algusosas. *peensoole hatud kujutavad endast 0,3-1,5 mm kõrgusi limaskesta väljasopistisi. Hatt sisaldab vere- ja lümfisooni ning närvikiude, nende koguhulk on ligikaudu 4 miljonit. 12sõrmikus ja tühisoole ülemises osas on hatte kõige tihedamini, allpool muutuvad nad pikkamisi hõredamaks ja väiksemaks. ülesanded Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre. · Joonis lk 113 + tv joonis 12 82. Jämesool: Jämesoole osad Umbsool, käärsool ja pärasool. iseloomulikud Pikkus ligikaudu 1,5-2 m. ehituslikud *jämesooles ei ole hatte, kuid on palju näärmeid, mis eritavad rooja libedakstegevat lima. elemendid *umbsool on peensoole suubumiskohast allapoole jääv u 7 cm pikkune jämesoole
Komleva 021MT Võistluspäeval tuleks tähelepanelikult jälgida oma menüüd. Eriti kui võistlus toimub hommikul, kuna öö jooksul vähenevad süsivesikute varud. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust või treeningut ei too mingit kasu, kuna tühjenevad organismi süsivesikute varud kaob energia ning seeläbi halveneb sportlik saavutusvõime. Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva- ja valgurikastest toiduainetest, kuna nende seedimine ja omastamine organismi poolt toimub aeglaselt ja on energiat kulutav ning selline toit jääb seedetrakti pikemaks ajaks. Viimase võistluseelse söögikorra aega planeerides tuleb arvestada, et võistlusega kaasnev pinge ja erutus vähendab märgatavalt verevoolu seedetraktis langetades seeläbi toidu omastamise kiirust. Üldiselt peaks kolm tundi olema piisav, et seedida ja omastada süsivesikuterikas võistluseelne eine. Kuid
lõpetades teiste, endast väiksemate kaladega. Selle alusel jaotatakse luukalad kahte rühma: röövkalad ja lepiskalad. Lepiskalad on segatoidulised, röövkalad aga võivad teisi kalu tervelt alla neelata. Röövkalade lõugadel on tavaliselt teravad, sissepoole kalduvad hambad. Röövkalad neelavad oma saagi tavaliselt tervelt alla, mistõttu on neil suhteliselt suur suu. Neil on ka suur neel, veniv söögitoru ja magu. Suust liigub toit neelu ja söögitoru kaudu makku. Toidu seedimine algab maos, ning jätkub sooles maksa ja kõhunäärme poolt eritava nõre abil. Seedimata toidujäägid väljutatakse päraku kaudu. Vedelad jääkained eritatakse erituselundite-neerude kaudu. Lepiskalade suu on väiksem, söögitoru pole veniv ja peensool on tunduvalt pikem. (Kalade toitumine; Toidu vastuvõtmiseks ja seedimiseks on seedeelundid) 12 Kalade kaitse Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes
Riik: AMÖÖBID 1. Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud 2. Hk. LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata, maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat "sugu"
toidukultuurid, ühine toiduvalmistamine Füüsiline tervis Luustiku tugevus, tervislik kehakaal, terve nahk ja juuksed, igapäevased tegevused ja hea enesetunne Energiatasakaal tähendab, et toidust saadav energia ja keha poolt kulutatud energia on teataval perioodi jooksul võrdne. Pidev energiarikka toidu tarbimine ja vähene liikumine toob kaasa ülekaalulisuse. Milleks toiduenergia kulub? *Põhiainevahetuseks: südame töö, hingamine seedimine jne *Soojuse tekkeks *Igapäevasteks kehalisteks ja vaimseteks tegevusteks. KMI = Kehamassiindeks, mis näitab kehakaalu ja pikkuse suhet KMI= Kaal: Pikkus Söömishäired Levinud söömishäired on anoreksia ja buliimia, mille puhul on tegemist vaimse tervise häiretega. Anoreksia puhul on tegemist näljutamisega, buliimia puhul vaheldub näljutamine liigsöömishoogudega, millele võib lisanduda oksendamine. Nendega kaasnevad tervisekahjustused on nt:
