Hedonism võitis alalhoiuinstinkti. Samalaadsele tulemusele jõudis ka Cambridge`i ülikooli professor B. Everitt, ainult et tema meelitas rotte kokaiiniga. ,,Kas rottidel on toidusõltuvus?" küsib seepeale Kenney ajakirjas Scientific American. Sõltuvus on võimetus alla suruda käitumist, hoolimata selle halbadest tagajärgedest. Ka ülekaalulised inimesed tahaksid süüa vähem, ometi ei suuda ülesöömist vältida. Nende aju hävitussüsteem, mis pakub mõnutunnet, mängib üle aju signaalid, mis annavad märku, et aitab söömisest, kõht on täis. Nii nagu alkohoolikud ja narkomaanid, nõnda tahavad ka mõned inimesed süüa seda rohkem, mida rohkem söövad. Kui ülesöömine on sõltuvus, siis saab seda ka ravida ehk medikamentidega, mis aju hävitussüsteemi alla suruvad. Et ülesöömine ei pruugi tähendada üksnes käitumishäiret või tahtepuudust, hakkasid vihjama 1980. aastate lõpus tehtud eksperimendid ülekaalulisuseks kalduva hiireliiniga
GPS-vastuvõtja registreerib mitmelt erinevalt satelliidilt üheaegselt signaale. Kõik satelliidid saadavad informatsiooni edasi samal sagedusel. Vastuvõtjad võib jagada kaheks: ühe- ja kahesageduslikud vastuvõtjad. Vastuvõtjaid on suuremaid ja väiksemaid. Lennukites ja laevades paiknevad vastuvõtjad on suuremad. Kaasaskantav vastuvõtja võib olla tikutopsi suurune. Signaale saadetakse vähemalt kahel sagedusel, et arvutada viivitusaeg igal sagedusel. Signaalid kodeeritakse, et vältida kõrvaliste isikute ligipääsu. Inimene saab ligi ainult selle asja asukohale, mille kohta ta on päringu esitanud. Osad kodeeringud on ligipääsetavad ainult USA sõjaväelastele. Asukoha määramiseks mõõdab vastuvõtja kaugusi nendest satelliitidest ning arvutab välja asukoha koordinaadid. Asukoha määramiseks kasutatakse tavaliselt vähemalt nelja satelliiti. Militaarsed GPS-seadmete mõõtemääramatus on mõned sentimeetrid, eraisikute käes olevad
ja levib atmosfääri alumistes kihtides, seega otsenähtavuse piires. Pinnalainetele avaldavad mõju maapinna reljeef ja loodus. Ruumilaine kiiratakse saatjast välja suurte kiirgusnurkade korral ja mis muutuvad ionosfääri ülakihtidel ja mis peegelduvad maapinnalt tagasi. Osa neist ka neeldub, osa peegeldub tagasi ionosfääri. Saadakse raadiolainete sikk-sakiline liikumine maapinna ja ionosfääri vahel. (Raadiolainete levi ja signaalid, 12.05.2012) Antennist kiirgunud raadiolaine võib vastuvõtjani jõuda maa lähedal leviva pinnalainena või ionosfäärist peegeldunud ruumilainena. Pinnalained levivad maapinna vahetus laheduses, jälgides Maa kumerust ja ulatudes niiviisi, erinevalt valgusest, otsese nähtavuse piirist kaugemale. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on pinnalaine neeldumine ja lühem tema levikaugus. Lainete levimise kaugust võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu saatja võimsus, kasutatav antenn
illustraatorid (kõnega kaasnevad), adaptorid (endale suunatud, tahtmatud), afektide väljendamine peaga sooritatavad (nt. noogutus) kehaasend (staatus, suhtumine teise isikusse) pilk (normid jõllitamine, interaktsioonide reguleerimine, tagasiside monitooring) näoväljendused naeratused paralingvistilised, vokaalsed signaalid Prokseemika - personaalse ja sotsiaalse ruumi kasutamine (isikutevaheline distants) Suhtlejate vaheline füüsiline distants kui omavahelisi suhteid kirjeldav tegur 0 - 45 cm - intiimne tsoon ... -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) ... - 360 cm sotsiaalne tsoon ... - 610 cm avalik tsoon Ruum tingib käitumise. Ruumi kasutamine ning inimeste vahelised suhted.
..........................lk 3 Suhtlemiszestid ja nende päritolu ................................................lk 4 Isiklik ala ...............................................................................lk 5 Peahoiak ...............................................................................lk 5 Näo puudutamine ....................................................................lk 6 Mida tähendab käsi põse ja lõua toeks .........................................lk 6 Pilkkontakt ja signaalid silmadega ...............................................lk 7 Käed ja jalad kui tõkked ............................................................lk 8 Enesekindlus ja ärevus .............................................................lk 9 Kehakeele leke .......................................................................lk 9 Kehakeel teeninduses ...............................................................lk 1011 Kokkuvõte ............................................................
