mille käigus pinnasesse sattunud organismide jääkained lagundatakse - huumus. Taimed ei oska mullas olevaid keemilisi ühendeid omastada enne, kui mullabakterid muudavad need anorgaanilisteks aineteks. Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsinik, hapnik, lämmastik, fosfor ja väävel looduslikes ringetes. Mis tähtsus on bakteritel teistele organismidele? Bakterid elavad organismide pinnal ja võimaluse korral ka sees. Bakterid on ka inimese juustes, suus, seedekulglas jne. enamik baktereid ei kujuta inimesele mingit ohtu. Näiteks jämesooles elavad bakterid altavad lagundada orgaanilisi ühendeid, mille lõhustamisega seedeensüümid hakkama ei saa. Ühtlasi varustavad bakterid organisme ka vitamiinidega. Loomadel aitavad bakterid lõhustada taimeraku kestade tselluloosi. Kuid kõik bakterid ei ole head, osad bakterid on ka kahjulikud patogeensed bakterid. Inimese kaitsemehhanism
pelliikulid lahustuvad ja organismide tsütoplasmad liituvad. Koli pusarake käärsoolebalantiid, ülemaailmse levikuga inimse ja imetajate parasiit, elutseb peamiselt jämesooles, Eestis levinud kodusigadel. Käärsoolebalantiid on ainus inimesel parasiteeriv ripsloom, olles seejuures kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates oludes moodustab koli pusarake paksuseinalisi tsüste mida haine inimene eritab väljaheidetega. Inimene nakatub tsüstidega, millest seedekulglas pärast kestade lagunemist kujunevad vegetatiivsed vormid. Toituvad jämesooles seedimata jäänud toidujäänustest, täkliseteradest. Organismi nõrgenemisel kinnitub sooleseinale nin hakkab tootma ensüüme, mis söövitab rakkudevahelist ainet, põhjustav haavandite teket. Parasiit toitub selles etapis punastest verelibledest. Tippeosloomad Nime saanud raku tipus asuva keerulise eguitusega piirkonna järgi. Selle moodustisega tungivad nad peremeesorganismi rakku
pinnasesse sattunud organismide jääkproduktid lagundatakse lihtsama ehitusega ühenditeks. *koos organismidega elab alati palju baktereid, mis moodustavad normaalse mikrofloora on tavaliselt kahjutu. See kaitseb haigustekitajate eest. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Samuti on ka loomaliikide seedeelundkonnas. Nii on bakteritel eriti oluline roll sõraliste seedekulglas. Nende imetajate põhitoiduks on taimed ja bakterid lagundavad taimeraku kestade tselluloosi. Patogeensed bakterid põhjustavad haigusi, toodavad toksiine, mis kahjustavad kudesid (tuberkuloos, angiin). *sünteesivad antibiootikume keemilised ühendid, mis pidurdavad teiste bakterite kasvu. *bakterite abil toodetakse ka mõningaid vitamiine nt. B12 *kasutatakse aminohapete tootmiseks toiduainete tööstuses, kasutatakse lõhna ja maitsetugevdajana, lisatakse supile, puljongikuubikusse
Kõhunäärme sisesekrotoorne osa produtseerib kõhunäärme hormoone, väline produtseerib kõhunäärme nõret. Sugunäärmete sisesekretoorne osa produtseerib suguhormoone, väline produtseerib mehel seemnerakke, naisel munarakke. 2) mitteklassikalised sisesekretoorsed näärmed (difuusne neuroendokriinne süsteem – DNS) – See süsteem koosneb organismis erinevates elundites ja kudedes hajutatult paiknevatest sisesekretoorsetest näärmerakkudest. Kõige rohkem on selle süsteemi rakke seedekulglas (gastriin, histamiin, somatostatiim ??, sekretiin, koletsüstokiniin??) Kliiniliselt võivad hormoonid olla kas aminohapetest koosnevad (peptiidhormoonid) või kolestoroolist sünteesitud (steroidhormoonid), samuti võivad olla üheainsa aminohappe derivaadid/produktid (nt adrenaliin, serotoniin, histamiin). Eraldi rühmana käsitletakse ka joodi sisaldavaid hormoone (kilpnäärme hormoonid). Hormoonide transpordi viisid efetorina ja toimemehhanism efektorile