Umbes aasta tagasi oli ajakirjas Time päris huvitav artikkel pealkirjaga "Põletik vaikne tapja". Põhjendati väga ilusti, kuidas põletik on seotud maailmas levinud suurte haigustega. Huvitaval kombel saab põletik tekkida ainult siis, kui organismis on lämmastikmonooksiidi puudujääk. Kõigil, kellel on mingisugune krooniline haigus, on hästi oluline suurendada lämmastikmonooksiidi taset organismis. Lämmastikmonooksiid ja seedimine. · NO reguleerib soolte verevarustust, aidates toitu seedida. · NO soodustab soolte peristaltikat. Seedesüsteem on väga oluline osa organismis, sest kogu toit, mida me sööme, tuleb lagundada imetillukesteks osakesteks, siis veel molekulideks ja siis peab seedetrakt selle absorbeerima. Öeldakse ju, et oled see, mida sa sööd. Kui sa sööd rämpstoitu, hakkad rämpsu mõtlema, sinust saab rämps. Huvitaval kombel nii seedimisprotsess ise kui ka toitainete omastamine on juhitud
DIABEETIKU TOITUMINE Diabeetiku toiduvalik, milles arvestatakse nii menüü tasakaalustatust kui ka õigeid toitumisharjumusi, sobib igaühele, kes soovib jälgida tervislikke toitumisharjumusi. Tervislikud toitumisharjumused hõlmavad palju enamat kui mitmekülgne, iga inimese vajadustest lähtuv toiduvalik. Tähtsad on ka regulaarsed söögikorrad, toidu hoolikas mälumine, piisav vee tarbimine, meeldiv einestamiskeskkond. Süüa tuleb mõnuga ning see peaks pakkuma naudingut. Toidu seedimine ja imendumine on parim, kui toidus on õiges vahekorras ja hulgas valke, süsivesikuid, toidurasvu, vett, vitamiine ja mineraalaineid. Täpsed ja konkreetsed dieetravisoovitused annab igale diabeetikule individuaalselt tema raviarst või diabeediõde. Soovitatavalt võiks diabeetiku päevane menüüd sisaldada: 10-15% valke 25-30% rasvu 50-60% süsivesikuid ( www.toitumine.ee) Süsivesikud Just süsivesikud on kõige rohkem seotud veresuhkru tasemega. Samuti on süsivesikud
kalmusejuured. Kõiki komponente võrdselt seguna 2 supilusikatäit 1 liitri keeva vee kohta, valada segu termosesse, lasta 2 ööpäeva seista ja juua tühja kõhuga 0,51 klaas 3 korda päevas. On kasutatud mao, jäme- ja pärasoole põletike ning kasvajate korral. Juua pikemat aega (vaheaegadega). Piparmünt Piparmünt metsikult ei kasva, teda kasvatatakse koduaedades. Kuiva ilmaga kogutakse lehed, kuivatatakse ja kasutatakse nii maitsva teena kui ka raviks. Tee joomisel paraneb seedimine, magu ja sooled rahunevad. Ka südame-, maksa- ja sapitalitlus paraneb. Piparmünditee on asendamatu. Võetakse 1 teelusikatäis lehti, valatakse üle kuni ühe liitri keeva veega, lastakse pisut tõmmata ja juuakse. Piparmündilehtede tõmmist (1 teelusikatäis klaasi keeva vee kohta) on kasutatud kompressideks naha sügelemise ja veenilaiendite korral. Piparmündilehed, männikasvud (seguna 1 peotäis) valatakse üle keeva veega ja tehakse inhalatsiooni astma, bronhiidi, nohu ja
88. Enamus ämblikulaadseid on röövtoidulised õige 89. Kõikidel ämblikulaadsetel on emased suuremad, isased väiksemad vale 90. Ämblikulaadsete klassi kuuluvad seltsid: 1. O. Araneae ämblikulised 2. O. Opiliones koibikulised 3. O. Scorpiones skorpionilised 4. O. Acarina lestalised 91. Kõik ämblikulised koovad saagi püüdmiseks võrgu vale 92. Harilik ristämblik hingab kopsudega, trahheedega 93. Ämblikuliste seedimine on kehaväline õige 94. Missuguse ämblikulise hammustus võib olla inimesele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk" 95. Missuguste ämblikuliste hammustus võib olla hobusele surmav? 1) Latrodectes mactans karakurt "must lesk" 2) Lycosa tarantula tarantel 96. Maailma suurim ämblikuline on Avicularia avicularia suur linnutapik emase pikkus kuni 18 cm 97. Kuidas eristada koibikut ämblikust
(RNA) ja ribosoome. Mitokondris toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine O2-ga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib CO2 ning H2O. 7) Golgi kompleks - Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse. Rakumembraani ja rakukesta moodustamine. Lüsosoomide moodustumine. 8) Lüsosoomid - Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed. Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine. Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine). Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral (nt kullese saba kadumine). Emaka taandareng sünnitusjärgselt. Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Sisaldab lüütilisi ensüüme, mis lagundavad mittevajalike aineid. 9) Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks
