alusel. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude tööd. Nende muutuste tulemusena hingame me sügavamalt ja kiiremini. Vereringe regulatsioon: · kui veres kasvab süsihappegaasi hulk saadetakse signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Nii suureneb südame löögisagedus. Veri kannab rohkem hapnikku organismi laiali ja süsihappegaasi organismist välja. Kui süsihappegaasi sisaldus veres langeb, saadetakse südamesse signaalid, mis alandavad südame löögisagedust. · Südame tööd kontrollib ka hormoon adrenaliin. Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on
Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele · Hingamissagedust reguleerib piklik aju · Signaaliks süsihappegaasi sisalduse suurenemine veres ja pH taseme langus · Sissehingamine toimub kui piklikust ajust tuleb närviimpulss hingamislihastesse · Kui kopsud on õhku täis, liiguvad impulsid kopsudest ajusse ja hingamiskeskuse signaalid lihastesse lakkavad lõtvumine = väljahingamine 2. Südametöö regulatsioon · Hingamisgaaside sisaldus (kõrge süsihappegaasi-sisaldus kiirem, madal aeglasem löögisagedus) · Adrenaliin stressi või erutusseisundis · Liigutamine (lihastest signaalid hingamiskeskusesse, sealt mõju südame löögisagedusele) · Vererõhk (kõrge löögisagedus väheneb) 3
Mida tugevam on kuulmislangus, seda halvemini õpib laps ka kõnelema. (EKLVL)Kuuldeaparaat Kuuldeaparaat on kõrva sisse või külge kinnitatav elektrooniline kuulmise abivahend, mis võimendab kasutajat ümbritsevaid helisid. Kuuldeaparaat koosneb mikrofonist, mis võtab vastu helilainete võnkeid ja muudab need vahelduvvooluks, võimendist, mis muudab mikrofonist tulnud helivõnked ning võimendab neid vastavalt vajadusele, ja telefonist, mis muudab elektrilised signaalid uuesti helilainete võngeteks. Edasi lähevad võimendatud helilainete võnked läbi kõrvaotsaku, mis on igale kasutajale individuaalselt valmistatud tema kõrvast võetud jäljendi järgi, otse kuulmekäiku. (Eesti Vaegkuuljate Liit) Kuuldeaparaat on sobilik kasutamiseks kerge ja keskmise kuulmislanguse puhul. Kahe poolse kuulmislanguse puhul on oluline kasutada ka kahte kuuldeaparaati. Nii kindlustatakse näiteks
statistiline järeldamine ja tulemuste analüüs (inference & results interrogation) GLM · y = a set of outcome variables · x = a set of pre-program variables or covariates · b0 = the set of intercepts (value of each y when each x=0) · b = a set of coefficients, one each for each x · e = error ICA · ICA on tehnika, et eraldada lineaarselt segatud/summeritud signaalid. · Ülemise kõvera lineaar kombinatsioon A - 2*B. · Alumise kõvera lineaar kombinatsioon 1.73*A +3.41*B. · Meetodi puudus: ei saa taastuda algse signaali amplituudi Andmete töötlemine · Etapid: eeltöötlus (preprocessing) Ruumiline ja ajaline eeltöötlus Ruumiline normimine Statistiline andmeanalüüs Funktsionaalsete ja anatoomiliste andmete integreerimine
Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt. Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Inspektor haaras poisist kinni, raputas ta ärkvele ja kihutas uksest välja
ning seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivastes on ka säilinud kunagised peakatted ning tava, mille kohaselt abielunaine peidab oma juuksed peakatte alla, neiu aga jätab need katmata. Naised armastasid ka pärlitest, merevaigust ja korallist ehteid, ripatseid, helmeid ja kõrvarõngaid. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.venetalu.ee/Vene_rahvariided_3.htm http://www.tps.edu.ee/materjalid/teiste_maade_rahvakunst/riided.html http://gallery.lib.haapsalu.ee/index