asendi kaudu, sest nukkvõlli pöörlemise ajal vastab iga silindri kolvi ülemisele surnud seisule survetakti lõpus nukkvõlli erinev asend. • Andurina on jällegi kasutusel Hall´i andur, kus magneti liikumisel anduri juurest läbi, tekitatakse elektriline signaal. • Magnetvöö paikneb nukkvõlli jaotushammasrattas. Iga silindri kohta on erineva tugevusega magnetväli, tänu millele tekitatakse ka Hall´i anduris erinevad signaalid iga silindri kohta, kus kolb on jõudnud ülemisse surnud seisu survetakti lõpus. Magnetvöö MAGNET-TAKISTUSLIKUD AKTIIVSED ANDURID Magnet-takistusliku anduri element koosneb vaheldumisi paigaldatud permalloi ja räni õhukestest kihtidest. Permalloi – väikese magnetilise takistusega raud-nikkelsulam. Räni elektriline takistus on sõltuv teda läbiva
teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom võivad moonutada psühholoogilist taju inimloomusest. Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud. Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise tulemusena on esile kerkinud ka mitmeid väljakutseid läänelikele individualistlikele vaadetele mina kohta. 2. Vestlemine ja suhtlemine Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad olulise panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt nii, et annab lugeda nö ,,ridade vahelt". Omistuste teooria tegeleb põhjendustega, mida inimesed ühe või teise asja seletuseks esitavad. Koosvarieeruvuse teooria käsitleb seda, kuidas situatsiooni sellised omadused nagu järjekindlus, üksmeel ja eristatavus võivad omistusi mõjutada.
o keha kaitsev funktsioon, seda samal ajal kaunistades, annab riietusese ühtaegu edasi infot. Ta on nähtav märk soo eristamiseks, ealiste erinevuste esiletõstmiseks, sotsiaalsele grupikuuluvusele osundamiseks. Seega sisaldab rõivas oma kandja kohta informatsiooni tänu rangelt reeglistatud tavadele. Materiaalse vara rohkus ja väärtus osutab jõukusele. Rahvarõivais rääkisid sellest näiteks seelikute arv naise seljas ja nahkpüksid mehe jalas. Need olid silmaga nähtavad signaalid oma positisooni näitamiseks ja rõhutamiseks. Rahvarõivaste taandumine moest. Rahvarõivaste otsene taandumine linnamoelise rõivastuse ees algas 19. sajandi keskpaiku. Selle eelduseks oli talumajanduse üha laienev ümberorienteerumine turutoodangule ja senise valdavalt isevarustava talupoja muutumine industriaalühiskonnale iseloomulikuks tootjaks ja tarbijaks. Üleminek rahvarõivailt uuele moele oli pikaldane ja järk-järguline protsess, mis
lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Armastusel on kolm faasi mida pakkus välja Helen Fisher, nendeks on iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.Armastus on see, mis teeb paremaks inimeseks. Et kohe on helge. Ja tahaks olla hea. Ja teha head. Aga mis siis, kui see toob meis inimestes välja just halvima? Et meil endal on küll hea, aga mina ise olen kõike muud kui hea? Mitte et ma tahaks
tõstab vererõhku jne. Sugunäärmed- östrogeen, suguhormoonide tootmine. Energiabilanss: E=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) Kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab. Hingamise regulatsioon: Hingamislihased- roietevahelised lihased + diafragma. Hingamisregulatsioon- neuraalne (närvisüsteemi kaudu) Retseptor-tundenärv-piklikaju-liigutusnärv-diafragma ja roietevahelised lihased. Südame töö regulatsioon: Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Neuraalne regulatsioon. Südame töö regulatsiooni mõjutavad adrenaliin, jäsemete liigutamine, vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon: Organism saab suurema osa energiast glükoosi lagundades. Glükoosipuudus võib tekitada ajukahjustusi. Verre jõuab glükoos toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel, glükogeeni lagundamisel, glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest. Glükoos moodustab meie toidust suurima osa.
piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse sedasi suureneb südametöö sagedus ja vereringe kannab rohkem hapniku organismi. 9. Veresuhkrusisaldus regulatsioon-kui glükoosi sisaldus veres muutub liiga suureks, vabaastab kõhunääre insuliini. Insuliin aktiveerib rakumembraanis trantsportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda.Aktiveerib ka rakkudes ensüüme,mis muudavad glükoosi glükogeeniks
sageduseni 1 Hz, mis osutitega kellas käivitab spetsiaalse samm-mootori. Resonaatori võnkesageduse lubatud hälve võib olla näiteks ±20 ppm (miljondikosa) resonantsisagedusest temperatuuril 25 °C ja sageduse muutus esimese aasta jooksul kuni ±5 ppm, edaspidi sagedus stabiliseerub. 3. Milleks on vajalikud sagedusjagurid? Taimeri sisendtakti saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Taimeri ületäitumine kajastub signaaliga registris INTCON (selle registri signaalid on kasutatavad ka katkestussignaalidena). Registri INTCON kontrollimisega programmi abil ehk registri seisundi pollimisega (kontrollida on võimalik ka riistvaralislt st. katkestusega). 4. 5. 6. Kuidas saab muuta taimeri loenduri sisendsagedust? Mille poolest erineb taimer loendurist? Taimeri sisendsagedust saab muuta sagedusjaguri seadistusega. Lisad mis teevad loendurist taimeri : Sisendsignaal taktgeneraatorist, algväärtuse (või lõppväärtuse)