1. Valkude seedimise ja imendumise põhiaspektid Valkude seedimise bioloogilised põhiülesanded on: • lõhustada valgud imenduvateks aminohapeteks, • kaotada valkude antigeenne struktuur, • kindlustada vabade aminohapete fondi täienemist ja lämmastiku tasakaalustatud bilanssi. Valkude seedimist suuõõnes ei toimu. Seedimine hakkab maos soolhappe ja pepsiinide tõttu. Soolhape – maoseina venitus ja ärritus toidu poolt vallandavad närvilõpmetest atsetüülkoliini -> indutseerib gastriini vabanemise G rakkudest -> aktiveerib histidiini dekarboksülaasi -> muudab histidiini histamiiniks -> karboanhüdraasi aktivatsioon -> toodab süsihapet, mille üheks lõhustumisproduktiks on prootonid -> annavad sekretoorsetes kanalikes kloor-ioonidega soolhappe. Soolhappe biofunktsioonid on:
toimib retseptorina, Sünteesiks ja seondumiseks on vajalik ensüümide ja raku homeostaasi olemasolu. Grami järgi värvimine: bakterid omavad oluliselt õhemat PG kihti, lisaks on neil välismembraan, mis koosneb peamiselt lipiididest ja valgust, 12. Rakuosised- Rakumembraan-kaitseb,Tsütoplasma-toitaine varustaja ,Rakuskelett- mitoos, meioos, Endoplasmaatiline võrgustik- ainete transport, Golgi aparaat- sünteesimine ja transport, Lüsosoomid- kaitsemehhanism, rakusisene seedimine, Mitokondrid- moodustab APTd, Tuum-ainevahetus, kromosoomid- hoiustavad geene, geenid-pärilikkusetegur hoiustab infot 13. Rakumembraan-määrab raku piirid ja säilitab erinevuse sise- ja väliskeskkonna vahel, koosned lipiididest, proteiinist, glükoproteiinist eraldab tsütoplasmat ja koevedelikku, funktsioonid-struktuurne, kaitse, transport,rakkudevahelised interaktsioonid ja kommunikatsioon Membraanvalgud- 50%membraani
Lastel: o Iseseisev hingamine algab siis, kui laps sünnib ning kopsudes sisalduv vedelik lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopisudess läheb vedeliku asemel pisut õhku Erinevalt täiskasvanust on vastsündinul NS lõpuni välja arenemata ning seetõttu esineb hapniku vähesuse suhtes vähene tundlikkus, mis väljendub füsioloogilise apnoena (hinhamispeetus kuni 10 sek) VI. Seedimine 1. Seedeelundkonna struktuur ja funktsioonid. Seedeelundid: suuneelsöögitorumagupeensooljämesoolpärasoolpärak Peale nende osalevad seedeprotsessis (toodavad vajalikke ensüüme): o Kaksteistsõrmik o Maks o Sapipõis 21 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa
võib põhjustada halvatuse ja isegi surma. Lastel: Iseseisev hingamine algab siis, kui laps sünnib ning kopsudes sisalduv vedelik lükatakse sealt välja. Rindkere laieneb ja kopsudesse läheb vedeliku asemel pisut õhku Erinevalt täiskasvanust on vastsündinul NS lõpuni välja arenemata ning seetõttu esineb hapniku vähesuse suhtes vähene tundlikkus, mis väljendub füsioloogilise apnoena (hinhamispeetus kuni 10 sek) VI. SEEDIMINE A. Seedeelundkonna struktuur ja funktsioonid. Seedeelundid: suu → neel → söögitoru → magu → peensool → jämesool → pärasool → pärak Peale nende osalevad seedeprotsessis (toodavad vajalikke ensüüme): Kaksteistsõrmik Maks Sapipõis Kõhunääre Toit muutub organismile omastatavaks alles siis, kui see on jõudnud vereringesse. Selleks vajalik toit lagundatakse küllalt väikesteks osakesteks, mis pääseksid läbi soolte seinte ja