oksendamine. Suuremad kogused põhjustavad iiveldust, kõhuvalu, oksendamist, värinaid, külma higi, peapööritust, verist väljaheidet, naha ja limaskesta tõmbumist sinakaks, südame rütmihäireid, hingamishäireid, neerukahjustusi. Prunus padus(harilik toomingas), Prunus serotina(hilistoomingas) ja Prunus trilobata(kolmehõlmaline mandlipuu) Viljaliha on tervisele kasulik. Marja sees olev kivi sisaldab seevastu mürgist ainet (amügdaliini). Kui amügdaliin seedekulglas laguneb, vabaneb happelises vesikeskkonnas soojuse ja ensüümide koosmõjul ühe ainena ka ülimürgine sinihape. Kõik toominga osad on mingil määral mürgised, kuid viljas asetsev kivi on kõige rohkem. Suure parkainete sisalduse tõttu võib toomingamarjade rohke söömine ärritada seedekulgla limaskesti. Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures
Sellest sai maailmanäitusele lemmikjook ja jäätee muutus vähehaaval populaarseks kogu USA-s ja edaspidi ka Euroopas. 5.2 Valmistamine Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest teest, lisades valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Eriti populaarne on rohelise tee jook soojades maades, sest roheline tee kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustamine. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab “parandada”, lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitruseviljade mahl on happeline ning aitab kaasa tasakaalustada jäätee pH-taset. 6 EESTIS MÜÜDAVAD TEEKAUBAMÄRGID Tetly 10 Kristel Ausmees Tee
· On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. · On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide 13 teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L- askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks. · Osaleb ka ravimite biotransformatsioonis, mõjutades tsütokroom P450 mõnede isovormide sünteesi ER-s (endoplasmaatiline retiikulum). · Stimuleerib Fe2+ imendumist ja raua vabanemist transferriinist (seega ka raua kasutamist).
lõhustatakse monoosideks. Monoosid (peamiselt glükoos) on võimelised imenduma. 4 - 7 g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata. Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2. Oluline osa nendest ühenditest imendub jämesoole limaskesta rakkudesse ja lõhustatakse seal energia saamiseks.
ehhinokokipõied võivad neid väljastpoolt komprimeerida ja valendiku sulgeda. Parasiidid põhjustavad elundite rõhkatroofiat. mehhaanilised siirutajad (kr. mechane -- masin). Mehhaaniliste siirutajate (loomade või inimese) organismis või keha pinnal parasiidid ei arene ega sigi, kuid püsivad teatud aja nakkusvõimelistena. Mehhaanilised siirutajad ainult kannavad helmintide mune ja vastseid või ainuraksete tsüste edasi jäsemetel, suistel, seedekulglas jm. Inimesed võivad kanda loomade parasiite või nende noorvorme edasi kätega, jalanõudega, riietusega ja hooldamisriistadega. Vt. ka sekundaarsed nakkusallikad, nakkusallikad. metafülaktika (kr. meta -- koos, ümber + phylaxis -- valvsus). Nugilistevastaste ravimpreparaatide korduv, vahel kauakestev plaanipärane manustamine nakatumisohus 12 olevatele või nakatunud, kuid kliiniliselt veel tervetele loomadele. Metafülaktika kaitseb
lõdvestamisega; 3.) Professionaalid Söövad kõhu täis ning joovad peale nii palju kui võimalik. Kui on jõutud mao täitumislävi piirini, siis oksendatakse. Peale oksendamise üritavad buliimikud kehakaalu kontrollida lahtistite manustamise abil ning õgimishoogude vaheajal järgib enamik neist kalorivaeseid dieete. Umbes 10% buliimikutest tarvitavad alkoholi ja narkootikume. Buliimia on väga ohtlik toitumishäire. Buliimikutel esinevad tugevad valud seedekulglas, mis on põhjustatud valimatust söögist ning ebaregulaarsest toitumisest. Samuti esineb neil ovulatsiooni ja menstruatsioonihäireid. Nende hambad on kahjustatud ja söögitoru limaskest rikutud (ülihappelise mao sisu ülespaiskumise tõttu). Kuigi buliimikud üritavad oma kehakaalu tugevalt kontrollida, on nad üldiselt normaalkaalulised. Nende kehakaal kõigub suurtes piirides (20%). 7 Buliimia tekkepõhjusi on palju
paiknemine sügaval mullas Loomade kohastumused : ensüümsüsteemid, mis lagundavad mürgiseid ühendeid, muutused suulae, hammaste ja keele ehituses, märkimisväärse nokajõu kasutamine luustunud seemnete puhul, seedekulglas mikroobikooslused, mis lagundavad kahjulikke ühendeid, kõige toitaineterikkamate taimeosade valikuline toiduks tarbimine koore alune kiht energiapuuduse korral Kasulik neutraaln Kommensalism puutüvel kasvavad vetikad