5.2.11Ohutustehnika tundmine laevatöödel 5.2.12Üldteadmised lastist VAHIMADRUS II Vahimadrus II kutsekvalifikatsioon sisaldab lisaks madrus I kutseoskusnõuetele alljärgnevat:5.3 Põhioskused ja teadmised 5.3.1Vahiteenistuse vastuvõtmise, pidamise ja üleandmise tavad 5.3.2Roolikäsklused eesti ja inglise keeles 5.3.3Rahvusvahelised eeskirjad kokkupõrgete vältimiseks merel (COLREG) vaatlejana tegutsemisel 5.3.4Rahvusvahelise signaalkoodi (ICS) põhilised ühelipulised signaalid 5.3.5Tegutsemine vahiteenistuse liikmena 5.3.6Magnet-ja gürokompasside kasutamine 5.3.7Üleminek automaatjuhtimiselt käsitsijuhtimisele ja vastupidi 5.3.8Adekvaatne reageerimine meremärkidele ja signaalidele MADRUS I, VAHIMADRUS II 5.4Lisaoskused ja teadmised 5.4.1Navigatsioonivahendid 5.4.2Lootsitrepi kasutamine 5.4.3Päästmine helikopterilt 5.4.4Ohtlikud veosed ning laadimis-ja lossimistööd 5.5Isikuomadused ja võimed. 1)täpsus ja kohusetundlikus
Nad annavad võimaluse õppida kuulama ja rääkima, kuid ei suuda asendada inimkõrva. Kuuldeaparaadid võimendavad helisid. Tavaliselt kantakse kuuldeaparaati kõrva taga. See on patareide abil töötab elektrooniline võimendi. Kuuldeaparaadist viib plastmasstoru kõrvaotsikusse kõrva sees. Sisekõrva implantaat paigutatakse kõrva taha naha alla. Selles asub väike mikrofon, mis püüab helid kinni. Helid muudab elektrilisteks signaalideks kõneprotsessoriks nimetatav karbike. Signaalid edastatakse sisekõrvale ning juhitakse mööda närve edasi. Kui sõnum jõuab ajusse, tekib sellest heliaisting. Näiteks kannab üks väike 7. Aastane kurdina sündinud tüdruk, Kristi Artov sisekõrva implantaati, mille ta sai tänu heategijate annetusele. Ta võttis aparaadi kohe omaks. Ta ajab juttu ja loeb, nagu teisedki tema vanused, ning ta alustab sügisel kooliteed tavakoolis. Loomulik tee keele juurde on raske kuulmispuudega lapsele suuremal või vähemal määral suletud
Pope´iga, kellega ta jätkas telegraafi täiustamist. Olulisim tollest ajast on kvadruplekstelegraaf (1874), mille eest Jay Gould maksis leiduritele üle 100 000 dollari. Saadud rahaga asutas Edison esimese ja suurima erauurimislabori. Kui Edison oli viieteistaastane poiss, oli ta tööl telegraafioperaatorina. Ta pidi olema tööl õhtul kella seitsmest hommikul kella seitsmeni ning andma iga tunni tagant signaali, mis tõestaks, et ta pole uinunud. Signaalid tulid hämmastamapaneva täpsusega. Ühel ööl juhtus sinna inspektor ja nägi Edisoni tugitoolis magamas. Inspektor oli just valmis Edisoni ärkvele raputama, kui tema tähelepanu äratas mehhanism telegraafiaparaadi juures laual. Ta otsustas oodata, et näha, mis juhtub. Kui kellaosuti seisis täistunnil, hakkas instrument tööle. Üks kang avas telegraafivõtme, teine aga saatis teele signaali. Leiutised/ teened 1868
siis liigid sulavad kokku. Üks tegur on ka looduslik valik. · Viljastumiseelsed barjäärid: Geograafiline barjäär sarnased liigid ei puutu omavahel kokku, suured vahemaad (pruun- ja jääkaru, elevandid) Ökoloogiline barjäär sarnased liigid paljunevad erinevatel aegadel (nt. must ja punane leeder) või erinevates kohtades (nt troopilistes vihmametsades konnad (osad vees, osad lehtede peal, osad voolavas vees) ) Käitumuslik barjäär Loomadel on välja kujunenud erinevad signaalid, et kindlaks teha sama liigi isend (häälitsemine, lõhn, laul) Füsioloogilise sobimatuse barjäär suguelundid ei sobi kokku Sugurakkude sobimatuse barjäär sugurakud hukkuvad, muudetakse temperatuuri, pH taset või muud. · Viljastumisjärgsed barjäärid: Iseeneslik abort vale geneetiline järjestus (euroopa naarits ja mink) Hübriidid on viljatud Emase hobuse ja isase eesli hübriid muul. Sebra ja hobuse hübriidid zebroid ja zerose. Laama ja kaameli hübriid cama.
Positronemissioon tomograafia (PET) Kompuutertomograafia (CT) Magnetresonants kuvamine (MRI) Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Teadvus. Tähelepanu. Uni Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine: -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume) -reflektiivne -eneseteadvus Teadvusväline psüühika tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele - automatiseerinud liigutused - otsustele eelnevad protsessid psüühikas - käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse funktsioonid I: -prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine -mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine -käesoleva hetke märgistamine -abstraktse ja üldistatud teadmiste vahendamine -loovus -olukorra seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II:
Arvestada tuleb aga, et taoline märgistussüsteem nõuab suurt töömahtu, kuna saatja annab pidevalt signaali. On kasutatud näiteks kotkaste ja must-toonekurgede märgistamisel. Satelliitsaatjad võimaldavad vähendada oluliselt tööjõu kulu, sest andmed linnu asukoha kohta jõuavad otse oma arvutisse. Sobivad eelkõige rändeteede ja muude suuremate liikumiste väljaselgitamiseks. Samuti on võimalik seda seadet eelnevalt programmeerida, et signaalid saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse peamiselt akutoidet. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna. (Kotkaklubi s.a.)