Nende silmad on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata, seetõttu pole nad võimelised eristama ümbritsevate esemete üksikasju. Laevukesed hakkavad põhjast toitu hankima alles öösel. Nad liiguvad edasi, lastes vee kitsa ava kaudu lehtrist välja. Nad liiguvad aeglaselt pea ees. Sealjuures kombivad nad kombitsatega merepõhja. Laevukesed närivad toitu tugevate sarvjate lõugadega. Nad haukavad suuri tükke, mis jõuavad suhu kareda keele abil. Ühe söömaaja seedimine võtab laevukesel aega umbes 30 tundi. Tänase päevani pole teada, mismoodi näeb välja laevukeste kurameerimine. Viimasel ajal on küll nende kitseks töötatud välja kasvatusprogramme, ent nende arengutsükkel jääb endiselt mõistatuseks. Laevukesed on suguküpsed 6. elukuul. Innaaeg kestab tõenäoliselt aastaringselt. Emasloomal paikneb keha tagaosas üksik munasari, mis näeb välja nagu läbipaistev kotike, milles paiknevad seemnerakud. Isastel laevukestel on 4-5 mm pikkune suguti
Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise dendriidiga või rakukehaga Katteelundkond: · Kaitseb keskkonnamõjude eest, välisärrituse vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest · Väliskatteks nahk · Higinäärmed osalevad termoregulatsioonil · Naha pinnal on mitmesugused seened ja bakterid Tugielundkond: · Võimaldab liikuda, lihased koos tugistruktuuridega Seedeelundkond: · Lagundab toitu seedimine toimub seedeelundkonna abil · Suuõõs toit peenestatakse, tärklist lagundav ensüüm; söögitoru; magu valke lõhustav nõre; kaksteistsõrmiksool maks ja kõhunääre eritavad sinna oma nõresid, maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni; peensool toitainete imendumine verre; jämesool seedimata toiduosakesed; pärak Hingamiselundkond: · Varustab organismi hapnikuga
Vajadus alkoholi järele muutub elu peamiseks juhtmõtteks. Alkoholism on ravitav, kui kahjustused pole üle-tanud kriitilist piiri, haige teadvustab oma probleemi, tal jätkub tahet alluda ravile ja hoiduda alkoholist täielikult ilma igasuguste mööndusteta. (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.1 Seedetrakt Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögitoru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine-raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga-nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks on sageli kõhunäärme põletik. (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.2 Maks Maks lammutab organismis alkoholi. Suure alkoholihulga korral osa maksarakke hävib ja ei taastu. Tekivad rasvmaks, alkohoolne maksapõletik ja viimaks pöördumatu maksa sidekoestumine ehk tsirroos
Missugune protsess toimub nende 1 qm läbimõõduga struktuurides, nimeta nende struktuurid? (1p) Alveool (marjand) Toimub gaasivahetus Peensoole ülesanneteks on toidu peamine seedimine, toitainete imendumine lünfi ja verre ja toidumassi segamine ning edasiliigutamine. Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale on: osmoos 13 Diureesi suurendavad hormoonid produtseeritakse südamekodades, neerupealises (nimeta näärmed ja 2 hormooni sõnadega) atriaalne natriureetiline faktor, kortisool
tapavad baktereid. Mao näärmete toimimisele tekib maomahl. Maomahlas leiduv pepsinogeen lõhustab valke, lipaas, rasvu ja soolhape soodustab mamotoorikat ja suurendab mamahla nõristumist ja on bakterisiitse toimega. Maos püsib toitu 2-3H. Maomahla toodetakse ööpäevas............... Liitrit. Peensoole osad: · Kaksteistsõrmiksool- doudeenum ~25cm · Tühisool- jejunum~ 2m · Niudesool ileum ~3m Tema funktsioon on toidu liigutamine, täidu täielik seedimine, bakterite kaitse, hormoonide tootmine Peensoole limaskesta ehitus: Rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud.Duodeenumi alguses pikkikurrud, Kurrud moodustunud limaskesta arvelt. Peensoole limaskest toodab soolenõret, ehk enteropeptidaasi. Soolemahla toodetakse 3L Kõhunääre- Pancreas-asub epigastrumis, ulatudes hüpokondoriumisse.Mao ja maksa vahel. Peensoole juures, kaksteistõrmiksoole küle kinnitub. Osad: pea keha ja saba. Papilla vateri on ......................................
