mis kuulub ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Diftongi esikomponendiks võib olla mis tahes vokaal, nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel, käima, köis, süit, järelkomponendiks i, e, a, o, u, nt lai, soe, vead, teod, au. Konsonandid. Moodustuskoha järgi jagunevad konsonandid vastavalt sellele, missuguses suu osas nende hääldamisel takistus moodustatakse. Moodustuskoha erinevusest on tingitud ka palatalisatsioon ehk peenendus.
Fu stiil on Sima Xiangru looja) Cao Cao - 2-3 saj hiinas Ida-Hani dünastia kansler , sõjapealikja samas ka osav kirjanik. Teda peei julmaks türanniks. Asutas Wei kuningriigi ( teada ka kui Cao Wei ). Kirjutas palju sõjalisi traktaate. Teos ,,kolme kuningriigi kroonika" Cao Pi Üks Cao Cao vanimatest poegadest. 2-3 saj. hiina luuletaja. Kirjutas palju lühijutukesi erinevatel teemadel. Kirjutas esimesena Hiina luulet, kus ta kasutas 7 silpi rea kohta. Cao Zhi 2-3 saj. noorem Cao Cao poeg. Hiina poeet, tema luulestiil sündis jin dünastia algusaegadel. Seda stiili, mida tema viljeles kutsuti jian`an stiiliks. Kong Rong 2-3 saj. hilise Ida- Hani dünastia kolmevalitsuse õukonna bürokraat, poeet ja väikeametnik. 20nes põlvkond konfutsiusest. Teenis oma leiba Cao Cao õukonnas. Hukati kuna ta oli Cao Cao poliitiline vastane ja suutis teda nii mõnigi kord oma rahva ees häbistada.
[ɞ] – labiaalne keskmadal keskvokaal [ɘ] – illabiaalne keskkõrge keskvokaal [ɵ] – labiaalne keskkõrge keskvokaal [ɨ] – illabiaalne kõrge keskvokaal [ʉ] – labiaalne kõrge keskvokaal [ə] – neutraalvokaal, keel jõudeolekus Monoftong – 2 laadilt samasugused vokaalid. Lühikesed ja pikad on tavalisemad. Kolm vokaali pikkust on harva esinevad (nt eesti keel: kalu-kaalu-kaa:lu). Diftong – 2 laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Võivad olla lühikesed ja pikad. Pika sees veel kaks erinevad eesti keeles, lühikesed eesti keeles puuduvad. Eesti keeles 36 pikka diftongi, millest 26 oma- ja 10 võõrdiftongi (võõrdiftongide puhul kaheldav, kas ikka on diftongid või lihtsalt vokaalijärjendid). Triftong – 3 laadilt erinevat vokaali (, mis kuuluvad ühte silpi? Häälduse poolest ei tundu kuuluvat.), nt inglise keeles hour, fire. 4.10 puudu HÄÄLDUS- EHK MOODUSTUSVIIS
põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng Aeg 3500 eKr 3300eKr 2900 eKr 1500eKr Kiri Piktograafiline Ideograafiline Silpkiri Tähestikuline kiri Tähendus Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud silpi häälikut mõisteid Egiptuse ajaloo põhietapid, iseloomusta. Jaguneb kolmeks suureks osaks. Vana riik (u 2650-2100eKr)- naabritega läbikäimine hõre, kuningate vägevuse ja jumalikkuse võrdkujuks suures püramiidid, asuvad Gizas. Riik lagunes sisesegaduste tõttu. Keskmise riigi (u 1950-1650eKr) ajajärk sai alguse Egiptuse ühendamisest. Riigi juhtimises etendasid suurt rolli noomide asehaldurid, nende arvamust pidi arvestama
kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm eristatakse mitut tüüpi sonetti, nt itaalia e Petrarca sonett, 14 värssi jagunevad salmidesse järgmiselt: 4 + 4 + 3+ 3 inglise e Shakespeare’i sonett: 4 + 4 +4 +2 sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie Under Haiku Jaapani klassikaline luuletus ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid kindla ülesehitusega: 3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5) Jaapani haiku sisaldab tavaliselt aastaajale osutavat vihjet ka eesti kirjanikud on haikusid kirjutanud Eesti haiku metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste vannitoas on
Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. 2 daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Kõige olulisema kordamine, rütmilisus. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise terviku, häälikulise kokkukuuluvuse. Tüübid: algriim, lõppriim, täisriim, irdriim, liitriim Silbiarvu järgi:
1. Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele
4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused? Varaste tsivilisatsioonide tekke eeldusteks oli viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Rahvas hakkas alluma ülemkihile või allutati vägivaldselt. 6. Milline oli kirja areng? Piktograafiline kiri e piltkiri, 3500 eKr, märk tähistas konkreetset eset -> Ideograafiline kiri e mõistekiri, 3300 eKr, märk tähistas esemega seotud mõisteid -> Silpkiri, 2900 eKr, märk tähistab silpi -> Tähestikuline kiri, 1500 eKr, märk tähistab häälikut. 7. Nimeta Egiptuse ajaloo põhietapid ja iseloomusta neid. 1. Varadünastiline aeg valitsejaks Menes, Ülem- ja Alam Egiptus ühendati üheks riigiks, pealinn Memphis, kujunes hieroglüüfkiri 2. Vana riik pealinn Memphis, Egiptuse kõrgaeg, ehitati Giza püramiidid ja sfinks 3. Keskmine riik pealinn teeba, esile kerkisid nomarhid(noomide asevalitsejad) 4
4,5 kuu · pöörab seljalt küljele japöörab pead heli suunas ning haarab mänguasju · laliseb; rohke sülje teke 6 kuu · pöörab seljalt kõhule tagasi (pöörama peab laps hiljemalt 6.kuul) · võtab lusikalt toitu; haarab kogu käega mänguasju ning paneb neid ühest käest teise · naerab häälekalt ja reageerib oma nimele 9 kuu · roomab, tõuseb ise istuma ja istub iseseisvalt · kujuneb seos asjade ja sõnade vahel, laliseb 4 või rohkem erinevat silpi · kujunevad harjumused, soovid, nõuab tähelepanu, manipuleerb · haarab sõrmedega väikesi asju, tõuseb toe najal seisma, võib teha toe najal külgsamme · eristab omasid võõrastest, võõristab 12 kuu · seisab abita; hakkab iseseisvalt kõndima, haarab asju pöidla ja esimese sõrmega (pintsetivõte) ning sööb lusikast, joob kruusist · ütleb umbes 5 sõna; teab oma nime; täidab lihtsamaid käsklusi, kontaktiga arvestatavad zestid (lehvitab, tahab sülle, raputab pead)
marjakorjamine). vase ja tina sulam ooperi- ja balletiteater hinna- ja turupoliitika. Vahel kolm või enam tüve (aedviljakonserv, jalgpallikohtunik, laevaremonditehas, kingsepatöökoda, allmaaraudteejaam). Kokku: lasteaed, naistepäev, meestesärk, noorteõhtu, häälteenamus, keeltekool, käterätik, maadeuurija, meeltesegadus jt – kaks silpi, omaette tähendus. Pikemad kindlakskujunenud ühendid (hingedepäev, surnutepüha, pühadekaart, rahvastepall, saadikutekoda, teenetemärk, vanadekodu, võõrastemaja). Sageli on parem ainsuse omastav: loengute sari: loengusari lihaste põletik: lihasepõletik pisikute kandja: pisikukandja autode hooldus: autohooldus marjapõõsaste istikud: marjapõõsaistikud. Muus käändes nimisõna – rindapistmine, ellujäänu,