Lühemat päevaaega vajavad kitsed ja lambad. Koertel ja kassidel (isastel) on aastaläbi aktiivsed. Emastel koertel on jooksuaeg rohkem kevadel, aga on ka talvel. Emastel kassidel tekib jooksuaeg, kui päevapikkus kevadel suureneb. 4.6. Innatsükli reguleerimise võimalused. Kassidel, jänestel, kaamlitel kui ka minkidel on vajalik eelnev paaritumine, et esile kutsuda ovulatsiooni. Nendes liikides on ebapiisav kõrge östrogeeni tase, et tõsta GnRH sekretsiooni. Erinevad signaalid (nt. sigimine, silmadest, kõrvadest) toovad esile GnRH sekretsiooni, mis kutsub esile ovulatsiooni. 5.3 Munaraku viljastamine. Pärale jõudnud seemnerakud ujuvad munaraku poole ning igaüks neist püüab munarakku viljastada. Spermatosoidil on ensüümid, mille abil ta tungib läbi munaraku väliskihi, et munarakuga ühineda. Kõigepealt tuleb spermatosoidil läbi tungida munarakku ümbritsevast kõvast membraanist (zona pellucida)
Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45. Võrguhaldus, SNMP 46. ASN.1 47. Tulemüürid 48. Pidevad ja diskreetsed signaalid 49. Analoog- ja digitaalandmed 50. Mürad 51. Kodeerimine 52. Asünkroon- ja sünkroonedastus 1 1. Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab
· DWDM (Dense Wavelength Division Multiplexing) · tihe lainepikkusmultipleksimine Erinevatest allikatest saabunud signaalid edastatakse mööda valguskaabli ühtainsat kiudu nii, et iga signaali kannab erineva lainepikkusega valguslaine. · DWDM kasutamine võimaldab multipleksida kuni 80 (teoreetiliselt rohkemgi) erinevat lainepikkust ehk andmekanalit mööda ühtainsat optilist kiudu edastatavasse valgussignaali. Iga kanal kannab seejuures aegmultipleksitud (TDM) signaali
erinevatest keha piirkondadest. Eelkõige seedekulglast. Informatsioon ajju võib jõuda, kas närvisüsteemi kaudu, seega siis seljaaju vahendusel, mõõda ülenevaid juhteteid või vere kaudu. Veres ringlevad ained jõuavad sammuti ajju ja mõjutavad siis hüpothalamuses paiknevate keskuste talitlust. Näljatunnet esilekutsuvateks signaalideks on seedekulglast pärit signaalid tühja kõhu korral ja samuti tühja soolestiku korral (kuigi see pole tavaliselt päris tühi). Need signaalid antakse edasi ajule uitnärvi tundlikust juhtivate kiudude kaudu. See informatsioon jõuab kõigepealt piklikku ajju, seal on uitnärvi tuumad, sealt hüpothalamusse, kus ta stimuleerib nälja keskuse seisundit ja tööd. Tühja kõhu korral tekivad mao limaskestas aga ka hormoonid, konkreetselt greliin. See läheb verre ja vere kaudu jõuab samuti hüpothalamusele, stimuleerib nälja tunde teket. Sunnib toitu otsima. Ka ajus endas tekivad
Seega, kui eksisteerib väline eesmärk (näiteks vajadus süüa, saada lohutust või teisest jagu), siis ei ole käitumisviis mäng. See viis definitsioonini, et mängul ei ole vahetult kasu või ilmset eesmärki. Struktuuriline käsitlusviis proovib kirjeldada käitumisviise, mis esinevad vaid mängus, või viisi, kuidas käitumisviise mänguliselt esitatakse. Ainult mängu ajal aset leidvate käitumisviiside peamised näited on mängu signaalid. Tavaliselt tähistavad ka lastel naer ja sellega kaasnev ,,avatud suuga mängunägu" sarnaselt mängu. Sellised mängu signaalid on eriti kasulikud müramismängus, kus nad võivad näidata, et tagaajamise või maadlemisega ei kaasne mingit agressiooni kavatsust. Sageli koosneb mäng täielikult käitumisviisidest, mis on tuttavad teistes kontekstides näiteks jooksmine, esemete käsitsemine. Strukturaalse 4
lahutamatult seotud tunnetamisega (taju, mälu, mõtlemine) emotsioonide ja motivatsiooniga. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Tähelepanu võib jaotada mitmele tegevusele korraga kuid efektiivsem on info kuhu tähelepanu lülitub esmajärjekorras. Tähelepanu lülitub ümber kui seda häirivad intensiivsemad signaalid, bioloogilised stiimulid (valu, oht, kuulmine, nägemine), ootamatud signaalid, kas korrapärasus või korrapäratus, harjumuspärasuse puudumine. Tähelepanu valivus on mürast signaali väljafiltreerimise ja kasutamise võime nii, et ebaolulist ei märgata. Tähelepanu koondamine näiteks sportimisel on treenitav. Meestel on testosterooni tõttu suurem konsentratsioonivõime. Tähelepanuvõime paraneb kuni hilise õhtuni, pärastlõunal on aga väike tagasilangus
See on pöördumatu rasestumisvastane vahend. 8. Pessaar - kummist mehhaaniline kaitsevahend. 1. Juveniiline arengustaadium organimsid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad suguküpsuse saavutamiseks kasvama ja arenema. elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb. 2. Generatiivne arengustaadium organismid on võimelised suguliselt sigima. suguküpsuse kutsuvad esile hormoonid, välised keskkonnast tulevad signaalid. surm saabub selle staadiumis 3. Vananemine 4. Surm Moone ehk metamorfoos on paljude loomade arengus järsk kehaehiuse muutus, muutub ka elupaik, toitumine ja käitumine. - putukad, vähid, limused, ainuõõssedd, okasnahksed, kalad ja kahepaiksed Kullesed hingavad lõpustega ja kasutavad orienteermiseks küljejooneelundit. Alguses on pikk lai saba ning jäsemeid ei ole. Programeeritud rakusurma ehk apoptoosi käigus kaovad kullesele iseloomulikud organid.
Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione interlingue ehk oktsidentaal (occidental) interslaavi keel 3. Kuidas peegeldub keeles kultuur?' Tänu keelele räägitakse oma kultuurist, keel on ise kultuuri osa. 4. Mis on keelemärk ja millest see koosneb? Keelemärk-sõna, koosneb tähenudsest ehk tähistatav, sellega seotud signaalid (tähistaja) 5. Mida tähendab, et keelemärgi tähistava ja tähistaja suhe on meelevaldne? Sõna ja ese pole seotud 6. Millised on märkide liigid? Selgita ja too näiteid: ikoon; indeks, sümbol. Ikoon- nimetatakse sellist märki, mille tähistaja on sarnane objektiga või tegevusega, millele ta viitab. Neid kasutatakse sageli juhtnööride andmiseks või emotioonide väljendamiseks. Ikoon on keelemärk sarnasuse alusel
Süsteemi koostisosadeks on erinevad seadmed, sõlmed jms. Olenevalt olukorrast ja vajadustest on olemas 4 erinevat side pidamis viisi. Sidepidamisviisid: 1) Raadioside 2) kaabelside (elekterside, traatside) 3) kullerside 4) signaalside Signaali parameetrid Igale signaalile seatakse mingisugused parameetrid. Seda on vaja selleks et kasutada iga sidekanalit võimalikult otstarbekalt. Signaali parameetrid määratakse ETSI poolt ja alati tuleb neid jälgida. Kõik analoog signaalid on iseloomustatavad kolme parameetriga - amplituudi A, faasi φ ja sagedusega ω. Kõik need parameetrid on moduleeritavad eraldi või mõningatel juhtudel korraga ja neid saab kasutada informatsiooni ülekandmiseks. Sõnumikommutatsioon Sõnumikommutatsiooni korral saadetakse kõik ühe sõnumi pakettid korraga võrku. •Võrgusõlmed peavad enne sõnumi edasi saatmist kõik pakettid kätte saama. •Iga paketti vastuvõtmise ja saatmise vahele jääb pisikene aja pilu
rakenduskihiks. 2. Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised.
Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Kui vere CO 2 sisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Peale hingamisgaaside sisalduse veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: - Adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, erutusele või teistele emotsioonidele. - Jäsemete liigutamine. - Vererõhk. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Verre jõuab glükoos:
telefoni kõneahela ja valija. Ümberlülitamisega tekkiv voolumuudatus annab keskjaamale teada, et kutsutav abonent on kutsele vastanud. Klaviatuur - toonvalimisega telefoni klaviatuur on ühendatud kodeerijaga, mis moodustab klaviatuurilt tulevate numbrite koodidele vastavad erinevate sagedustega siinussignaalide kombinatsioonid ja väljastab need liinile. Igale klaviatuuri sümbolile (numbrid, ,,*" ja ,,#") vastav kodeeritud toon saadakse kahe erineva sagedusega signaali liitmisel. Signaalid on standardiseeritud mitmesagedusliku toonvalimisena DTMF (dual tone multi frequency). Signaaliedastus Signaalide edastamiseks on odavam kasutada kahejuhtmelist liini neljajuhtmelise asemel. Sellega kaasneb kaks probleemi: · Sumbumus, mida ei saa kompenseerida suurte vahemaade korral · Sumbumuse olenevus sagedusest, kõrgematel sagedustel on sumbumus suurem Seega ei saa kahejuhtmelist liini kasutada signaalide edastamiseks suurte vahemaade korral.