alkoholitarvitamine organismile? ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannu- Seedetrakt sed tekitavad mürgitusseisundi. Alkoholi liigtarvitamise korral kahjustub söögi- Süda ja vereringe toru, suureneb söögitoruvähi oht, väheneb peen- ja jämesoole aktiivsus, mistõttu halveneb Alkoholisõltlastest pooled surevad südame ja toidumassi segamine ja seedimine, tekivad sage veresoonte haiguste tõttu. Põhilisteks häireteks, kõhulahtisus ja kaalukaotus, vitamiinide ja mine- mida rohke alkoholijoomine põhjustab, on raalainete puudus põhjustab häireid kogu orga- südamelihase kahjustus – süda laieneb, sest nismis. Pikaajalise alkoholipruukimise tulemuseks südamelihas venib välja, ja halveneb südame on sageli kõhunäärme põletik. kokkutõmmete efektiivsus. Südametöö
väikeajus? Suuraju koor koosneb peamiselt hallainest ja koore all paikneb valgeaine 40. mis asi on mõhnkeha ja millest ta koosneb? Mõhnkeha on vahekoht, mis ühendab suuraju kaht poolkera. Mõhnkeha koosneb valgeaine plaadist NS slaid 35; anat lk 200, 202 41. milliseid funktsioone reguleerib piklikaju? Hingamine, südametalitlus, seedimine, aevastamise ja oksendamise reflekside keskus NS slaid 42; füsiol lk 249 42. kust saab alguse vestibulospinaalkulgla ja mis Algus- vestibulaartuum; toovad erutusi lihastele keha tasakaalu hoidmiseks NS slaid nr 68; anat lk 212 ülesanne sellel on? 43. mille vahel asub ajusild
Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule
Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab kogu ulatuses kardina-, funduse- ja püloorsusenäärmeid sisaldav limaskest. 11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa
Koosneb väikestest sagarikest Seondumine seedekanaliga- kõhunäärmejuha 81. peensool Osad: Kaksteistsõrmik Tühiniudesool Niudesool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- limaskest mood. imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule
Ämbliku välisehitus Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik Võrgunäsad altvaates ämblik Ristiämblik http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6- 23-1.htm 36. Ämblike toitumine ja seedimine. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Need lõpevad terava küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle. Seejärel mähib ämblik ohvri võrku ja eritab suu kaudu tema kehasse seedenõret. Saak muutub vedelaks. Mõne aja pärast tuleb ämblik oma saagi juurde tagasi ja imeb toidu oma pugusse. Esmalt säilitatakse toit suures sopilises pugus. Seedenõresid eritab maks.
rohkem pole vajagi kauni jume saamiseks. 15 Kasutatud kirjandus: Kirjandus: 1. Raal A., Raukas R., Uibo O.Tervislik toit lapseootel naisele, imikule, väikelapsele.Valgus:2006 2. Sõgel K. Haigestumist soodustavad toitumistavad.Liigsöömine ja ülekaalulisus. Ülekaalulised lapsed koolis.Tartu 2004 3. Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine toitumine dieedid. 1998 Ajakirjandus: 1. Mere E. Laps ja toit. Pere ja kodu eriväljaanne.Aprill 2006 Internet: 1. http://www.toiduliit.ee/failid/poordumise 2. http://www.terviseinfo.ee 3. http://www.toiduravi.ee/doc/IosaTunnid1-8.doc 16
keskus. Kui verre tuleb hormoon adrenaliin siis annab see signaali läbi piklikuaju keskuse südamelöögi sageduse tõusuks. Ka jäsemete liigutused tõstavad südamelöögi sagedust, sest lihastes on pinge retseptorid, mis signaale edasi annavad, kui vererõhk on kõrge pidurdatakse südamelöögi sagedust. SEEDEELUNDKOND JA SELLE REGULATSIOON Seedeelundkonna moodustavad suuõõshambad, neel, söögitoru, magu, sooled või seedekanal ja seedenäärmed. Seedimine on keemilineprotsess, mis toimub ensüümide kaasabil. Ensüümid vallanduvad ensüümi näärmetest, milleks on süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Seedimise käigus tekkib süsivesikutest klükoos, milleks on vajalik ensüüm amülaas. Valkudest tekkivad aminohapped. Maos ensüümi pepsiin ja soolhappe(HCl) toimel. Kaksteist sõrmikusse avanevad kõhunäärme ja sapi juhad. Sapp enulgeerib rasva ja teeb seedimise kergemaks. Rasvast tekkivad rasvhapped ja glütserool
Higistamine jooksmisel (ml/tunnis) (W.Feil, T.Wessinghage 2005) Pingutu Keha- 10 15 20 25 30 se kaal kraadi kraadi kraadi kraadi kraadi suurus 70% 60kg 770 770 930 1095 1260 70% 70kg 945 945 1120 1295 1470 85% 60kg 1020 1020 1195 1370 1545 85% 70kg 1250 1250 1440 1525 1815 Seedimine · Joogid lähevad söögitorust maksa ja edasi soolestikku · Soolestikus imenduvad verre Süsivesikud, rasvad, valgud, vedelik, elektrolüüdid · Veri transpordib edasi organitesse · Imendumata ained liiguvad jämesoolde edasi Vedelikukoguse määrab mao tühjenemise kiirus · Mao tühjenemise kiirus määrab ära maksimaalse vedeliku tarbimise · Jookide puhul on see 1000 1200 ml tunnis Intensiivsusel 70% maksimaalsest langus