pool vajaminevastenergiast saada süsivesikutest (Aro, 2003). Süsivesikute peamiseks ülesandeks on organismile vajaliku toiduenergia andmine. Aju energeetilise vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus veresuhkru arvel. Tipus esinevad süsivesinikud monosahhariididena (glükoos, fruktoos), disahhariididena (sahharoos, laktoos, maltoos) ja polüsahhariididena (tärklis, kiudained). Peamine toidu süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Süsivesikud on organismi peamised energiaallikad, toiduenergiast peavad nad katma 55-60% (Vaasak jt 2006). 2.2.3 Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, boiaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammides kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid sisalduvad ensüümide koostises, seega mõjutavad nad
Need on peamiselt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid ja ka mõruained (Meitern, 2009). Sellised toimeained avaldavad organismile mõju juba nii väikestes kogustes kui ka üliväikestes kogustes, millega kokkupuutel tekivad häired kudede elutegevuses ja elundite biokeemilistes protsessides, mille tagajärjel tekib mürgistus. Mürktaimede põhiliseks iseloomustuseks on see, et kahju tekib juba väikesest kogusest, kas siis närvisüsteemis, seedekulglas, vereringes või ka allergiana. Erinevate mürgiste ainete kogus taimes on vägagi erinev. See oleneb nende kasvukohast ja kasvutingimustest samuti ka arengujärgust. Alkaloidid on kõige ohtlikumad toimeainetest, kahjustades eelkõige närvisüsteemi. Vähesel määral leidub neid kõikides taimedes- eelkõige seemnetes, koortes ja juurtes. Glükosiidid kahjustavad enamjaolt südametööd või põhjustavad vere erütrosüütide lagunemist ning
Kordamine KT-ks Vitamiin D3 Vitamiin D peamisteks ülesandeks organismis on soodustada kaltsiumi imendumist soolest verre, tugevdada luid kaltsiumi viimisega luukoesse ning tasakaalustada nakkuskaitset. Vit D3 on eelduseks vitamiin D3 hormooni – kaltsitriooli tekkimiseks. Vit D3 tekib kolesteroolist, organismis endas tekib see UV-kiirguse mõjul. Vit D3 saab valmis kujul piimaga, juustuga, kalaga ning taimse toiduga. Terve organismi eksistentsiks vajalikud tingimused: Hapniku olemasolu Toit, jook Teatud temperatuur (-50 - +40) Valguse olemasolu Organismi põhifunktsioonid: 1. Erutuvus – võime vastata ärritusele erutuse tekkega 2. Ainevahetus Assimilatsioon – omastamine, mille käigus toimub rakkude ja kudede süntees Dissimilatsioon – ainete,kudede,rakkude lagunemine 3. Liikumine 4. Paljunemine 5. Sisekeskkonna püsivuse ehk homöostaasi säilitamine Sisekeskkonda moodustavad : veri, ...
on 9. Kõiki ühendeid ei pea ise sünteesima- kokkuhoid energia arvelt. Tugevaks miinuseks on tugev sõltuvus toidu kvaliteedist PEPTIIDID. -suhteliselt väikese molekulmassiga ühendid, koosnevad kuni 50 aminohappejäägist, mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Peptiididel on tavaliselt bioaktiivne toime. 1) Näiteks hormoonmõjuga peptiidid kasvuhormoon hüpofüüs sünteesib. 2) Organite ja kudede tasandil toimivad peptiidid seedekulglas on teada üle 30 lokaalselt toimiva peptiidi. 3) arengubioloogias olulised peptiidid määrvad tulevaste organite elgmete kujunemise. 4) toksilise toimega peptiidid baktertoksiinid. Imenduvad tervikmolekulidena. 5) neuropeptiidid kontrollivad emotsioone. VALGUD: Valkude struktuuritasemed: 1) esmane struktuur ehk primaarne struktuur aminohappejääkide hulk ja järjestus polüpetiidahelas. Primaarstruktuur on aluseks kõrgemat järku struktuuridele. Kõik
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool DIABEET Referaat Birgit Kallas 50e Tallinn 2013 Sisukord Sisukord lk2 Sissejuhatus lk3 Diabeed ja millest on see tingitud lk 4 Diabeedi tüübid ja kellel esineb? lk5 Esimest tüüpi diabeedi ravi lk6 Teist tüüpi diabeedi ravi lk7 Diabeedi tüsistused ja diabeetiline jalg lk8 Diabeetiku jalgade hooldus lk9 Toitumine ja Füüsiline koormus lk10 Kokkuvõte lk11 Kasutatud kirjandus lk12 2 ...