Heliline häälekurdude vibreerimine ,, Aadama õun" vibreerib. (v, z, m, n, r, e) Heliline m n l r j v helitu - ei vibreeri ( plosive stop ) kpt, gbd, f, s, jne. helitu on sulghäälik v hõõrdhäälik ( frikatiiv ) v, s , h , , f Minimaalpaar sõnad mis erinevad ühe foneemi poolest.(kana-kala, kasv- kass) Tikk takk tukk tokk tekk Foneemide distinktiivsed tunnused: 1) erinevad foneemid 2) sama foneemi allofoonid Diftongid: kaks järjest vokaali, mis kuuluvad ühte silpi, nimetatakse diftongiks. Afrikaat klusiilialguline frikatiiv häälikute kombinatsioon. Afrikaat on häälik, mis koosneb sulust ja sellele järgnevast hoordumisest samas häälduskoha. Maailma keelis on koige tavalisemad afrikaadid klusiilist ja sibilandist koosnevad: palataalalveolaarset afrikaati /t/ esineb umbes 45 protsendis maailma keelist ja küllaltki tavaline on ka dentaalse voi alveolaarse
Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v- värsi langus) * trohheus: - v/ - v Kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike (rõhuline ja rõhuta) silp. * jamb: v - / v - Kahesilbiline, lühike ja pikk, rõhk langeb teisele. Eesti keeles seega harva. * daktül: - v v Kolmesilbiline, rõhk esimesel, järgneb kaks lühikest või rõhutut silpi. * amfibrahh: v - v Kolmesilbiline, kahe rõhuta silbi vahel üks rõhuline. Eesti keeles harva. * anapest: v v - Kolmesilbiline, kaks lühikest + üks pikk silp (2 rõhuta, 1 rõhuline silp). Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Riim - seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine silmapaistev tunnus. Loob kõlalise
Tulekummardaminemaagid mäetippudel, puhtussurnutele laibatornid, et laibad ei puutuks puhta maa ja vee, tulega. Mazdaism usuuuendaja Zarathustra õpetus: Dualistlik religionrõhutati 2vasttandikku, pärast surma saavad tema kummardajad paradiisi, austati kui peajumalat, mõjutas ka islaismi ja ristiusu kujunemist 3500ekr 3300 2900 1500 Piktograafiline Ideograafiline Silp Tähestikuline Märkeset Märkmõistet Tähistab silpi häälikut Varadünastiline aeg 30002650 ekr ÜlemE valitseja Menes ühendas AlamE ühtseks riigiks hieroglüüfid vase kasutamine Dsoseri astmikpüramiid Vana riik 26502100 ekr Sisemise ühtuse ja valitsejate kõrgvõimu aeg kujunenud tsvilisatsiooni põhitunnused Giza püramiidid ja sfinks Keskmine riik 19501650 Riigi taasühinemine(lähtudes Teebast) asevalitsejate tähtsuse kasv vallutati Nuubia Uus riik 15501075ekr
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA ii Vali sulgudes esitatud variantidest õige. Tõmba sellele ring ümber! Ostsin õhtuks apels(i, ii)ne ja mandar(i, ii)ne. Afi(š, šš)ilt vaatas vastu tuntud režiss(ö, öö)ri portree. Ettevõtluse sümpoos(i, j)on lõppes üldise de(b, p)atiga. Ostsin uue du(š,šš)i(g,k)eeli. Ser(i,j)aali peategelane oli e(f,ff)ektne kuju. Diskuss(i,j)oonis osales (g,k)arismaatilisi d(z,ž)entelmene. Aka(d,t)eemikuks kandi(d,t)eeris kolm pro(f,ff)essorit. Kohtume sadama reisitermin(a,aa)lis. Arved on veel saama(t,tt)a ja maksma(t,tt)a. Tradits(i,j)oon ei luba alkoh(o,oo)li pruukida. Kas pens(i,j)onifond on tänapäeval e(f,ff)ektiivne? Otsisin vastust ents(ü,i)klo(b,p)eediast. Koolis kä(i,ij)es tundub see ikka tüütava kohana. Tema otsus on alati rau(d,t)selt lõ(p,pp)lik. Meie arhi(d,t)ekte on sageli kritiseeritud. Ehitusmater(i,j)alide lao eest kannab mater(i,j)aalset vastutust juhataja. Inimeste psüü(h,hh)ikahäired kuuluvad p...