Eristatakse püsimälu ja lühimälu. Lühimälu jätab hetkeks meelde näiteks telefoninumbri ja kui seda sisse ei harjutata ei jää see püsima püsimällu. Püsimälu kättesaadav pikema aja möödudes ja kasutamisega muutub mälujälg tugevamaks Lühimälu jagatakse sensoorseks (<1s) ja primaarseks mäluks (sekundid). Püsimälu jagatakse sekundaarseks (minutid-aastad) ja tertsiaarseks mäluks (püsiv). SENSOORNE Sensoorses mälus sorteeritakse ja kodeeritakse signaalid sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Unustamine algab kohe. Sensoorne Püsimälu 1. Verbaalselt 2. Mitteverbaalselt (oluline loomadel, väikelastel; info, mida ei saa sõnaliselt kodeerida) PRIMAARNE · Kantakse ajutiselt sõnaline kodeeritud informatsioon. · Mälu maht on väiksem ja salvestatakse ajalises järjestuses. · Unustamine toimub info asendumisega. Edasi läheb info sekundaarsesse mällu, mille üleminekut kergendab kordamine ja
vitamiini, mida organism vajab aminohapete ja rasvade töötlemiseks. Samuti aitab fosfor edastada närviimpulsse ja väljutada neerude kaudu tõhusamalt jääkaineid. Fosfori ja kaltsiumi tasakaal: Kaltsiumi ohter manustamine toidulisandina võib takistada fosfori imendumist organismis. Kui millegipärast kaltsiumi ainevahetus organismis häirub, siis on halvad lood ka fosfaatide ainevahetusega ning selle tõttu muutuvad juba omakorda skeletiluude seisund ja rakusisesed signaalid ei toimi nii hõlpsasti. Üle poole luude koostisest moodustavad fosfaadid ja väiksemal määral kasutab organism neid ka kudede ja kehavedelike säilitamiseks. Uuringud on näidanud, et kui naised võtavad osteoporoosi ennetamiseks või raviks 1000–1500 mg kaltsiumi päevas, võib see endaga siduda isegi kuni 500 mg fosforit, mistõttu organism ei saa seda enam kätte. Paljudele ei pruugi see olla probleem, küll võib see aga mõjutada naisi
Liigutuste kooskõla on see võti, mis võimaldab lahti mõtestada suhtluspartneri seisundit ja selle põhjal aru saada, miks ta toimib ühel või teisel viisil. Kunagi ei saa oma arvamust kujundada mõne üksikliigutuse põhjal, eksimise tõenäosus oleks liiga suur. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Ei teata, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, päritavad või on neid võimalik omandada. Uuringute põhjal jõuti tulemuseni, et zheste saab liigitada: · kaasasündinud (näiteks naeratamine, viha ja rõõmu näitamine) · geneetiliselt päritavad (nt käte ristamine. Tavaliselt tunneb inimene end mugavalt vaid siis, kui pealmine on näiteks parem käsi. See ongi geneetiliselt päritav.) · omandatud · kultuurilised (ühel liigutusel võib mõne rahvuse jaoks olla mingi kindel tähendus).
ja sisekeskkonna ärritusi. Selle koostisse kuulub kompleks tsentripetaalseid neuroneid erinevates närvisüsteemi osades, sealhulgas nägemise projektsiooni, kuulmistaju, rõhu ja muud tundlikkuse tsoonid suuraju poolkerade koores. Kõikide üksiklülide, mis kuuluvad selle apparadi alla, nimetatakse kas tundeelunditeks või analüsaatoriteks. Analüsaatorite kaudu kesknärvisüsteemi saabuvatel signaalidel on organismi funktsioonide regulatsioonis oluline osa. Need signaalid kutsuvad ühel juhul esile uusi reaktsioone, teisel juhul korrigeerivad antud momendil toimuvat tegevust, kolmandal- jätavad jäljed, mida kasutatakse edaspidises tegevuses, real juhtudel isegi küllalt pikka aja möödudes. Iga analüsaatori funktsionaalses elemendis sisaldub: retseptor, mitu tundeneurooni ja peale selle analüsaatorite tegevus seostub neuronitega, mis paiknevad retikulaarformatsioonis, väikeajus ja teistes aju osades.
Infrapunakiirgus. Laserkiirgus. Raadioside kitsas ülekande ribas. Raadioside lairibas. Infrapunasüsteem Edastusallikas peab olema piisavalt võimas, et läbida takistusi. Edastuskiirus on kuni 10Mbit/s. Sellisedühendused on piisavalt kiired nii lokaalvõrgu kui ka Interneti teenuse pakkumiseks. Inrapuna süsteemid jagunevad Otsenähravus signaaliedastus eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel, muidu infi ei levi. Hajuskiirgus signaalid peegelduvad seintelt ja laest, peegeldumise tõttu on töökiirus madal.Tööulatus kuni 30 meetrit. Infrapuna süsteemid jagunevad 2 Peegelduskiirgus arvuti kõrval asuvad optilised transiivrid (muundurid), mis saadavad signaale kindlasse kohta, kus nad ümber adresseeritakse edastamiseks vajalikku arvutisse. Lairiba võrgud Laservõrgud See tehnoloogia eeldab otsenähtavust saatja ja vastuvõtja vahel.