mis on ümbritsetud kahe sündmustehorisondiga: sündmustehorisont ja statsionaarsusraja (ellipsikujuline). Seal on veel ala, mida kutsutakse ergosfääriks. Sellises uues aegruumis must auk mitte ei "ime" enda sisse valgust ja (anti) ainet, vaid tõukab seda endast eemale. Gravitatsioonijõud muutub lõpmata suureks sündmuste horisondil/ väljaspool seda Sündmustehorisont raja, millest seespoolt lähtuvad signaalid (nt. valgus, osakesed jms.) ei pääse välja, võib nimetada musta augu pinnaks. Horisondi kaugus singulaarsusest on 3 km x tähe mass (Päikese massides). Sündmustehorisondi (Schwarzschildi raadiuse) suurus on võrdeline musta augu massiga. Astronoomid on leidnud musti auke sündmustehorisontidega vahemikus 6 miili kuni meie päikesesüsteemi suurus
Suhtleja taju partnerit, paneb tähele, mõtleb. Oskus suhelda tähendab oskust kontakteeruda teiste inimestega, anda edasi informatsiooni, tajuda teist inimest ja võtta temalt vastu informatsiooni. Suhtlemisoskuste põhjaks on usaldus. Usaldus inimeste ja maailma vastu saab alguse juba imikuna. Laps, kellest ei hoolita, kes ei tunne ennast turvaliselt, keda jäetakse tihti üksi on sageli suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt". Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata: distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2. Suhtlemistõkked
Antud valikus peaksid kõik kommunikatsiooniprotsessi hulka kuuluma. Kontakt on ilmselt selleks, et saaks üldse kellegagi ühendust. 2. Loetlege informatsiooni edastamise võimalusi (vähemalt viis võimalust) Telefonikõne, pressiteade, faks, kiri, kohtumine ajakirjanikega ettevõttes, pressikonverents, erialane kohtumine, artikli kirjutamine avalike suhete töötaja poolt, videolindid, helisalvestised ja elektroonilised teated 3. Teade ehk signaalid liiguvad kanali kaudu. Kanaliks võivad olla: raadio, televisioon, trükiajakirjandus, veebimeedia 4. Avalikud suhted on: Avalikud suhted on juhtimisfunktsioon. · Väärtustab avalikkuse suhtumist. · Kujundab ja hoiab firma mainet, usaldussuhteid. Avalikud suhted toimivad kahel tasandil: avalikkuse üldtasandil ja isiklikud kogemused. · Meedia mõju. (See ei pruugi alati olla objektiivne ja kui avastatakse vastuolu, hakatakse otsima põhjusi.)
· toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel · glükogeeni lagundamisel · glükoosi sünteesimisel mittesüsivesikutest (aminohappest, püruvaadist, laktaadist) Hingamise ja vereringe regulatsioon Hingamine orgaaniliste ainete (nt glükoos) oksüdeerumine. Toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamissagedus muutub vastavalt vajadusele. Põhiline regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Kui vere süsihappegaasisisaldus on langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südame tööd mõjutavad: · adrenaliin; tõstab südame löögisagedust · jäsemete liigutamine; suurendab südame löögisagedust ja hingamise intensiivsust · vererõhk; kui kõrge, siis pidurdatakse südame löögisagedust.
Pandade eluviisi paremaks tundmaõppimiseks kasutatakse telemeetria (kaugmõõtmise) meetodit. See võimaldab kindlaks teha mitte ainult üksikute pandade asukohta, vaid vererõhu mõõtmise ja registreerimise kaudu saab uurida ka nende tervislikku seisundit. Selleks püütakse metsikud pandad kinni ning pannakse neile kaela rihmad, millesse on paigutatud miniatuurne raadiosaatja. Raadiosaatja kaudu saabuvad signaalid võetakse vastu vastuvõtja antenni abil. Hetkel üritavad teadlased ennetada bambusmetsade hävimist, mis võib lõppkokkuvõttes viia paljude pandade nälgasuremiseni, nagu see juhtus 1975. aastal, kui raiuti maha massiliselt pandade asualal paiknevaid bambustihnikud. Edusakkuks oli ka vabatahtlike patrullide organiseerimine, kes toitsid nälgivaid pandasid. Veelgi suuremaks õnnestumiseks võib pidada pandade elutsemispaikadesse erinevate bambuseliikide istutamist, mis ei õitse üheaegselt
Siinussignaali ja saehammassignaali kasutamine PWM (pulse width modulation) diskreetsignaali genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala. Filter on lülitus teatava tunnusega signaalide eraldamiseks mitmesuguste signaalide segust. Tunnuseks, mille järgi signaale eristatakse, on sagedus. Mis on pääsuala? Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust. Mis on tõkkeala? Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. 16. Kui suurt signaali nõrgenemist lubatakse pääsuala piirsagedusel e. lõikesagedusel? Seda ma, kahjuks, ei tea 17. Madalpääsfilter, kõrgpääsfilter, ribapääsfilter, ribatõkkefilter. Nende tunnusjooned.