kus poodi viimane patriits. * Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus. allegooria 3. „Oli sügis“ Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühjas pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskund luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda. Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks. 9.Minu arvamus See luulekogu erineb luulekogudest, mida ma varem lugenud olen. Alguses oli raske luuletusi mõista, sest kasutatud oli sõnu, millest ma aru ei saanud. Samuti oli mainitud erinevaid ajaloolisi ning
Keele, huulte. 20. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! Missuguses keeleselja osas paikneb kõige kõrgem punkt (eeskeel, keskkeel, tagakeel) Kui kõrgele keel tõuseb? (madalad, keskkõrged ja kõrged) Missugune on huulte asend? (labiaalne, illabiaalne) 21. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong koosneb kahest ühte silpi kuuluvast erineva kvaliteediga vokaalist. Diftongi vokaale ei saa teineteisest lahutada, sest diftongi hääldamisel liigub keel pidevalt. Liigitus: 1) keel liigub vertikaalselt madalduvad (nt pea) ja kõrgenevad (nt laiad) dif. 2) Horisontaalselt esisuunalised (laul) ja tagasuunalised (lüüa) 3) Poolte asendi muutumine huulte asend muuub, keel on paigal (söe) 22. Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid?
4. Foneetika harud (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika). Artikulatoorne haru kirjeldab hääliku moodustamist suus. Akustilise foneetika haru uurib helilaineid. Tajufoneetika on psühholoogiaga seotud valdkond, mis uurib, kuidas inimene kuuleb ja tajub keelt. 5. Foneetika mõisteid: diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm slaididel esinevad mõisted. Diftong - kaks järjestikust vokaali, mis kuuluvad ühte silpi. Geminaat - häälduses kahte silpi jagunv kaashäälik, nt kal-lab. Afrikaat - klusiilialgulised frikatiivid, nt pf, ts ja tf Palatalisatsioon - Peenendatus. Palatalisatsiooni korral omandab konsonant i-lise varjundi. Vokaalharmoonia - sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi Vt lisa Jana jagatud mõistelehelt. 6. Foneetiline transkriptsioon (IPA ja soome-ugri transkriptsioon) (vaja teada vaid mõisteid) IPA – süsteem, mille järgi pannakse kirja inglse keele hääldusi.
Maailmas on ka keel, kus rõhk võib sõnas liikuda. Näide: ó, ó; tráktorist (ta tuli traktorist), traktoríst (kes? traktorist). Kõnetakt Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. Kõnetakt moodustab rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Eesti keele sõnad koosnevad 3 tüüpi taktidest: 1. Rõhulisele silbile järgneb rõhuta silp. Näide: e-ma, ko-du. 2. Kõnetakt, kus rõhulisele silbile järgneb 2 rõhuta silpi. Näide: ta'|ha|vad, lä'|he| vad. 3. Mis koosneb ühe silbilistest sõnadest. Näide: mis on. Ühesõnaslised silbid moodustavad võõrsõnades : a. Kus silpi alustab rõhutu ja millele järgneb rõhuline. Näide: pankett. b. Sõna alustab 2 rõhuta ja millele järgneb rõhuline. Näide: a|nar|hist. c. Üks rõhuta, sellele järgneb rõhuline ja järgmine on rõhuta. Näide: or| kes|ter.
Kui ma oleks väike lennuk, lendaksin just nii." Mõtle välja uusi salme ja tegevusi. Ohhohoo! Eesmärk: Aitab lapsel mõista sõnade riimumist. Laulge koos lapsega: ,,Sina aga muudkui joo, joo, joo, too, too, too, koo, koo, koo. Sina aga muudkui koo, koo, koo, joo, joo, joo, too, too, too jah!" Tantsi lauldes ringi ja plaksuta sõna ,,jah" juures käsi. Vali kolm riimuvat silpi ja laula uuesti. Rütmimäng Eesmärk: Aitab lapsel teadvustada rütmi olemust. Loe järgmist luuletust ja plaksuta kaasa: ,,Singer-vinger, ninaprill, meil oli kodus krokodill. Krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja." Korda salmi mõne rütmipilli saatel. Kõndige laulu rütmis. Meri ja maa Eesmärk: Aitab lapse tähelepanuvõimet ja koordinatsiooni treenida. Tuleb määrata kindlaks piir ,,mere" ja ,,maa" vahel.