antakse arvutile. Auto kiiruse andur : - Annab juhtarvutile infot auto kiiruse kohta : näiteks teatud kiirusel (üle 40 ) gaasipedaali vabastamisel lõpetab mootori juhtarvuti kütuse pihustamise pihustitest. Pihustid : Pihusti kujutab endast suletud klappi mis avatakse mootori juhtarvutist saabuva käskluse peale. Pihusti elektromagneti mähis on süüte sisselülitamise hetkest pidevalt 12V pinge all. Mootori juhtarvuti : -arvuti võtab vastu mootori andurite signaalid töötleb neid ja annab täiturmehhanismidele elektrilisi signaale mingit operatsiooni teostamiseks. Olulisemad väljundsignaalid toiteseadmete täiturmehanismidele : 1) Pihusti lahtioleku aeg 2) Tühikägu stabilisaatori asend 3) Aktiivsöe paagi tühjendus bensiiniaurudest 4)
tervisliku seisundit ning üleüldse reaalelu suhtlemisoskust? Üks sotsiaalmeedialeht teise otsa kui ühes sai keritud kohta kus eile pooleli jäi liigutakse koheselt teisele rakendusele üle, ise tajumata,et pool minutit tagasi sai ka sealt kõik ära „like“-tud ja kommenteeritud.Kõik see hakkab juba noorelt kui sõlmitakse n.ö. leping Facebookiga mis kestab vanaduspõlveni ja ainuke mis nende tühjalt istutud tundidega teeninud oled on läbi netikaabli saadetud elektroonilised signaalid sõbrale kus kirjutasid, et igatsed teda aga reaalselt ei näe vaeva, et ekraani tagant liigutada ja reaalsuses sõbraga kokku saada. Facebooki sulgemine tooks endaga kaasa infosulu, mistõttu jääks ilma näiteks trenni aegade muutmise infost ning ei õnnestuks osa inimestega kontakti saavutadada. Inimesed on juba harjunud, et arvutitaga istumine on nende normaalne päeva osa, kuigi on neid kes on peale motivatsiooni videode vaatamist
Küsimuse tekst Mis on roboti täiturseade? Vali üks või enam: a. Täidab roboti liikumisfunktsioone ning tema põhiosaks on üks või mitu manipulaatorit b. Käituri (rattad, roomikud või sammumehhanism) olemasolul on täiturseade mobiilne ning võib liikuda mööda tsehhi territooriumi. c. Enamikul juhtudel aga käitur puudub ning roboti täiturseadme moodustab vaid manipulaator(id) d. Vajalik informatsiooni saamiseks roboti ja tema ümbruse kohta; ta muundab ja edastab signaalid juhtseadmesse e. Tagab infovahetuse roboti ja väliste infoallikate (tööpingid, juhtarvutid jms.) vahel. Küsimus 8 Osaliselt õige Hinne 0,83 / 1,00 Küsimuse tekst Vii kokku tegevus ja tegevuse autor. Vastus 1 Hüdraulikaalane teadustöö "Vee liikumisest ja Leonardo da Vinci mõõtmisest" Vastus 2
3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms Sagedus F=1/T = 434,8Hz 4. Kutsesignaali parameetrid ja kuju. Pinge U=108V ; (1/ruutjuur2)*108=76V Periood T=39,6ms Sagedus F=1/T=25,25Hz 5. Kõnesignaali parameetrid ja kuju. Vile korral Amplituut U/2= 920mV Periood T=740 s Sagedus F=1/T= 1,351 kHz Vokaali korral Amplituut U/2=180mV Periood T=10,50ms Sagedus F=1/T= 95,24Hz 6. Impulssvalimise signaalid ja analüüs. Ühe numbri pulssimisperiood T=700ms Üksiku valimisimpulsi pikkus t=98ms Ühenduse kestus t=72ms Pinge abonentliini ühenduse osas U=56V Katkestuse kestus t=28ms Pinge abonentliini katkestuse osas U=10V 7. Toonvalimise signaali parameetrid ja kuju ning spekter ja sagedused. Amplituut U/2=800mV Periood T=2,1 ms Sagedus F=1/T= 476,2Hz Vajutasime klahvi 8 ja 2 Klahv 8 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 850 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33kHz
Keskaju- lihastoonus 7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem. Vastus: Somaatiline närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega. Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar.
