ADSL (0)

ADSL
Asümmeetriline digitaalne abonendiliin ehk ADSL-ühendus on andmesidetehnoloogia, mis kasutab tavalise telefoniliini füüsilist juhtmepaari kiireks andmesideks.
Põhineb assümeetrilisusele, ehk eri suundades on infoedastuskiirus erinev. Sellise tehnikaga võidakse saavutada märgatavalt suur ülekandekiirus ka vanades vaskliinides. ADSL liigutab infot abonendi poole palju suurema kiirusega kui teises suunas.Võrgu suunast abonendi poole kuni 4-6 Mb/s ja teises suunas 384kb/s. ADSL on siis ka kõige halvimal juhul juba 3 korda kiirem kui ISDN ja 10 korda kiirem kui kõige kaasaegsem modemitehnoloogia. Abonendi suunas liigub info 40 korda kiiremini, kui ISDNiga või 150 korda kiiremini kui modemiga.
Kuidas ADSL töötab ?
ADSL modemtehnoloogia, võimaldab tavalise telefoniliini peale tihendada lisaks tavalistele telefoniteenustele (või ISDN 2B+D ühendusele) ka suure kiirusega andmesidekanali. Ainus koht, kus andmesidevõrk ja telefoniliin sel juhul "kokku saavad", ongi seesama füüsiline liin ise. Kuna ADSL- tehnoloogia puhul on ühenduse kasutajad pigem info tarbijad, mitte selle pakkujad, siis on ka see andmesidekanal löödud lahku veel omakorda kaheks suunaks- üleslaadimiskanal võrgu poole (upload) ja allalaadimiskanal võrgust kasutaja poole (download). Allalaadimiskanali maksimumläbilaskevõimeks võib olla kuni 8 Mbit/s ja üleslaadimiskanalil kuni 1 Mbit/s. Siit tulenebki ADSL-i asümmeetriline külg. Tavatelefoniühenduse jaoks kasutatav sagedusriba on andmeside omast eraldatud spetsiaalse passiivse jagajaga, mis võimaldab säilitada telefoniühenduse ka sellistel juhtudel, kui andmesidekanalid ei ole töökorras. Iga ADSL modemit (ANT) võib funktsionaalselt vaadelda kui mitmete paralleelselt töötavate alammodemite kogumit, kus iga modempaar vastutab vaid oma kindla sagedusvahemiku eest. Meil kasutatava DMT modulatsioonimeetodi puhul on iga sellise riba laiuseks 4 kHz ning üleslaadimiskanali moodustavad 32 ja allalaadimiskanali 256 sellise ribaga alamkanalit. Iga konkreetse vaskpaari sageduskarakteristlik on teatavasti erinev, mis sõltub mitmetest asjaoludest: liini pikkusest, selle kvaliteedist, liinile mõjuvatest pidevatest ja juhuslikest häiretest ning müradest erivevates spektriosades. DMT võimaldab sellisel juhul sellised modempaarid, mis on ette nähtud töötama spektriosades, mille amplituudsageduskarakteristik jääb allapoole kriitilist piiri, lihtsalt välja lülitada- lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus.
Modulatsiooniviisid
- DMT
- CAP
- QAM
DMT-ga saavutatakse maksimaalne andmeedastuskiirus isegi kuni 7 Mbit/s, seda ainult maksimaalselt 2700 meetri pikkuse abonentliiniga. Aga QAM ja CAP võimaldavad maksimaalselt 1.5 Mbit/s alla 5400 meetrise liiniga DMT- modulatsioon põhineb sagedusriba jagamisel 256-eks alamkanaliks, millest igaühte jälgitakse mõlemalt poolt signaaliprotsessoriga, et vähendada ülekandevigu ja häireid. Kontrollkanali jaoks reserveeritakse abonendi poolt võrgu suunas 16 kb/s liin. Võrgust abonendi suunas riba jaotatakse 4 kHz-i tükkideks, milledes igaühes võib üle kanda 0-11 bitti infot sümboliosa kohta. Tavaliselt madalamatel sagedustel suudetakse paremini tagada andmete veatu edastamine.
Suur veakindlus tuleneb ka sellest, et kui juhuslikult märgatakse, et näiteks AM-raadio segab edastust teatud sagedusel, siis selle sagedusriba võib jätta kasutamata ja andmeedastus jätkub normaalselt. Kui see ei aita võib kasutada ka trellkodeerimist. Kuigi üleslaadimis- ja allalaadimiskanalid on osaliselt kattuvad, kajaeemaldustehnika tagab ikkagi toimiva ühenduse, sel juhul kasvab ka maksimaalne ribalaius. QAM-i puhul digitaalne andmevoog jaotatakse kahte ossa ja mõlemad moduleeritakse eraldi sagedusribale. Saadud signaalid liidetakse ja filtreritakse enne liinile saatmist CAP (Carrierless AM/PM) on QAM-iga sarnane moduleerimisviis. Teda on siiski kergem täide viia kui QAM-i. Ta on ka odavam kui DMT, kuna CAP-i kompleksus on väiksem kui DMT oma. Signaal kodeeritakse kvadratuur- ja vahefiltrites liinile sobivale kujule . CAP kasutab erinevalt DMT-st kindlat sagedusspektrit. Allalaadimis-kanali sagedusala on vahemikus 120 kHz - 550 kHz. Sagedusala seadmine ühenduse loomisel on võimalik ja liinil olevad tuntud häired saavad välditud.