Sonett tekkis 13. sajandi alguses Itaalias. 16. sajandil levis sonett mujalegi Euroopas. Eesti luulesse jõudis sonett saksa luule vahendusel ja kunstiküpsuse saavutas "Noor- Eesti" ja "Siuru" ajajärgul. Tuntumad eestlastest viljelejad on M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste. Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi (endekasillabo) ; Soneti tavalise riimiskeem on ABBA ABBA CDC DCD ; teema arendus on tõusva pingega 8. reani ; kulminatsioon on 14. värsis ; sisuliselt on rõhutatud 1. 8. ja 14. värssi. Haiku · Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. · Haiku traditsioon on Jaapanis väga vana ning haikude kirjutamine, lugemine, meenutamineesitamine jne on jaapani traditsioonide ja kommetega tugevasti seotud. Haiku sünniajaks peetakse 16. saj.
keskkonnaministeerium · aasta isa · Natsi-Saksamaa · võttis tööle uue sekretäri- · Setumaa · Berliini müür asjaajaja · Al Qaeda või Al Qaida Poolitamine: silbi piirilt, liitsõnu sõnapiirilt, ühte täishäälikut ei eraldata, kaashäälikuühendis viimane kaashäälik järgmisse silpi. VEAOHTLIKKE VORME · õudne: õudse · anekdoot · materiaalne, aga materjal · psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline · müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju · krahh: krahhi: krahhi · almanahh: almanahhi: almanahhi · guljass: guljasi: guljassi · duss: dusi: .dussi · bors: borsi: borsi · portugallane · austraallane · arahhis · terrass · kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett
· Au ja nõu, ainsuse part lõputa. Kaitseb mehe au. Uut eelnõu. · Ains illat: -sse · de-mitmuse tunnus de · Mitm part: -sid · i-mitmus puudub II KÄÄNDKOND Astmevahelduseta: · 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (genitiivi lõpul võib e olla) · 4- või 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavad konsonandiga · Olenevalt hääldamisest 3- või 4-silbilised võõrnoomenid, mille nominatiivi lõppkonsonandi ees on kirjapildis eri vokaalide ühend · tar- ja elu-liitelised sõnad · Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z PÕHITÜÜP PESA · Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse
Jamb- rõhuta, rõhuline Daktül- rõhuline, rõhuta, rõhuta Amfibrahh- rõhuta, rõhuline, rõhuta Anapest- alarõhutatud kahesilbisõnaga (tingimisi eeltakt) ja siis järgneb loomult trohheline või daktüliline värss. Iga tsükkel (jalg) annab värsijalale numbrilise väärtuse. Nt: / / / on neliktrohheus, sest ta koosneb neljast tsüklist. 1. 2. 3. 4. Type to enter text Tsüklit (jalga) loetakse ka siis, kui see jääb poolikuks, aga see poolik sisaldab endas rõhulist silpi. Nt: ///" on nelikdaktül, aga 1. 2. 3. 4. / / / / / on viisikjamb 1. 2. 3. 4. 5. x --> rõhuline silp puudub! kaksik-! kolmik-! nelik-! ! viisik- ! kuuik-!! seitsmik- Rõhuline värsisüsteem RÕHULISED ehk aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste siliarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki
et lahkuda koos (Kivisildnik) eleegiline distihhon (heksameeter + pentameeter) uu uuuuuuuuu u u u u // u u u u u [ // on tsesuur - hingetõmbepaus, seal, kus sõna lõppes; värsijala keskel värsisisene paus] Sonett 14 värssi silbilises süsteemis: 11 silpi värsis (ja 154 tekstis) silbilisrõhulises süsteemis: viisikjamb · itaalia ehk Petrarca sonett · stroofid 4+4+3+3 · katrääne ühendavad riimid ja tertsette ühendavad riimid ning kindlad riimiskeemid · sisu ja kompositsiooni sidumise reeglid · inglise ehk Shakespeare'i sonett · stroofid 4+4+4+2 · riim muutub teksti jooksul ning riimiskeemid vabamad, distihhonis paarisriim · sisu ja kompositsiooni sidumise reeglid · jt 5. SLAIDSHOW Proosa ja eepika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