kuid ei erista värve. Teised, kolvikesed (umbes 5-7 miljonit), vajavad erutumiseks tugevamat valgust ja igaüks neist erutub vaid teatud kindla valguse lainepikkuste vahemiku (st värvuse) puhul. Meeleelundite tööprintsiip on sealjuures hämmastavalt lihtne: • närviimpulsid, mida silmast või kõrvast ajju saadetakse, ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on lihtsad “on/ei ole” tüüpi (binaarsed) signaalid • erinevad retseptorrakud erutuvad ainult konkreetsete värvus- või helitoonide puhul • see, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, annab ajule infot vaadeldava objekti suunast ja mõnede retseptorite puhul ka värvusest; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust • analoogselt - see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust
Neist areneb: 1. paar keskkõrva kuulmekanalid/ õõnsused, kuulmetõri 2. paar mandlite areng; paari ühinemisel mood allapoole kilpnääre 3. paar tüümus ja 1.paar kõrvalkilpnäärmeid 4. paar 2.paar kõralkilpnäärmeid · Seedekulgla kujuneb endo- ja mesodermi vastastikusele signalisatsioonile. Soole endoderm ekspresseerib esmalt Shh-d, mis spetsialiseerib ümbritsevat mesodermi ekspresseerima Hox-e. Mesodermist tulenevad signaalid omakorda määratlevad erin soole osade piirid. Piiride määratlemisele järgneb soole ja tema derivaatide diferentseerumine. Endoderm mood seedekulgla sisevoodri. Splanhilisest mesodermist pärinevad soolte ümber paiknevad lihased. Sool lõpeb esialgu endodermaalses kloaagis, mis jaguneb hiljem põieks ja rektaalseks piirkonnaks. Sool ühineb rektaalse osaga, tekib sopistis, mis puutub kokku
närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist vähendab või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise, kuna nad on organismis juba olemas. Kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism seetõttu enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlushäirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue narkootikumiannuse manustamiseks. 20. Sensoorsesse mällu salvestatakse meeleelunditest saabunud signaalid. 21. Primaarsesse mällu salvestatakse sõnaliselt kodeeritud informatsioon. 22. Tertsiaarsesse mällu salvestatakse päevast päeva rakendatavad vilumused. 23. Ajutegevus vananedes *Tervel inimesel säilib norm. aju verevarustus,kui põeb ateroskleroosi,siis aju verevar. häirub ja tekib ajurabanduse oht. *Intellektuaalsed võimed on individuaalsed,sõltuvad aju verevar-st.
Täieliku eksistentsialismi saavutamiseks tuleb kogeda võimalikult paljut. Mitte ainult kõiki sisemisi tundeid vaid ka füüsilist kibetat ja väljakannatamatut valu, lõõgastavad ning uinutavat hellust, värinaid tekitavat ja hulluks ajavat ärevust. Seda kõike aga ainult ajutiselt. Vaja oleks tunnetada vaid korraks, et saada maik suhu sellest, mida üks või teine tähendab. Läbi närvide jõuavad ajju signaalid, mis omakorda mõjutavad meie edaspidist mõtlemist. Lapsepõlves ema-isa aina korrutasid mitte kuuma pliidiplaati katsuda, kuid õppust võtsime alles siis, kui näpuotsad punased. Nii on ka täielku ,,olemise" saavutamisega. Jõudmaks tundeni, et just see siin on minu kodu, minu elu, peab füüsiliselt tunnetama maailma valu. Mõistes keskkonda, oskab inimene edaspidi ise oma elutee eest vastutada ning täisväärtuslikku elu elada.
institusiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis ning annaks juhtkondadele nõu. Liiduvabariigi juhtkonna vaoshoidmisel etendas väga suurt rolli ka teise sekretäri institusioon. Üldreegline pidas moskva kinni põjimõttest, et liiduvabariigi parteijuhiks oli kohaliku rahvuse esindaja, keda aga pani kontrollima mujalt saadetud teine sekretär. Meelsasti kasutas moskva ka valvsate kodanike pealekaebamist. Kõikvõmalikud signaalid olid oluline info moskvale. Kaebustesse suhtuti kremli võimuladvikus väga tõsiselt, neid kontrolliti peaaegu alati ning vajaduse korral rakendati ka vastavaid meetmeid.
Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele. Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Inspektor haaras poisist
4 Keha signaal Jesper Hoffmeyer kirjutab Maxine Sheets-Johnstone'i väidest, nimelt arusaam, et liikumine ja puudutus on keele moodustamise aluseks ning pole võimalik rääkida ühtegi keelt, ilma et keha oleks selleks ette valmistatud. Seega, puudutamine ja liikumine on ühe mündi kaks poolt (Sheets-Johnstone 1990:135, viidatud Hoffmeyer 2014:432). Hoffmeyer tsiteerib Sheets-Jonstone'i:''kuna kõige lihtsamini formuleeritavad, pidevalt kasutatavad ja hõlpsasti mõistetavad signaalid on need, mis sarnanevad kehaliste käitumiste ja kogemustega, mis on kõigil mingi liigi isenditel ühised.''(Sheets-Johnstone 1999:126, viidatud Hoffmeyer 2014:435). 5 Inimene ja loom Teose autor märgib, et biosemiootika ei tunnista mingit essentsialistlikku vahetegemist inimolendite ja kõigi muude olendite vahel. Kõik olendid on semiootilised olendid, peamine erinevus pole see , et inimesed on semiootilised olendid vaid see, kuidas nad semiootilised on. (Hoffmeyer 2014:442-443)
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1. Peaaju Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks, mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks, millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid. Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine. Väikeaju koostises olevate närvikiudude võrgustik kooskõlastab kõiki keerulisi kehaliigutusi ja aitab säilitada tasakaalu.
edastust teatud sagedusel, siis selle sagedusriba võib jätta kasutamata ja andmeedastus jätkub normaalselt. Kui see ei aita võib kasutada ka trellkodeerimist. Kuigi üleslaadimis- ja allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius. QAM-i puhul digitaalne andmevoog jaotatakse kahte ossa ja mõlemad moduleeritakse eraldi sagedusribale. Saadud signaalid liidetakse ja filtreritakse enne liinile saatmist CAP (Carrierless AM/PM) on QAM-iga sarnane moduleerimisviis. Teda on siiski kergem täide viia kui QAM-i. Ta on ka odavam kui DMT, kuna CAP-i kompleksus on väiksem kui DMT oma. Signaal kodeeritakse kvadratuur- ja vahefiltrites liinile sobivale kujule. CAP kasutab erinevalt DMT-st kindlat sagedusspektrit. Allalaadimis-kanali sagedusala on vahemikus 120 kHz - 550 kHz. Sagedusala seadmine
Zestid ehk viiped Zest ehk viibe, tahtlikult rõhutatud, tähelepanu äratamiseks mõeldud liigutus või tegu. Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud
Arvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c Sümboli ASCII kahendkood edastamise järjekorras: 1100011 Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 ...
y on signaali kuju Um on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Kood: ...732 Um = 200mV = 0.2 V f = 300 Hz = 90° = /2 = 2f = 2 * * 300 = 600 = 1884.956 y = Um*sin(t+) y = 0.2 * sin (600 * t + /2) Uef [V] = 0.14 V Uef [dBV] = 20*log(0.14) = -17,078 dBV T = 1/f = 1/300 = 0,003 Kokkuvõte ja järeldused Õppisin kuidas mõõta voltmeetriga alalispinge terminalseadme rahuseisundis (telefonil toru hargil) ning terminalseadme hõiveseisundis (telefonil toru võetud). Samuti kuidas mõõta signaalid ostsillograafiga ja kuidas pärast ostsillograafiga töötada. Õppisin ka kuidas teisendada spektripildilt leitud pinge efektiivväärtus detsibellidest voltidesse ja leida pinge efektiivväärtuse.