Seega on taimses massis suhe C : N kõrge, ületades sageli suhet 40 : 1. Bakterites, seentes ja loomades ületab C aatomite suhe N aatomitesse harva 8-t. Herbivooride põhilised jääkained on süsinikurikkad - CO, CH, kiudained. Loomade jääkproduktid on N-rikkad. Herbivoorid ise ei suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva
Lipiidid lõhustatakse glütserooliks ja rasvhapeteks Imendumisfunktsioon. Imendumine suuremalt jaolt toimub peensoolest. Süsivesikud saavad monosahhariidide kujul imenduda, valgud aminohapetena, lipiidid glütserooli ja rasvhappetena. Imendumine toimub pärast lõpliku lõhustamist. Motoorne funktsioon. Liigutuslik funkt. Toimub silelihaste abil ja nii transporditakse seedekulgla (küümus) sisaldist edasi. Seedekulgla endokriinne funkt ehk sisesekretoorne funkt. Seedekulglas on hulgalisel sisesekretoorseid närvirakke. Eriti palju on neid peensoole ja mao limaskestas. Need paiknevad seal hajutatult. On laiali. Erinevaid rakke on u paarkümmend. Paiknevad endokriinsed närvirakud, kokku moodustavad: difuusne neuroendokriinne süsteem. Erituslik funktsioon. Seedekulgla kaudu väljutatakse toitainete lõhustamisel tekkinud jääkaineid ja sapipigmente. Teatud süsivesikute lõhustamisel jäävad jääkained/kiudained. Alles jämesooles
Parasitism + - Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus (herbivoorlus) + - Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid · Dominant on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi
muutlikkus- erinevused sama liikide isendite vahel · Suunav valik · Stabiliseeriv valik · Lõhestav valik Kohastumus · Seega kui looduslik valik on oma valiku teinud: · Hakkavad organismid kohanema nende muutustega tekivad uued kohastumused. · Kohastumuseks nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi. · Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju. · Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib
PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast. Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV) Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul. HCl muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, seejärel hakkavad lõhustuma valude aminohapeteahelates olevaid peptiidsidemeid. Valgud lõhustatakse maos fragmentideks. Valkude lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme ja peensoole valke lõhustavate ensüümide mõjul. Peensooles toimub valkude lõplik lõhustamine ja aminohapete imendumine verre.
peale ning pakkuda seda karastusjoogina. Sellest sai maailmanäituse lemmikjook ja jäätee muutus vähehaaval populaarseks kogu USA-s ja edaspidi ka Euroopas. Valmistamine Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest teest, lisades valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Eriti populaarne on rohelise tee jook soojades maades, sest roheline tee kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla
antagonism. ALLELOPAATIA- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline SÜMBIOOS- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus KOMMENSALISM- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste
idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedekulglasse ka teatud kogus glükogeeni. Meie toidus on vähesel määral ka polüoose, mis ei koosne glükoosijääkidest. Näiteks fruktoosijääkidest koosnev inuliin. Sellised süsivesikud etendavad meie menüüs siiski tagasihoidlikku osa
tähenduses on antibioos sama mis antagonism · Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline · Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus · Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste
Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism Allelopaatia- eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline Sümbioos- mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Eristatakse ektosümbioosi – puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi – üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes – see on seene ja vetika partnerlus Kommensalism- kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommansaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. Kommensalism on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäänuste kogunemist. Evolutsioonis võib kommensalism olla sümbioosi või parasitismi eelaste.
hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. Toidu polüoosideks on taimedes leiduv tärklis, loomades ja seentes olev glükogeen (ehitusliku sarnasuse tõttu tärklisega nimetatakse glükogeeni vahel ka loomseks tärkliseks) ning korvõieliste varupolüoos - inuliin. Inimtoidu põhipolüoosid (tärklis, glükogeen) koosnevad glükoosijääkidest. Meie toidu peamine süsivesik on tärklis. Tärkliserikkaid tooteid sööva inimese seedekulglas toimub tärklise hüdrolüüs, mis annab rohkesti glükoosi. Millistes taimeorganites on palju tärklist? Kõige tärkliserikkamad on kartuli mugulad ning teraviljade terised. Juhul kui me sööme maksa, liha ja seeni, satub meie seedekulglasse ka teatud kogus glükogeeni. Meie toidus on vähesel määral ka polüoose, mis ei koosne glükoosijääkidest. Mono- ja disahhariidid magustavad toitu muutes selle isuäratavaks. Normaalseks loetakse, et magusad mono- ja disahhariidid (NB
kandma ka märget ,,toode sisaldab rasvaasendajat Salatrimi". Salatrimi kasutatakse põhiliselt kondiitritoodetes. Salatrimi sisaldavad tooteid ei soovitata lastele ja päevane tarbimine ei tohiks ületada 30g, sest liigtarbimisel tekitab ta kõhulahtisust. 8 Kõige menukam rasvaasendaja on Olestra, mis ei seedu ega imendu seedekulglas, vaid läbib selle seal absorbeerumata. Sellega seoses on kõnealusel ühendil ka vereseerumi kolesterooli taset langetav toime. Kuid kahjuks pole kõrvalmõjuta ükski sünteetiline ühend. Rasvaasendajate ohutus Erinevate rasvaasendajate potentsiaalne füsioloogiline toime inimese tervisele on erinev. Kirjanduse põhjal võib järeldada, et süsivesikute- ja valgupõhised rasvaasendajad mõjutavad vähe, kui üldse, teiste toitainete seedimist, imendumist või metabolismi.