päevas päevas 13 Päevane toidukordade jaotus Päevaste toidukordade jagamisel on kõige õigem arvestada Täiskõhutunne tekib kõige paremini siis, kui süüa toitu seedetrakti rütmi ning näljatunnet, sel juhul on seedimine aeglaselt ja korralikult mäludes. Söömiseks peab olema kõige tõhusam. Seedetrakti aktivatsiooniperiood kordub küllaldaselt aega, väiksema toidukoguse söömiseks 1015 iga 3,54 tunni tagant, seetõttu peaks päevas olema 46 min, põhitoidu söömiseks 2025 min. toidukorda. Süüa tuleb siis, kui kõht läheb tühjaks. Päevane toidukordadest saadav energia võiks
Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku. Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa). Ikkesseen mille poolest nad erinevad kott- ja kandseentest ja millistel
moodustumine *lüsosoomide moodustumine Lüsosoomid *Surnud ja mittevajalikud Ühekihilised membraaniga rakustruktuurid lagundatakse ümbritsestud põiekesed lüsosoomides *rakusisene seedimine *kudede ümberkujundamine moondega arengu korral *emaga taandareng sünnitusjärgselt *tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil
MUTT (Talpa europea) - karvastik tihe ja lühike, sametjas (sisuliselt vaid aluskarv). Eesjäsemed on lühikesed, laiad, tallad väljapoole pööratud, on arenenud ka 6. varbaluu , mis on kohastunud mullas kaevamiseks. Omab enda kehakaalust 24x tugevamat kaevamise jõudu. Eelistab elada aedades, parkides, metsaserval, heinamaal, karjamaadel. Toitumine on eranditult loomne - vihmaussid, putukad, vastsed, teod, hiired, roomajad, konnad, teised mutid. Suur toidutarve ja kiire seedimine sunnib peaaegu koguaeg tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga. KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi
kaks paari suiseid: esimene paar suiseid on lõugtundlad ehk helitseerid (sõrgade moodi), teine paar lõugkobijad ehk pedipalpid. Ning sellest on tulnud ka nende nimetus. Eesti vetes elavad: Selts ämblikulised (Araneae, Aranei), vesiämblik (Argyroneta aquatica), hiidämblik (Dolomedes fimbriatus) Ehitus: Iseloomulik on peen "piht" (7. kehalüli) pearindmiku ja ümara tagakeha vahel. Lõugtundlad lõpevad küünisega, mida saab liigendi abil peita; küünise tipus avaneb mürginääre. Seedimine kehaväline, toit imetakse sisse. Lõugkobijad väikesed, isastel muutunud sugutuselundeiks. Tagakeha tipul võrgendi- näärmed, mis eritavad väga tugevat, valgulise koostisega niiti. Võrgendit (võrku) kasutatakse saagi püüdmiseks, pesa ehitamiseks, lendamiseks jne. vesilestad (Hydrachnellae, Hydracarina) Ehitus: Väikesed, enamasti mikroskoopilised. Pearindmik ja tagakeha kokku sulanud. Suised lühikesed. Lõugkobijad koos ülahuulega võivad moodustada imi- koonuse; lõugtundlad tollele
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool
1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 41 1) SUULAEMANDLID (2tk) – kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) – kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) – keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL – on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus?
2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41 ÜLESANDED: vaalmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne toime ja ka raviv toime. Suus niisutatakse toitu süljega, mida eritavad süljenäärmed. Süljel on ka pesev toime. Sülg sisaldab ensüümi, mille toimel algab suuõõnes suhkrute seedimine. 71) Kurgu lümfaatiline rõngas? Kuuest mandlist koosnev barjäärfunktsiooniga lümfaatiline rõngas, kus toodetakse ka lümfoidseid rakke, millistel on õgivõime: 1) SUULAEMANDLID (2tk) kurgumandlid 2) TÕRVEMANDLID (2tk) kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas 3) KEELEMANDEL (1tk) keelejuure piirkonnas 4) NEELUMANDEL on neelulaes 72) Mao asend, osad, mao seina ehitus? Magu asub vasaku roide kaare all, diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul pool ja 1/6 paremal pool
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Alustame molekulaarsest tasandist. Vee molekulide polaarsus (positiivsete ja negatiivsete laengute olemasolu) ning võime moodustada vesiniksidemeid muudavad vee universaalseks lahustiks. Vees lahustub rohkem keemilisi ühendeid kui üheski teises lahustis. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8..