Need inimesed otsivad kõrgemal tasemel kaasatust ja soovivad kutsuda esile positiivseid muutusi oma igapäevast tööd tehes. Samuti on leitud, et ettevõtted peaksid tasakaalustama sotsiaalsed, keskkondlikud ja majanduslikud kriteeriumid hindamissüsteemides. See tähendab, et kõigil kolmel on võrdsed kaalud ja panused keskkonnahoidu on võrdselt olulised töötaja tegevusega majanduslike näitajate taustal. Selline tasakaalustatus annab ka tööjõule väga selged signaalid ettevõtte tegelikust olemusest. Pingeid ja paksu õhku on aeg-ajalt igas organisatsioonis. Kehv läbisaamine meeskonnakaaslaste või juhiga on emotsionaalselt kurnav, mis tähendab seda, et suur osa energiast läheb hoopis tunnetega toimetuleku peale, mitte oma tööülesannetele või näiteks veel vähem uute heade ideede genereerimisele. Iseenesest ei taga hea õhkkond otseselt paremat töösooritust, küll aga takistab halb sisekliima edu saavutamast
.............................10 11 PEEGELPILT.....................................................................................11 14 KIRJANDUS............................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (2.Lk: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud. Kaasasündinud zestid on näiteks
Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip)
(liikumine ärritaja suhtes nurga all, taksis) b)lähiorienteerumisel tuttavas piirkonnas kasutavad valdavalt orientiire, “maamärke”. 3.SENSOORSED SÜSTEEMID. Meeleelundite roll käitumises, nende lihtsad toimimisprintsiibid. Meeleelundite abil on võimalik saada informatsiooni väliskeskkonnast. Aju loob meile pildi/heli närviimpulsside voo baasil. Need närviimpulsid ei varieeru ei oma tugevuse ega kuju poolest, vaid on binaarsed signaalid. Erinevad retseptorrakud erutuvad ainult mingite konkreetsete värvus- või helitoonide puhul. See, millist konkreetset silma närvikiudu (retseptorrakku) impulsid läbivad, kajastab vaadatava objekti suunda ja (mõnikord) värvust; impulsside sagedus kajastab aga objekti heledust. Analoogselt: see, millist konkreetset kõrva närvikiudu impulsid läbivad, kajastab heli tooni; impulsside sagedus aga heli tugevust. Lisaks: kahe silma olemasolu
Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist". Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. 3 Kehakeelest üldiselt
Kehakeel võib asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend “kuues meel” tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka “naiselik vaist”. Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud. Nagu iga keel, nii koosneb ka kehakeel lausetest ja kirjavahemärkidest. Liigutused võivad anda usaldusväärset informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest. 3 1. KEHAKEEL
osades. Nad annavad edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju(suurajukoor, väikeaju). Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Signaalid liiguvad ülalt alla. Jagunevad: a) kortikospinaalkulglad tahtlikud tegevused, ma tahan ja teen(tahan minna lava juurde ja lähen); b) subkortikaalkulglad automaatsed, hästi omandatud motoorsed liikumised. Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest
uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust vestluskaaslase valelikkuse suhtes, kuna me märkasime vastuolu kaaslase sõnade ja kehakeele vahel. Tavaliselt on naised selliste juhtude puhul tundlikumad, sellest ka "naiselik vaist".Me ei tea veel, kas sõnadeta signaalid on inimesele looduse poolt antud või elu ajal omandatud, kuna enamik mittesõnalisi käitumisi on siiski omandantud või siis kultuuriliselt tingitud.(,,Kehakeel", Allan Pease, 1992) Teades, et pean peagi tegema psühholoogias essee, siis valisin endale teema varakult välja ja tegin ka väheke eeltööd oma raamatu ainetel. Nimelt soovitati seal raamatus uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi ja seda kõike kasvõi veerand tundi päevas
Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad teavet liigutuse tagajärjel keskkonnas toimuvate muutuste kohta. Kehameelte info integreeritakse somatosensoorses ajukoores, mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega. Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna 3. Milles seisneb liigutustega Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11, seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse katse somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud
Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel soki, seega saab delfiin nad lihtsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsiooni- süsteemi tõhusust. See koondub ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena''. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning tulevad tagasi alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasi saabunud helisid töödeldes analüüsib aju, kus täpselt asub saak või mõni takistus. Paljunemine,elukoht ja eluviis Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda hingata. Imetatakse aga vee all
Liikumine Valu on keha hoiatussignaal Valu tundmine on selle märk, et meie kehal on midagi viga. Neid signaale tuleb võtta tõsiselt ja valu põhjust tuleb üksikasjalisemalt uurida. Valu on see, mida me tunneme, kui stimuleeritakse tundlikke närvilõpmeid. Selliseid närvilõpmeid leidub hulgaliselt nahas ja teistes kehaosades. Valusensorid võivad tajuda erinevaid stiimuleid, nagu kuumus, rõhk või väänamine. Nende reaktsioonist lähtuvad signaalid võivad samuti varieeruda. Iga inimene tajub valu erinevalt ja psühholoogilised tegurid võivad taju täiendavalt mõjutada. Valu on üldiselt hoiatusnähuks, et organism on ohus, ülepingutatud või haige. Valu tugevus Valu tugevust ei saa mõõta, sest valu tunnetus on erinev. Seetõttu kasutatakse valutugevuse hindamiseks sageli küsimustikke. Kõige lihtsamaks valu kvantifitseerimise meetodiks on nn visuaalne analoogskaala (VAS). Patsiendil palutakse kirjeldada valu tugevust vahemikus 010, kus 0 on valu p...