Nende ainete varud on liiga väikesed et neid tänapäeva parfümeeriatööstuses kasutada. Neid aineid kasutavad üksikud parfüümiloojad. Loomseid lõhnaaineid sisaldavad parfüümid on äärmiselt kallid. Peamised loomsed koostisained on järgmised: Tsiibet- Tsiivetid on väikesed loomtoidulised Aafrikas ja Aasias elavad kärpkaslased. Samuti nimetatakse nende poolt toodetud nõret muskust tsiibetiks. Isas- ja emasloomad toodavad seda oma pärakunäärmetes. Ambra- Kaseloti seedekulglas moodustuv vahajas materjal. Seda eraldatakse kaseloti soolestikust või korjatakse merepinnalt. Nüüdisajal asendatakse ambra sageli sünteetilise aine amroksiidiga. Muskus - isastelt muskushirvedelt(vaata ka pildilt) saadav vänge lõhnaaine. Tänapäeval on muskus muutunud üldnimetuseks loomsetele lõhnavatele ainetele, mida eritatakse teatud 5 näärmetest. Muskushirved on nüüdseks muutunud ohustatud liigiks. Sünsteesitud muskust
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013) (Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile) Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel. Glükoosi lõhustamine võib toimuda: a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati (2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimu...
kanamunavalk, seerumivalk). 17. RASVADE IMENDUMINE: Imenduvad gltseriini ja rasvahapetena: gltseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejrel imenduvad koos sapihappega lmfi, sealt edasi vereringesse, sealt edasi maksa. 18. PROBIOOTILISTE BAKTERITE LESANNE: 1. Tstavad organismi vastupanuvimet e. immuunsust 2. Hoiavad bakteriaalset tasakaalu 3. Hlbustab bakteriaalset tasakaalu. 19. TOIDU EDASILIIKUMINE SEEDETRAKTIS: Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rtmiline segmentatsioon. PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt jmesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika= okserefleks. PERISTALTILISED TUKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: Faioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jane Rähni DIABEET Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Diabeedi olemus. Miks tekib? lk 4 Diabeedi tüübid, kellel esineb? lk 5 Esimest ja teist tüüpi diabeedi ravi lk 6-7 Soovitused diabeedihaigele lk 8-9 Tüsistused lk 10-13 Diabeetiku jalgade hooldus lk 14 Kokkuvõte lk 15 Kasutatud kirjandus lk 16 2 Sissejuhatus Diabeet on tõsine krooniline haigus, millesse haigestunute arv tõuseb kohutaval kiirusel ning selle all kannatab Euroopa...