söömine reipuse ja värskuse tunde, mis mõne aja pärast muutub väsimuseks, loiduseks) o Leiva ja alkoholi himu NB! Kui inimesel pärmsen, siis juba väga väike kogus alkoholi teeb purju! o Isutus o Kõhuturse, keha turses o Limased ja halvalõhnalised fekaalid o Kõhuvalud ja krambid (eriti paremal all nagu pimesoole valu) o Sügelemine ja niiskus pärakus o Halb seedimine o Kõrvetised o Jämesoole põletik o Soolestiku põletik o Söögitoru kirvendus 3. SUU ja NEEL o Soor suus o Halb hingeõhk o Lõhed suunurkades o Rakud keelel o Krooniline igemepõletik o Kuiv või põletikuline kurk, o Ärritusköha o Suu kuivamine 4. HINGAMISTEED o Ninakinnisus o Pidev nohu o Nina sügelus (seest või pealt) o Aevastamine
Kõige rohkem glükogeeni leidub maksas (4...5) ja skeleti lihastes (l... 2). Glükogeeni üldvarud inimese organismis moodustavad ligikaudu 500 g, millest üle poole on talletunud lihastes. Kui süsivesikute juurdevool lakkab, siis neist varudest jätkub ainult 12... 18 tunniks. Toiduga saab inimene päevas mitte rohkem kui 10... 15 g glükogeeni, mille allikaks on maks, liha ja käia. Tärklis on kõige tähtsam omastatav polüsahhariid. Võrreldes suhkrutega toimub tärklise seedimine ja imendumine palju aeglasemalt, mis hoiab ara vere suhkrusisalduse järsud tõusud ning ühtaegu tagab energia pideva lisandumise pikema perioodi vältel. Kõige rohkem tärklist saadakse leiva jt. tera-viljasaadustega. Kartulis on tärklist 2 ... 3 korda vähem, kuid et kartulit süüakse päevas võrdlemisi rohkesti, siis on ta teiseks tähtsamaks tärkliseni lillaks. Toiduratsioonides tuleb lugeda optimaalseks süsivesikute hulka, mis annab 55... 56 ööpäevasest energiast
Karnivoorid saavad herbivooridelt alla 10%. 26 Milline on põllumajandusloomade toidu kasutuse energeetiline efektiivusus, kelle on see kõige suurem? Miks? 1 kg liha tootmiseks kulub 3 kg teravilja. Kõige suurem broileritel, sest kulutused elutegevusele on väiksed ja seega efektiivsus suur. 27 Nimeta vähemalt kolm faktorit, kuhu kulub energia üleminekul järgmisesse tasandisse ja too näiteid selle erinevuse kohta erinevatel loomagruppidel - seedimine, liikumine, FS, hingamine 28 Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4 1 Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks • Neutraalne lahusti
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutades, samuti neid kahte ühendades, ei saa inimesele meditsiinilise näidustuse tõttu tagada tavapärasest erineva toitainete vajaduse katmist.............5 Eritoitu võib määratleda uuendtoiduna Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusega 258/97:........................................................................................................................................ 5
Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu. Sümbiontsed lämmastikku siduvad bakterid on liblikõielistel ja näiteks lepal, astelpajul, porsal. SEENED 12/10/09 Seened on heterotroofsed päristuumsed organismid. Loomadest erinevad seedimise järgi seedimine on kehaväline. Bakteritest erinevad sellega, et suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Miks ei saa seen seedida kehasiseselt? Loom sööb kvaliteeti (vähesest kraamist kiirelt palju vajalike aineid), seen lepib madalakvaliteediga. Kuna seene toit on raskesti lagundatav ja võtab palju aega, siis ei saa seda sisse võtta. Sellega kaasneb parasitism. Umbes pool seente liikidest on parasiidid. Seened on põhiliselt maismaaorganismid