mõne varasema versiooni litsents. P-CAD 2001 (http://www.acceltech.com/en/index.html). Tuttav juba vanast ajast, kui Marjamaal olid 286-d need kõige vingemad masinad. Programm on vahepeal jupi maad edasi arenenud ja ei ole enam nii kohmakas kui kunagi. Eks hinnad ole ka arenenud. Võimaluste hulgas tasuks märkida suutlikust disainida kuni 999 kihilist trükkplaati (kes küll sellist valmis teha võtab?) ja simulaatorit, mis lubab joonestada plaadi nii, et ühestki 999-st kihist signaalid (häired) naaberlayer'isse üle ei kosta. On olemas 30 päevane tasuta täistöövõimega demo ja võrguversioon. Profiprogrammi hinnad on proffide väärilised: $9995 täisversiooni eest ja $1995 upgrade eest. Eespool mainitud simulator P-CAD 2001 Analyzer maksab eraldi ostes $3495. Hinnad kehtivad USA-s. Jääme siis pliiatsi ja paberi juurde? Ise olen proovinud kõiki kolme programmi. Ühtegi neist eriti soovitada nagu ei oska see on rohkem maitse või harjumuse asi
süsteem väliskeskkonnast vastu võtab ja mis mõjutab otseselt retseptoreid meeleelundis? Haistmismeel võtab vastu õhus lendlevaid molekule, mis sisaldavad endas odoore. Kõige tugevamaks retseptorite mõjutajaks on kemikaalid. Kuulmismeele puhul siis võnkuvad õhumolekulid. Retseptoreid mõjutavad väga lärmakas keskkond, geneetiline soodumus, ja tubakatooted. Lihasmeele puhul siis stiimuliks oli lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mis tulevad seestpoolt, ajust. Kompimismeele puhul siis retseptorid naha all ja reageerivad stiimulitele, mis füüsiliselt tekitatavad, nt. vajutus naha pinnale mingi esemega. Nägemismeele puhul ergastus toimub siis piisava valguse olemasolule. Tasakaalumeele puhul on otsene seos gravitatsiooniga. Peaasendi muutustest saadava info põhjal toimub suhestumine ja toimetulek keskkonnaga. Maitsemeele puhul siis stiimuliteks on erinevad maitsemolekulid.
lähedal ja üks eesmasti raa kummaski otsas. Nimetatud tuled või märgid näitavad, et teisel laeval on ohtlik tulla miinitõrjetöid tegevale laevale lähemale kui 1000 meetrit. 21 g) Alla 12 meetri pikkused laevad, välja arvatud tuukritöödega tegelevad laevad, ei ole kohustatud kandma käesolevas reeglis ettenähtud tulesid ja märke. h) Käesolevas reeglis ettenähtud signaalid ei ole mõeldud hädasolevale ja abivajavale laevadele. Sellised signaalid on sätestatud eeskirja IV lisas. Reegel 28. Süviselt piiratud laevad Süviselt piiratud laev võib lisaks reeglis 23 jõuajamiga laeva jaoks ettenähtud tuledele kanda nähtavaimas kohas kolme vertikaalselt paiknevat punast ringtuld või silindrit. Reegel 29. Lootsilaevad a) Lootsivahis laev peab kandma: i) mastitopis või selle lähedal kaht vertikaalselt paiknevat ringtuld, millest ülemine on valge ja
kohandamine keskonnatingimuste muutumistele. Oskus näha seoseid esemete vormide ja ruumiliste asendite vahel. ( inimene, inimahv, delfiinid, koerad) Teadvus võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid, eesmärgilisus, ühiskondlik ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine ja edasiandmine. Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid, vastureaktsioonid nõrkadele ärritajatele, fikseerunud suhtumised või hoiakud, unenäod, patoloogilised nähtused haige või ebanormaalses seisundis inimese psüühikas jne). See osa,mis jääb teadvslikkuse piiri taha. Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele.