Kofeiin soodustab maos soolhappe sünteesi ja sellega ka toidu seedimist, mistõttu on seletatav mitmekäiguliste einete lõpuks kohvi serveerimine. Kohvi liigjoomine on aga mittesoovitav harjumus. Pidevalt üle kaheksa tassi kohvi päevas joomine viib kesknärvisüsteemi talituste häireteni, mis võivad väljenduda näiteks ülierutuvuses, ebastabiilsuses. Lisaks võib üleliigne kofeiin kutsuda esile unehäireid, südamerütmi muutusi, kõrvetisi ja valusid maos ja seedekulglas. 7. Enamik neist on valdavalt toatemperatuuril kas vedelikud või tahked ained. Vaid mõned fluorohalogeeniühendid, klorometaan, bromometaan, kloroetaan ja kloroeteen on toatemperatuuril gaasid. Nad on värvuseta, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad ained. Kuna nad on vees mittelahustuvad ja veest raskemad, siis halogeeniühendite segu veega kihistub kergesti. Sel juhul ülemisse kihti koguneb vesi ja teised vees
alkohoolste jookide tootmises kasutatakse loomseid aineid ning et tubakafirmad teevad loomkatseid. (Taimetoitlus, 2011) 5 2.1 Taimetoitluse plussid Madal energiasisaldus, mis on oluline ülekaaluga inimeste puhul. Taimset päritolu toit sisaldab palju kiudaineid, mis seovad organismis vett, tekitades täiskõhutunde. Taimset päritolu toit liigub seedekulglas kiiresti edasi, lüheneb toidus leiduvate või seedeprotsessis tekkivate mürgiste ainete kokkupuuteaeg sooleseintega. Taimetoitlaste hulgas esineb jämesoolevähki suhteliselt harva. Taimset päritolu toit on näidustatud hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve puhul, kuna veeslahustuvad kiudained vähendavad vere kolesteroolisisaldust. Veeslahustuvad kiudained parandavad glükoosi taluvust, see tähendab, et taimset
just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses.(vt lisa 3) Bioaktiivuses all mõtlesid raamatu autorid seda, et vitamiin omab teatud regulatoorset efekti metaboolsetele efektidele. Eksogeensus aga tähendab seda, et antud ainet, ehk siis siin kohal vitamiini, ei sünteesita organismis vaid neid peab kindlasti toiduga juurde omandama. Kuigi ka see on teatud mõttes suhteline. Eksogeensus on teatud määral suhteline sest mõningaid vitamiine biosünteesib inimene ise omas seedekulglas, mis rahuldab ööpäevase vajaduse kas osaliselt või täielikult. Ka teatud vitamiine, just nende puudumisel organismis, suudab inimese organism ise sünteesida seda küll provitamiinide olemasolul. Ka liigilisuselt on eksogeensus erinev, näiteks koer ja rott ei vaja C-vitamiini,inimesed ja ahvid aga kindlasti vajavad. Siinjuures rõhutades vitamiinide eksogeensust oleks korrektsem öelda järgmiselt: inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid ja provitamiinid peamiselt
Illustratisoon: Taldrikureegli foto või joonis 2.3. Toitained ja toidu energeetiline väärtus Toit on kõik see, mida sööme, see on esmatingimuseks meie eksistentsile, kasvule ja soo jätkamisele. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool). Toitained on toiduaine koostisosad, mis vabanevad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitainete otstarve on katta organismi energia kulu, tagada ainevahetus ja kasv ning keharakkude uuenemine. Toitaineid liigitatakse vastavalt päevas vajatavale kogusele, saamisviisile ( looduslikud, töödeldud), keemilisele ehitusele (orgaanilised, anorgaanilised ühendid) ja asendatavusele (asendamatud, asendatavad). Toitained jagunevad makro- ja mikrotoitaineteks.
Bakter väljutab kolmandiku tsütoplasmas olevast veest ja ka organellide arv väheneb. Bakterid saavad spooride kujul täiendava vee ja toitaineteta elada aastasadu. Bakteritel on oluline roll mulla kujundajatena Jämesooles elavad bakterid aitavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Bakterite poolt tekitatavad haigused *süüfilis *läkaköha *katk *difteeria *tuberkoloos *puukborrelioos Bakterid lagundavad sõraliste seedekulglas taimeraku kestade tselluloosi. Hambaaugud tekivad hambakatust, mille moodustavad bakterid. Bakterid lõhustavad toidus sisaldavaid suhkruid ja muudavad need piimhappeks. See aga reageerib hammaste koostises olevate kaltsiumisooladega. Biotehnoloogia tegeleb organismile omaste protsesside saamisega tehislikes tingimustes Aine- ja energiavahetus Aine ja energiavahetus- Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis
valke aminohapeteks; b) maltaasi, mis lõhustab disahhariidid monosahhariidideks; c) lipaasi, mis lõhustab rasvu. Peensooles toimub lõplik lõhustumine+ imendumine ning ülejäägid liiguvad jämesoolde. Jämesooles: toimub mineraalide ja ulatuslik vee tagasiimendumine ning kääritamisprotsessid, mida aitavad bakterid. Järelejäänud toidujäägid liiguvad pärasoolde , mille kaudu seedimisjäägid väljutakse. Toidu edasiliikumine seedetraktis: toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. rütmiline segmentatsioon. Peristaltilised lained: levivad piki peensoolt jämesoole suunas. Aeglane laineline protsess. Vastupidine peristaltika = okserefleks. Peristaltilised tõuked: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi .Seedimist soodustavd ja organismile vajalikud ained: kiudained ,ME-3, probiootilisedbakterid,Omega- 3. 5
Parasiit/peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte Kisklus + - (herbivoorlus) Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik Allelopaatia + - Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid)
Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada. Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt: 56 tonni vett; 14 tonni süsivesikuid; 2,5 tonni valku; 2,5 tonni lipiide. 2. Peatükk. MÕISTEID Toiduained - taimse või loomse (mineraalse) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab. TOIDUAINED TOITAINED Organism kasutab toitaineid: · kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne.