plasmamembraani. Epiteelirakkudes sünteesitakse rasvhapetest ja MAG'st uuesti TAG'd ning pakitakse külomikronitesse (lipoproteiinid). Külomikronid kannavad rasvad kudedesse. Veresoontes epiteelirakkudele kinnitunud liporoteiinlipaasid hüdrolüüsivad külomikronitest TAGid ning vabad rasvhapped ja MAGid viiakse rakku sisse. Rakus sünteesitakse ja talletatakse rasvhapped TAGdena. Rakusignaalid energiahomöostaasil: Biokeemilised signaalid siseneva ja tarbitava energia hulga äratundmiseks. 1.Lühiajalised aktiivsed söömise ajal 2.Pikaajalised teava üldise energia seisundi kohta. Signaalid lähtuvad maost, soolestikust, pankrease beeta-rakkudest ja rasvarakkudest, nende eesmärgiks on aju. Signaalid edastavad küllastatuse tunde, oluline lühiajaline signaal on CCK ja glükagoonilaadne peptiid-1 (GLP-1), mis on soolestiku lühiajalised signaalid ajule. Leptiin (rasvavarude seisund)
narkokoerad Üleinterpreteerimine: tegelikult käib inimeste ja loomade kommunikatsioon palju lihtsamal tasandil, kui vahel arvatakse. Thomas A. Sebeoki kesksed ideed Teisendatud kommunikatsioonimudel: lisas konteksti ja koodi. Räägib ka teate interpreteerimisest. 1.Kommunikatsiooni funktsioon: miks loom üldse suhtleb – kas territooriumi kaitsmise pärast, paarilise leidmiseks, järglaste õpetamiseks vms Üks äärmus: intensionaalsed teated e signaalid – loom suunab sinna suure hulga käitumuslikku ressurssi (nt linnulaul maikuus – linnul pole peaaegu aega toitutagi, peab laulma kogu aeg) Teine äärmus: tunnused (cues) – passiivsed tunnused, mille puhul elusolend ei tee midagi, et signaali edastada, aga juba fakt, et tal mingi kehakuju on teise osapoole jaoks tähenduslik 2. Eri kommunikatsioonikanalid ühtpidi mõjutavad teateid (avavad eri võimalusi kommunikatsiooniks), teistpidi on keskkonnast sõltuvad (eri keskkonnas toimuvad
ja füüsikalise ruumi kasutamine) kui ka mittelingvistilisi keele omadusi (kõne kiirus ning valjus) (Zimbardo: 335). Kehakeele liigitamine Kehakeele teerajajaks peetakse Charles Darwinit, kelle uuringud tõestasid, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone suures osas sarnaselt. (Nierenberg 1997: 22). Tänase päevani käivad vaidlused, kas sõnadeta signaalid on kaasasündinud, geneetiliselt päritavad või on neid võimalik omandada. P. Ekman, kes uuris viie erineva kultuuri esindajate miimikat, kinnitas Darwini oletusi kaasasündinud zestidest. Ta tegi kindlaks, et teatud emotsioonide väljendamisel oli erinevate kultuuride esindajate näoilme sarnane. Uuringute põhjal on jõutud tulemuseni, et zeste saab liigitada järgmisel moel: kaasasündinud, geneetilised, omandatud ja kultuuriliselt tingitud
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Sisukord Osad: Tiitelleht Diskett ja mälupulk........................................................................................................ 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Diskett........................................................................................................................ 4 1. 1 Ajalugu......................................................................................
Tartu Ülikool Lilian Leetsi VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM Referaat Tartu 2010 Vegetatiivse närvisüsteemi talitlus Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundite talitlust. Erinevalt somaatilisest närvisüsteemist ei allu vegetatiivse närvisüsteemi kaudu juhitavad funktsioonid tahtele. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentsed närvikiud varustavad kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ja näärmeid. Vegetatiivsesse närvikeskusesse jõudvad eferentsed signaalid vallandavad vistseraalsed refleksid. Nende vahendusel reguleeritakse kõigi siseelundite ja näärmete tegevust, tagatakse üksikute elundsüsteemide kooskõlastatud talitlus ja säilitatakse organismi sisekeskkonna suhteline püsivus e homöostaas. Sümpaaatilised ja parasümpaatilised terminaalsed neuronid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Nende neuronite rakukehade kogumikke nimetat...
motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus. · Empaatiline kuulamine eesmärgiks on mõista rääkija tundeid, vajadusi, arusaamu, et aidata tal lahendada probleeme ning selles puudub kuulajapoolne hinnangulisus. Kasutatakse psühholoogilise pinge leevendamiseks. Empaatilise kuulamise eelduseks on positiivne hoiak, tunnete ja teate tähtsuse mõistmine. Esmane pole mitte kuuldu sisu, vaid "jäämäe veealune osa", mille võtmeks on mitteverbaalsed signaalid. Kõige raskem empaatilises kuulamises on selge piiri tõmbamine omaenda ja teise inimese emotsioonide vahele, et mitte liiga vähe ega liiga palju teise tundemaailmaga samastuda. Empaatia ei tähenda nõustumist vaid mõistmist. AKTIIVNE KUULAMINE Aktiivse kuulamise eesmärk on mõista kõneleja seisukohta, olenemata sellest, kas see meeldib või mitte. Aktiivne kuulamine on protsess, mis nõuab kuulaja aktiivset osalemist
Switch võimaldab muuta võrgu koormatus väiksemaks, sest ei saada päringuid kõigile arvutitele. Switchid on kergesti paigaldatavad ja kasutajate jaoks nähtamatud. Jäävad aeglaseks võrkudes kus kasutatakse erinevaid protokolle ja erinevaid edastusmeediumeid. Router (Marsruuter) Router valib välja parima tee andmeedastuseks. Parim tee ei pruugi olla alati lühim tee, kuid kindlasti on see kiireim tee. Router suudab välja filtreerida levisignaale, need on signaalid, mida saadetakse kõigile arvutitele võrgus. Router 2 Router suudab vigase sideliini asemele leida uue ja töötava. Iga protokolli jaoks koostatakse eraldi marsruutimise tabel. Marsruutimise tabel sisaldab saabuvatele andmetele sobivaid sihtkoha aadresse. Router 3 Router suudab filtreerida ebakorrektseid (adresseerimata) andmeid ja levisõnumeid. Filtreerimine vähendab võrgukoormust ja tagab andmete korrektse edastuse.
sünaps neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. aferentne närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi suunas. eferentne närvikiud juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse. sünaptiline summatsioon närvirakku kandub mitu erutussignaali, signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. postsünaptiline pidurdus erutavad ja pidurdavad signaalid tasakaalustavad teineteist, signaali kesknärvisüsteemi edasi ei kanta. lühimälu sensoorne (hetkemälu, info meeleelunditest), primaarne (sensoorse mälu ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid). püsimälu sekundaarne (primaarsest mälust harjutamise ja kordamise teel), tertsiaalne (info, mis üldjuhul ei unune nt nimi). 2. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas?
