THOMAS ALVA EDISON (2)

THOMAS ALVA EDISON
Thomas Alva Edison sündis 11. veebruaril 1847. Aastal Ohio osariigis, viimase lapsena seitsmest. Üllatuslikult õppis ta rääkima alles nelja aastaselt, kuid seejärel hakkas ta anuma kõigilt täiskasvanutelt, keda ta kohtas, erinevate asjade töötamismehhanismide kohta. Thomas sai lapsena väga vähe formaalset haridust, käies koolis kõigest paar kuud. Noor Edison õppis lugemist, kirjutamist ning aritmeetikat tänu oma emale. Kuid piiritu huvi nagu ka usk enesearendamisesse ei kadunud lapsest kuhugi, mistõttu õppis ta palju asju iseseisvalt.
Thomase isa Samuel õhutas poissi lugema suuri klassikuid, teaduslikke ning tehnilisi raamatuid, andes iga läbiloetud teose eest poisile 10 senti.
Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas.
Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali.
Inspektor haaras poisist kinni, raputas ta ärkvele ja kihutas uksest välja. Selles ongi põhjus, miks esimene Edisoni arvukatest leiutistest alatiseks patenteerimata jäi.
16-aastaselt alustas Edison juba täisajaga telegraafi tööd, olles eelnevalt kogunud piisavalt teadmisi antud valdkonnas. See viis noore Edisoni paljudesse USA linnadesse ja 1868. aastal, Bostonisse, kus ta alustas oma leiutaja karjääri.
Esimese patendi taotles Edison elektrilisele hääle salvestajale, mis oli mõeldud hääletamiste läbiviimise kiirendamiseks. Paraku oli see leiutis kommertsiaalne läbikukkumine. Selle tulemusena lubas Thomas endale, et leiutab tulevikus ainult asju, mis on teatud sihtgruppidele kasulikud.
1869. aastal suundus Thomas Edison New Yorki . Ta jätkas oma tööd seoses telegraafi puudutavate leiutistega ning arendas välja oma esimese eduka masina – täiustatud börsitelegraafi. Selle leiutise eest maksti Edisonile 40 000 dollarit, mis aitas tal avada oma personaalse labori 1871. aastal New Jersey ’s. Järgmise viie aasta jooksul töötas Edison välja masinaid, mis suurelt parandasid telegraafi kiirust ja efektiivsust . Sel perioodil ta ka abiellus ning lõi pere.
1876. aastal müüs ta oma laboratooriumi maha ning liikus väikesesse külla Menlo Parki, 40 kilomeetri kaugusele New Yorgist . Seal ta lõi endale ka uue laboratooriumi, millest hiljem sai eeskuju mitmete modernsete uurimiskeskuste loomiseks. Ka seda peetakse Edisoni suureks leiutiseks.
Tema esimeseks suureks leiutiseks Menlo Parkis oli õhuke fooliumplaadimängija. Esimene masin, mis suutis lindistada ning reprodutseerida heli. Sellest saab alguse ka Thomas Edisoni rahvusvaheline kuuslsus.
Järgmiseks võttis Edison ette oma suurima väljakutse – arendada välja praktiline hõõguv elektri valgus. Tema lõplik saavutus ei olnud ainult elektrivalguse leiutamine , vaid kogu süsteemi välja arendamine praktiliseks, turvaliseks ning ökonoomseks koduseks tarbeks. Pärast pooltteist aastat tööd oli edu saavutatud – hõõglamp karboniseeritud hõõgniidiga põles 13.5 tundi.
Peale elektritööstuse rajamist , suundus ta taas fonograafidega tegelema, arendades ning tootes neid nii koduseks kui ka ettevõtluse tarbeks. Muutes plaadimängija praktiliseks, lõi ning rajas teed salvestamistööstusele.
Oma viimasel kahel eluaastal võitles ta rea tervisehäiretega, mis viisid ta lõpuks koomasse. Thomas Alva Edison suri 18. oktoobril 1931 .