Reegli 38 kohaselt võivad laevad, mis vastavad 1960. aasta kokkupõrkereeglitele ja mis on ehitatud või juba ehitamisel 1972. aasta kokkupõrkekorralduse jõustumisel, vabastada teatavatest valgus- ja helisignaalide nõuetest kindlaksmääratud ajavahemikuks. Lisad COLREGides on ka neli lisa: I lisa - tulede ja kujundite positsioneerimine ja tehnilised üksikasjad. II lisa - vahetus läheduses kalastavate kalalaevade täiendavad signaalid. III lisa- helisignaalseadmete tehnilised üksikasjad. IV lisa - hädasignaalid, milles on loetletud häda ja abivajadust tähistavad signaalid. Reegel 5. Vaatlus Iga laev peab kogu aeg tagama piisava visuaalse ja kuulmisvaatlus ning vaatlus kõigi olemasolevate vahenditega, mis vastavad valitsevatele oludele ja tingimustele, et olukorda ja kokkupõrkeohtu täielikult hinnata.
Pragma pragmaatiline armastus Mania üliemotsionaalne, meeletu romantiline armastus Agape isetu ja vaimne armastus Hendrickite järgi on meestele omane pigem Ludus, naistele Storge ja Pragma. Püsivamaks pidasid nad sarnastele armastusstiilidele rajatud suhteid. Armastuse kolm faasi Helen Fisher pakkus välja armastuse kolm faasi: iha, kiindumus ja seotus Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Bioloogilised käsitlused Armastuse bioloogilised teooriad ja mudelid käsitlevad seda ihulise tungi ja vajadusena nagu nälg või janu Armastuse peamisteks tõukejõududeks on peetud seksuaalset külgetõmmet ning kiindumust, mis kujuneb täiskasvanute vahel umbes samamoodi nagu ema ja väikelapse vahel
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkon...
polümeraas fosforüleeritakse ning algab RNA süntees Oluline osa geenide regulatsioonis on enhaanseritel Enhaanseralade kasutamine (ja geenide aktivatsioon) sõltub rakus olevatest spetsiifilistest transkriptsioonifaktoritest Immuunrakkudel on retseptorite ja antikehade geenid, mis rekombineeritakse unikaalsel viisil Hamba arenguks on vaja paljude geenide koostöö Rakuvälised signaalid mõjutavad geenide ekspressiooni Eukaryotic cells have many different gene regulatory mechanisms A protein encoded from a gene may directly or indirectly affect its own gene activity (both positive or negative way) Transkriptsioonifaktori mitme seondumispiirkonna olemasolu geeni promootoris võimendab oluliselt transkriptsiooni taset Tuuma arhitektuur mõjutab geenide
· Automatismid psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist (nt rattaga sõitmine, auto juhtimine) · Pimenägemine kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma · Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon. · Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid (dihhootilise kuulamise katse) Teadvuse seisundeid: UNI Uni psühholofüüsiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnele selle alusele struktuurile levinud üldine pidurdus; ümbritseva keskkonna nõrku ärritajaid ei teadvustata. Uni pole aktiivsuse puudumine, vaid kvalitatiivselt erinev aktiivsus. Iseloomustab toimiva teadvuse puudumine, kuid suhteliselt aktiivne ainevahetus mõningates närvisüsteemi osades.
Suurte kiiruste liitmine Reegel: V = V1 + V2 Einsteini järgi relativistlik suurte kiiruste liitmine: V= (V1 + V2) : (1 + (V1 + V2) : C2) kui V1/V2 <<, siis V = V1 + V2 Kui V1 = C , siis V=C Kui V1 = C ja V2 = C , siis V=C Valguskiirus on suurim võimalik kiirus looduses! Samaaegsuse relatiivsus Relatiivsusteooria kohaselt ei ole sündmuste toimumise samaaegsus absoluutne, vaid relatiivne ehk suhteline. Signaalid jõuavad vaatlejani samaaegselt Kuna Kose on Tallinnale lähemal, siis jõuab signaal vaatlejani kiiremini kui Tartu Signaal Sündmuste samaaegsus sõltub vaatlejast Kui rong liigub, siis perroonil oleva vaatleja jaoks välgulöögid vedurisse ja viimasesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