Stereotüüpidega on suuremal või vähemal määral seotud ennasttäitvad ootused ehk isetäituvad ennustused, millel on muljete loomise juures tähtis roll. Kui inimene arvab teist inimest 3 käituvat mingil moel, siis suure tõenäosusega teine inimene seda ka teeb, sest sellest arvamusest tingituna hakkabki kõnealune isik andma välja signaale, mis arvatava käitumiseni viivad. Signaalid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, sõltuvalt sellest, mis iseloomuga käitumist teiselt inimeselt oodatakse (McKay, Davis ja Fanning 1995). Nende väidetega seoses meenub mulle eelmise aasta üks tähtsündmusi, milleks oli Pronkssõduri teisaldamise draama ning järgnenud aprillirahutused, mille põhjuseks omistati koheselt eestlaste ja venelaste vahelised suhted. Lühidalt öeldes taandati arutu märatsemine ja
püsimagnetväljas koe molekulide aatomituumade spinnide orintatsioonide tasakaaluolek. Siis rakendatakse püsimagnetväljaga risti olevas tasandis raadiosagedusega impulsse, mis muudavad osa vesinikutuumade spinnide orientatsiooni ja toimub nn ergastus. Siis lõpetatakse ergastusimpulsside andmine ja tuumad relakseeruvad tagasi algsesse tasakaalulisse olekusse, mille käigus kiirgavad nad aga raadiosagedusliku energiat, mida võtavad vastu patsiendi ümber mähitud poolid. Need signaalid registreeritakse ning andmeid töötleb arvuti, mis genereerib koe kujutise. Nõnda saab uuritavast koest detailse nähtava kujutise. Kliinilises praktikas kasutatakse MRT-d patoloogilise koe (näiteks ajukasvaja) eristamiseks normaalsest koest. Röntgenpilt käest. Selgelt on näha MRT pilt põlvest. Selgelt on eristatava luud, kuid pehmed koed (lihased, ka pehmed koed. Röntgenkiirgus
vanasti, on üdini vale ja iganenud. Vastupidi, nad leiavad väga palju häid ja kasulikke väärtusi, mida võiksid ka tänapäeva lapsevanemad edasi kasutusele võtta. Üheks oluliseks vanematepoolsest kasvatusveaks loevad mõlemad autorid lastel piiride puudumist. Kui vanem või ka lasteaiaõpetaja märkab/saab aru, et selline olukord on lapsega tekkinud, siis seda saab parandada vaid probleemsituatsioonide läbi mängimise pideva harjutamise teel, kus lapsele antakse õiged signaalid tema käitumisest. Piiride puudumine võib olla tingitud lapsevanema sooviga kohelda last kui võrdväärset partnerit, arutada temaga täiskasvanute teemasid jne. See omakorda on võimaldanud lapsel kogeda temale vanusele mitteomast iseseisvust ja samas on jäänud vahele olulised etapid lapsepõlves, kus kõike õpitakse just etapiviisiliselt. Sellist vanematepoolset käitumismustrit nimetab Winterhoff partnerluseks ehk sunniviisiliselt alluvussuhtest vabastatud käitumiseks. Väikesteks
kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.
kindel kogus erinevaid keemilisi ühendeid. Negatiivse tagasisideme puhul viiakse organism tagasi algsesse seisundisse. Kehatemp langedes käivitab aju muutused, mis soodustavad onanismis soojatootmist. Esimesena tõmbuvad kokku karvapüstitajalihase (nn kananahk), nende tulemusel vabaneb energia. Kehas algab energiarikaste toitainete, rasvade, lagundamine, mille tulemusena vabaneb soojusenergiat. Külmetamisel ahanevad ka naha veresooned. Signaalid ülekuumenemise kohta jõuavad samuti peaajju kontrollkeskusesse ja vastuseks sellele algavad muutused, mis langetavad kehatemperatuuri. Higistamisel eritub higi naha pinnale mis siis aurustub ja nahapind jahtub. Keha ülekuumenemist aitavad vältida naha pindmiste veresoonte laienemine.
õppides. Formaalkeel väldib mitmetähenduslikkust. Loomulik keel ei suuda seda vältida (ega peagi). Formaalkeele väljendusjõud on väike, loomuliku keele oma on suur. Diskursusteave: ,,Tal on kollane põrnikas" (teame, et niimoodi nimetatakse autot, saame kontekstist aru, et jutt on autost). 9. Loomade keel vs. loomulik keel. Loomade suhtlus on võimalik, kuid nad kasutavad signaale, mitte sümboleid. Signaalid on automaatsed, ei sõltu keskkonnast, indiviidist jms. 10. Kas mõni keel on keerukam või primitiivsem? Ükski keel ei ole primitiivne, vaene jne. Struktuuride rohkus/vähesus pole primitiivsuse/kõrge arungu näitaja. Erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, sellest jääb jälg keelesüsteemi (laenamine jms). Ükski keel pole puhas. Laenude hulk pole arengutaseme näitaja, vaid igas keeles loomulik nähtus. 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