paraneb.Bronhid laienevad, rohkem õhku pääseb kiiremini kopsudesse. Ainevahetuslikud toimed. Sümpaatilise NS-i moju intensiivistub rasvkoes lipolüüs rasvkoe rakkude lammutamine, triglütseriidid muudetakse rasvhapeteks ja glütserooliks ja neid kasut täiendava energia saamiseks. Maksas ja sekeltilihastes suureneb glükogeeni ärakasutamine glükoosiga. Glükogeen tagavara süsivesikutest. Kui me sööme polüsahhariide, siis seda seedekulglas lahustahtakse monosahhariidideks. (tagavara max. 400g glükogeeni, tavaliselt hommikuks glükogeeni varud otsas.) Sümpaatilise NS-i mõju domineerib ülekaalus kusepõie täitumise faasis. Kusepõiele üldine toonus, kas parasümpaatiline või sümpaatiline, ei ole tähtis, tähtis on millises faasis on, kas täitub sümpaatiline, või tühjeneb parasümpaatiline. Kui täitub ja sümpaatiline, siis kuseteede seinalihased lõdvad, sulgurlihased on kokkutõmbunud.
aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Kuni 4 tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, osadel tarbijatel nõrk sõltuvus. 6-8 tassi kohvi päevas: tugevam sõltuvusreaktsioon, mõju psüühikale, võimendatakse olemasolevaid häireid. Üle 10 tassi päevas: riskivad sellega, et liigne kofeiin võib osadel põhjustada otseseid KNS-i talitluse häireid ebastabiilsust, ülierutuvust jne. Kofeiin on tugev mao ja seedekulgla ärriti kõrvetised ja valu seedekulglas. Suured kofeiinikogused 0,5g ja rohkem võivad põhjustada mürgituslaadseid seisundeid. Kohvi kasulik mõju tervisele Viimaste uurimuste kohaselt on tervisele kasulik juua tagasihoidlikus koguses kohvi, päevas kaks kuni neli tassi. Need kasutegurid on leitud statistilisi uurimismeetodeid kasutades, mis jälgivad suurt uurimisgruppi aastate jooksul, ja sobitavad haigusjuhte individuaalsete harjumustega nagu kohvi joomine, samal ajal kontrollides teisi variatsioone, mis võivad
töödeldakse kõigepealt kuumusega, et ensüümide toime lakkaks ning lehtede roheline värvus säiliks. Siis teelehed rullitakse, pressitakse ja kuivatatakse lõplikult. Just töötlemise eripära tagab rohelise tee suure polüfenoolide sisalduse. Polüfenoolid toimivad antioksüdantidena, mis aitavad vältida mitmeid haigusi. Eriti populaarne on rohelise tee jook soojades maades, sest roheline tee kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Tee ergutab ja ka rahustab Vaieldamatult on tee toimeainetest tähtsaim alkaloid kofeiin. Teematerjalis on kofeiini kas vabal kujul või seotult. Teelehtedes leiduvast kofeiinist jääb teejooki ligikaudu kaks kolmandikku. Kofeiini hulk sõltub teesordist, tõmmise kangusest, teepuru tõmbamise ajast ja veel muustki. Tee alkaloidid mõjutavad jooja närvisüsteemi - ergutavad ja toniseerivad. Jäätee ostjal on võimalik valida kofeiiniga või kofeiinita tee vahel
HAAK-DH vähem häiritud), vahelduv ja vahelduv tiamiini-tundlik. HAAK-DH on multiensüümne kompleks, mistõttu vahtrasiirupuriini haiguse vorm ja ägedus sõltub sellest, milline üksikensüümidest on defektne. 7 Muude ensüümide häired tekitavad: isovaleerilise atsideemia (juustulõhn, oksendamine, atsidoos); propionaatse atsideemia/atsiduuria (ketoatsidoos); metüülmalonaatne atsideemia/atsiduuria. 22.Aminohapete bakteriaalne muundumine seedekulglas Bakteriaalne muundumine toimub jämesooles, kuhu jõuab vaid väike osa (3-8%) aminohapetest. Bakteriaalselt muudetakse ja tekib ka mittefüsioloogilisi produkte. Põhiproduktid on järgmised: Ammoniaak – AH desamiinimise käigus, imendub ja kahjutustatakse maksas karbamiidi sünteesiga. Amiinid – AH dekarboksüülimisel. Väikestes kogustes on need ohutud, suurtes toksilised. Osa imenduvad ja väljuvad uriiniga, osa kahjustustatakse.
