Füüsika küsimused vastused/ heli/kaja/doppleri efekt/sagedus/lainepikkus (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Võnkumine ja lained

w- nurksagedus ( ¿ s Võnkumise graafik ­ näitab keha koordinaadi sõltuvust ajast; annab infot keha kiiruse muutumise kohta (liikumisgraafiku tõus) Võnkumise käigus toimub pidev energia muundumine. Võnkumised looduses ja tehnikas Võnkumised meie ümber Haavalehtede värisemine on puule kasulik Sundvõnkumist kasutatakse edasi liikumisega nt: Kala liigutab edasi liikumiseks saba Võnkuv pillikeel tekitab heli Pendlid Pendel ­ võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel ­ venimatu kaalutu niidi otsas riputatud punktmass T =2 l g T- võnkeperiood , l- pendli pikkus , g- vabalangemise kiirus Vedrupendel ­ absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass T =2 m k m- keha mass , k- vedru jäikus Füüsikaline pendel ­ suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippudes võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants

võnkumine ja lained

5

pdf

Võnkumised ja lained

Helilained – lained, millena kanduvad ruumis edasi helisageduslikud võnkumised. Helisagedus on võnkesagedus, mida tajub inimene (keskmiselt 20 Hz kuni 20 kHz). Helid jaotatakse müradeks ja muusikalisteks helideks. Mürad sisaldavad paljude erinevate sagedustega võnkumisi (nn valge müra sarnaselt valgele valgusele). Muusikalistel helidel on kindel võnkesagedus. Muusikalisi helisid iseloomustatakse 3 näitajaga: 1. Kõrgus, mille määrab võnkesagedus – mida suurem sagedus, seda kõrgem heli. 2. Tugevus, mille määrab võnkeamplituud – mida suurem amplituud, seda tugevam heli. 3. Tämber (helivärv), mille määrab suurima amplituudiga harmoonilise võnkumisega (põhitoon) koos esinevate põhitoonist paarisarv korda suurema sagedusega harmooniliste võnkumiste (ülemtoonid) amplituudid. Erineva tämbriga helid on põhitoonile ja ülemtoonidele vastava sagedusega võnkumiste liitumise tulemus. Sellel asjaolul põhineb

Kategoriseerimata

3

rtf

TEST 6 � v�nkumised ja lained, heli

TEST 6 ­ võnkumised ja lained, heli 1. Kuidas liigitatakse mehaanilisi laineid sageduse alusel? 1. < 16 HZ infaheli 2. > 20 000 Hz ultraheli 3. 16 ... 20 000 Hz ­ heli 2. Kuidas helisid liigitatakse? 1. Mitme harmoonilise laine summa kõla 2. Harmooniline laine toon 3. Paljude erinevate ja muutuvate sageduste summa ­ müra 3. Millised lained levivad antud keskkondades? 1. tahke keha rist ja pikilaine 2. Vedelik ainult piki 3. Gaas ainult piki 4. Sea vastavusse suuruse definitsioon ja nimetus 1. Täisvõngete arv 2 sekundi jooksul ringsagedus 2. Ajaühikus sooritatud võngete arv ­ (võnke)sagedus 3

Aineehitus

3

doc

Võnkumised ja lained

KORDAMISKÜSIMUSED MEHAANIKA KURSUS VÕNKUMISED JA LAINED 1. Mehaaniline võnkumine ( mõiste, liigid, näited ) 2. Mida on tarvis vabavõnkumiste tekkeks? 3. Mis on harmooniline võnkumine? 4. Hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, ringsagedus ( mõiste, tähis, ühik ) 5. Resonants ( mõiste, näide ) 6. Mis on laine? 7. Ristlaine ( mõiste, näide ) 8. Pikilaine (mõiste, näide ) 9. Mis liiki on helilaine? Kuidas helid jagunevad? 10. Ultraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, kasutamine ) 11. Infraheli ( mõiste, kuidas inimene seda tajub, miks on see ohtlik ) 12. Mille poolest erinevad muusikalised helid? 13. Helitugevus ( millest ja kuidas sõltub, ühik, kui suur helitugevus on