pearindmikus.meeltest on ämblikul tähtsad veresoonte kehaõõnsustesse.veri kannab kompimis ja nägemismeel.ämblik kombib hapniku kehas laiali. peamiselt lõugkobijatega ja jalgadega,nendega tunnetab ta ka nt võrguniidi võkumist.nad eristavad suurte objektide liikumist,kuid näevad ainult mõüne sentimmetri kaugusele. Amblik hingab raamat kopsude ja Ämblikul on kehaväline seedimine hingamistorukestega Ristämblik toitub mitmesugustest Ämblike tagakehal on paljudest lehekestest putukatest.keda ta püüab koosnevad raamatkopsud.Õhk pääseb püünisvõrguga.võrku kinni jäänud objekt nendesse tagakeha alapoolel paiknevate kompides teeb ta kindaks kas on sõõdav.siis hingeavade kaudu.lisaks raamatkopsudele hammustab ta ohvrit lõugtundlatega ja surub asuvad tagakehas veel lühikesed temasse mürgi
Ta koosneb kutaanse limaskestaga eesmaost ja näärmelise pärislimaskestaga kaetud pärismaost ehk libedikust.Eesmagu ehk proventrikulus koosneb kolmest üksteisele järgnevast kambrist: vatsast,võrkmikust ja kiidekast.Eesmaos toimuvad sealsete bakterite poolt produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab kogu ulatuses kardina-, funduse- ja püloorsusenäärmeid sisaldav limaskest. 11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa
Söötmise iseärasusi siirdeperioodil Siirdeperiood - talvistelt söötadelt suvistele ja suvistelt talvistele ülemineku periood. Kui lehma söödetakse pikema perioodi vältel ühtede söötadega, siis kohaneb ta nendega ja hakkab teisi söötasid võõrastama, need võivad põhjustada seedehäireid ja toodangu languse. Kevadine siirdesöötmine. Noor karjamaarohi on toorkiuvaene ja proteiinirikas ning põhjustab kõhulahtisuse. Kõhulahtisuse tagajärjel halveneb söötade seedimine ja toitainete omastamine, mistõttu langeb järsult piima rasvaprotsent ja päevatoodangu tase (tavaliselt algab tugevam langus 3-4 päeval). Toodangu languse ärahoidmiseks alustatakse karjatamisega võimalikult vara. Samal ajal jätkatakse laudas talviste söötade andmist, lõpetatakse kartuli, juurviljade ja silo söötmine või vähendatakse nende hulka, suurendatakse heina ja põhu hulka. Esimestel päevadel karjatatakse lehma vaid paari-kolme tunni vältel,
1. Aine, alajaotused (allpool) , areng. Ökoloogia - teadus, mis uurib elusa ja eluta looduse omavahelist suhet, ei keskendu ühele objektile, vaatleb tervikut. E. Haeckel 1869 ökoloogia on teadus organismide ja kk suhetest. E. Odum teadus looduse struktuurist ja funktsoonist. 2. Ökoloogia põhimõisted. Ökoloogia valdkonnad: 1) Organelli tase 2) Raku tase (ainurakse puhul isend) 3) Koe tase 4) Organi tase 5) Isendi tase autökoloogia, uurib abiootilisi kk faktoreid. 6) Populatsiooni tase demökoloogia e. populatsiooni ökoloogia. 7) Koosluse tase kooslusökoloogia e. sünökoloogia, uurib mitmeliigilisi pop. süsteeme. 8) Ökosüsteem süsteemökoloogia, uurib energia- ja aineringeid teatud valdkondades. 9) Biosfäär kuna ei ole absoluutselt kinnist ökosüsteemi, käib süsteemökoloogia ka siia alla. Kogu maa elustik globaalökoloogia. Ökofüsioloogia hõlmab tasemeid organellist kuni organini ning osaliselt ka isendeid; uurib nende koha...
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis
ELUVIIS/KOHT Metsades; püüavad okstel liikudes aeglasi putukaid. 17. O. Megaloptera – suurtiivalised Eestis 2 liiki MORFOLOOGIA 8-85 mm 4 ühesugust võrkjat tiiba; liitsilmad suured. ELUVIIS/KOHT Päevase eluviisiga. Vastsed veelise eluviisiga, röövtoidulised. 18. O. Neuroptera – võrktiivalised Eestis 34 liiki MORFOLOOGIA 2-80 mm Vastsed sarnanevad mardikavastsetega, kuid lõugkobijad puuduvad alati; vastsetel esineb sooleväline seedimine. 19. O. Mecoptera – koonulised Eestis 7 liiki MORFOLOOGIA 1,4-70 mm Vastsed sarnanevad liblikaröövikutega. ELUVIIS/KOHT Valmikud varjulistes paikades, toituvad puuviljadel, surnud putukatest. 20. O. Coleoptera – mardikalised Eestis 3463 (3500) liiki MORFOLOOGIA 0,3-160 mm Suised peamiselt haukamissuised; hästiarenenud liitsilmad ja tundlad. ELUVIIS/KOHT Lõimetishoolet vähestel; tav. talvituvad valmikuna; feromoonid, heli- ja valgussignaalid; Kuuse kooreürask 21. O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