> mulla kujundamises osalevad ka putukad, vastsed, ussid jne. > Lagundatakse huumuseks keeruka ehitusega org. ühendite kogum ° Bakterid osalevad kõigi peamiste keemiliste elementide süsiniku, hapniku, lämmastiku, fosfori ja väävli looduslikes ringetes. Bakterite tähtsus teistele organismidele ° Ümbritsevad kõiki organisme, elavad nende pinnal ja sisemuses. ° Enamik inimese nahal, juustes, suus ja seedekulglas elavatest bakteritest ei ole ohtlikud, vaid pigem kasulikud. ° Jämesooles elavad bakterid aiatavad lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. ° Varustavad inimorganismi vitamiinidega ° Antibiootikumid hävitavad ka kasulikud bakterid ja võivad tekkida haigused nt seedehäired. ° Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda.
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ...
Tühjast maost ja soolest toimub imendumine paremini ja kiiremini, kuid samal ajal on ka ravimi lokaalne toime mao limaskestasse tugevam. Paljud ravimid alluvad seedeensüümide toimele, nad võivad suukaudsel manustamisel osaliselt või täielikult inaktiveeruda juba enne imendumist ja spetsiifilist toimet ei avalda. Mao- ja soolemotoorika kiirenemine lühendab ravimi viibimise aega seedekulglas ja vähendab imendumist, motoorika aeglustumine parandab farmakokine 1 etika imendumist. Paljud lisandid (näit.süsihappegaas, lahjendatud alkohol, saponiinid) soodustavad ravimite imendumist seedetraktist, seevastu adsorbeerivad ained, limad ja adstringeerivad ained takistavad seda. Vastavate ainete lisamisega on suu kaudu sissevõetava ravimi
MIS TÄHTSUS ON BAKTERITEL TEISTELE ORGANISMIDELE? Bakterid ümbrits. kõiki organisme, elavad nende pinnal või sisemuses. Enamik neist ei kujuta inimestele ohtu ja on isegi kasulikud. Nii näiteks aitavad jämesooles elavad bakterid lagundada mitmeid orgaanilisi ühendeid, mida üksnes inimese seedeensüümid lõhustada ei suuda. Ühtlasi varust. bakterid organismi mõnede vitamiinidega. Bakterid asustavad enamiku loomaliikide seedeelundkonda. (Oluline roll sõraliste seedekulglas lagundavad tselluloosi). Bakterite hulgas on ka patogeenseid liike, mis väikesearvuliste poulatsioonidena ei põhjusta tervisehäireid. Inimorganismi sisemised kaitsemehanismid hoiavad ära kahjulike bakterite massilise paljunemise. KUIDAS KASUTAVAD INIMESED BAKTEREID IGAPÄEVAELUS? Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Bakteritega
3 1. Tervislik toitumine Toidust saadakse energiat, mida kasutab keha hingamiseks, südametööks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi
Üle 60% rasvadest toidus on varjatud rasvad, mida silmaga ei ole näha. Neid leidub palju vorstis, juustus, munas ja kondiitritoodetes. Kui me ei saa rasvas leiduvaid rasvhappeid kätte, siis kaasneb sellega organismi energiadefitsiit. Ent selle ületarbimine toob ohud, nagu südame- ja veresoonkonnahaigused, suhkrutõbi, ja mitmed vähid. Küllastunud rasvade hulgas on lipiidid, mis annavad rämpstoidule isuäratava lõhna ja maitse ning tekitavad küllastustunnet seedekulglas, kuid need on äärmiselt ohtlikud ja rämpstoidus leiduvaid lipiide tuleks vältida. Vitamiinid on oluline osa meie toitumisest, kuna nad kindlustavad kõigi kudede ja rakkude elutegevuse ja organismi arengu, vastupanuvõime, sigimise ja rakkude uuenemise. Vitamiine omastame peamiselt toidust. Vitamiin A tagab nägemise teravuse, hoiab terve naha ja limaskestad ja stimuleerib kasvu ja sigimisvõimet. Selle puudusel võib tekkida kanapimedus, naha kestendamine, kasvu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