Füüsika

10

docx

Laboratoorsed tööd (KMI 11)

(mm3) Tulemuse 7766,9 24,57 - - 60,8 7,83 · 103 d 8 V = 4/3 · · (24,57 / 2)3 = 7766,98 (mm3) D = 60,8 · 10-3 / 7,767 · 10-6 = 7828 = 7,83 · 103 (kg/m³) Järeldus: antud katsekeha on valmistatud terasest. HELI KIIRUS. 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v= kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= kus Cp = Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J/kmol);

Füüsika

1

doc

Helilained

Füüsika osa, mis seletab helinähtusi, nimetatakse akustikaks. Helid on need, mida meie kõrv kuuleb. Helilained on mehaanilised pikilained (levisiht ühtib võnkumiste sihiga ­ keskkonna hõrendused ja tihendused). Heliallikad on võnkuvad kehad. Kehade võnkumine põhjustab keskkonnas hõrendusi ja tihendusi, mis liiguvad kindla kiirusega sõltuvalt keskkonna omadustest. Mida tihedam keskkond, seda suurem on heli kiirus (parem/kergem vastastikmõju osakestega). Heli kiirus sõltub ka keskkonna temperatuurist. Heli levimiskiirus erinevates keskkondades Keskkond Levimiskiirus m/s Keskkond Levimiskiirus m/s Õhk (-20 ºC) 319 Merevesi (+4 ºC) 1 500 Õhk (0 ºC) 332 Jää 3 230 Õhk (+20 ºC) 343 Teras, raud 5 000

Füüsika

17

docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

koosinus-funktsiooniga. Pendel: Amplituud väike, raskuse mõõtmed võrreldes niidi pikkusega väikesed, niit kerge ja venimatu. Matemaatiline pendel: kaalutu, venimatu niidi otsa riputatud masspunkt. Võnkumise energia: Võnkuval süsteemil on nii Ek kui Ep. Suletud süsteemis energia ei teki ega kao, vaid muutub ühes liigist teise. Sundvõnkumine - resonants: Keha võnkumise amplituudi kasv välise jõu mõjul. Mõjub perioodiline väline jõud, mille sagedus langeb kokku süsteemi omavõnkesagedusega Mehaaniliste sundvõnkumiste resonantsi näited: Kiik, muusikariistade korpus, raadiotehnikas signaalide selektiivne vastuvõtt. Vibratsioon on väikese amplituudiga kiire mehaaniline võnkumine, värisemine. Vibratsiooni vähendamiseks kasutatakse summutavat e. amortiseeruvat lüli: kummirattad, autokere ja istemete amortisaatorid, kummipuksid, poroloonikiht istme all. Mootorsael kummiklots käepideme ja kere vahel.

Keskkonafüüsika

16

odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . (a-kiirendus) Tangentsiaal- ja normaalkiirendus Tangentsiaalkiirendus a näitab, kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. Kiiruse puutuja suunaline. Normaalkiirendus an (kesktõmbe- e, tsentripetaalkiirendus) kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Suunatud risti kiiruse vektoriga, e. ringjoone keskpunkti poole. Kui pöörlemine on ühtlane siis aT = 0  Ühtlane pöörlemine, tiirlemisperiood ja sagedus Ühtlane pöörlemine: on keha või masspunktikonstantse kiirusega liikumine mööda ringjoont. A= ²*r Tiirlemisperiood T, mille all mõistetakse aega, mille jooksul teeb keha täispöörde, e. pöörab nurga 2 võrra. Pöörlemissagedus f näitab pöörete arvu ajaühikus. . f Hz t n p ö ö r et 2 T =t 1 p ö ö r d e = = =

Füüsika

Kommentaarid (0)