,,kulud + marginaal" hinnakujunduse riskid, raskused suunata tarnija arengut, raskus saada õigustatud osa müügikattest tarneahela muutmisel efektiivsemaks. Partnerlus selgitatult on tarneahela suhe, mis on moodustatud kahe tarneaehal liikme vahel et saavutada ühiseid ning firmakohaseid eesmärke ja kasusid. Keskendutakse pikaajalistele eesmärkidele. Oluline tunnus on pidev info vahetamine ostja ja tarnija vahel. Tarnijate haldamisega seotud rutiinsed tegevused: tellimuste koostamine, tellimuskinnituste vastuvõtmine, tarnete jälgimine ja võimalike probleemide haldamine, tarnija tegevuste jälgimine ja ohjamine, koostöö ja tarneprotsessi arendamine, tarnija koolitamine ja arendamine, innovatsioon ja tootearendus läbi koostöö, tarnija sooritusvõime mõõtmine ja tagasiside andmine. Tarnija ohjamise hanketegevuse instrumendid: konkurentsiolukorra loomine tarnija jaoks, tarnijaturu hea tundmine,
Teenistusklass (kõrgemad "valgekraed") I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud II Professionaalid, keskastmejuhid Vaheklass (keskklass) III madalamad valgekraed, kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed V Tehnikud, töödejuhatajad ("poolenisti sinikraed") Töölisklass ("sinikraed", füüsiline töö) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised Kriitika antud mudelile Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks, tööturul mitteaktsiivsetega ei arvestata (töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed) Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil uued ametikohad Skeem on meestekeskne, naisi nii väga ei arvestata kuna kunagi ei osalenud nad nii väga tööturul Ei arvesta jõukustaset (ametipositsioonist sõltumatult)
AUDITEERIMINE Esimene asi mida auditeerimisel teha on andmete autentuse tuvastamine. Andmete autentsuse tuvastamine tähendab raamatupidamises kasutatavate infoallikate hindamist (inforamtisooni allikate liigitamine). Jaotamine, millised dokumendid ühte teise või kolmandasse rühma/liiki lähevad, on kõikides ettevõtetes erinev. Ei ole jäik jaotus. Infoallikate liigid: 1. Korduvaid majandustehinguid ehk raamatupidamise rutiinne kajastavad raamatupidamise dokumendid. 2. Mitte rutiinsed majandustoimingud ja neid kajastatavad majandustehingud. 3. Hinnangud Audiitori eesmärk autentsuse määramisel on välja selgitada oluliste vigade tõenäosus, et täpsustada auditi plaani. Audiitor peab veenduma, et ettevõtte andmevood on õigesti ja piisavalt dokumenteeritud ning kajastatud raamatupidamise registrites. Hinnangu andmisel ei saa audiitor piirduda üksnes auditeeritava aruandeperioodiga vaid tuleb kaasata ka piirnevad perioodid.
Kompetentsid - neid mõjutavad keeleoskus, isiklik taust ja kultuur. 1. Millest sõltub suhtlemiskanali valik? Sobiva kanali valik sõltub olukorrast: · Suuline kommunikatsioon ning e-kirjad sobivad olukordadesse, kui sõnum on mõeldud konkreetsele inimesele, ei ole rutiinne ning on kõrge prioriteediga. · Formaalsemat kirjalikku kommunikatsiooni kasutatakse paljudele inimestele mõeldud sõnumi puhul, mis võivad olla ka rutiinsed ja madalama prioriteediga. 1. Millest sõltub sõnumi dekodeerimise edukus? Edukas dekodeerimine sõltub vastuvõtja: · tahtest sõnum vastu võtta. · teadmistest ja oskustest keele ning terminoloogia tõlgendamisel. · Teadlikkusest info edastaja kavatsuste osas ning taustainfo mõistmisest. 1. Milles seisneb kontseptsioon viinamarjaväädid? Viinamarjaväädid. · Mitteformaalsed suhtlemiskanalid, mis põhinevad tutvusel või sõprusel.
osa võtma väga erinevate huvidega inimesed 3. kui tippjuht teatud asjaolude tõttu ei soovi otsuse tegemisest tulenevat vastutust enda peale võtta. Valik kahe või enama alternatiivse võimaluse vahel. Nõuab eelistuste ja võimalike tulemuste hindamist. Kaasatud on mõtlemine ja emotsioonid. On seotud probleemide lahendamisega, mis mõjutab seda, milliseid otsuseid on vaja vastu võtta, kelle poolt ja millal. Programmotsused Rutiinsed situatsioonid Vajalik välja töötada otsustamise reegleid ja protseduure Juht määrab ja sõnastab reeglid ning alluvad võtavad otsuseid vastu. Mitteprogrammotsused Halvasti määratletavad situatsioonid Otsused on komplekssed Ei saa rakendada rutiinseid otsustamise reegleid Üha rohkem võtavad ka alluvad vastu mitteprogrammotsuseid 34. Otsustamise ja probleemide lahendamise mudelid. Probleemi identifitseerimine ja
Roger Säljö ,,Õppimine tegelikkuses" Raamatu kokkuvõte 1.Õppimine ja areng sotsikultuurilises käsitluses Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi. Haritud elanikkonda, kes suudab konkureerida kvalifikatseeritud töökohtadele peetakse tänapäeval üheks olulisemaks eelduseks suuremale heaolule ja paremale elukvaliteedile. Inimese õppimist ei saa taandada küsimusele tehnikast või meetodist, nagu vahel kipub tegema koolitus. Ka kõige võimsam infotehnoloogia ei lahenda õppimise probleemi, vaid muudab ainult selle tingimusi. Paljud põhilised arusaamad ja oskused omandame me jätkuvalt mujal: perekonnas, sõprade ja tuttavate ringis, seltsides ja töökohal, st. keskonnas, mille esmane eesmärk ei ole teadmiste vahendamine. Õppimine on inimtegvuse aspekt. Igas jutuaja...
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematulet, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Raul Üksvärav: organisatsioon kujutab endast kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendust, mis võimu ja eestvedamise mõjutamisel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. Süsteemiteooria põhjal on organisatsioon inimesed ehk sotsiaalne allsüsteem, struktuur ehk juhtiv allsüsteem ja tehnoloogia ehk tehniline allsüsteem. Juhid vastutavad organisatsiooni edu või ebaedu eest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisat...
ESIMEES - kutsub kokku RK istungeid ja JUHATB neid KOORDINEERIB istungite ajakava, tagab istungi KORRA, KIRJUTAB ALLA vastuvõetud seadustele ja otsustele SAADAB eelnõud VALITSUSELE Täidab PRESIDNEDI ÜLESANDEID 9. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. RK analüüsiasutus - tagab sõltumatu ekspertiisi Juriidiline nõustaja - kuidas koostada seaduseelnõu tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammid, materjalid, arhiivid, registrid jms valimiskomisjonide teenindamine + rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 10. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. ALATISED KOMISJONID - tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. KONTROLLIB VALDKONNA 3 PIIRES TÄIDESAATVA RIIGIVÕIMU TEOSTAMIST. nt. keskkonna, kultuuri maaelu
o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud. o II Professionaalid, keskastmejuhid. o VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad, sõltumatud ametimehed o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) o TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) o VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised 6) J. Goldthorpi klassimudeli kriitika o Ametikoht pole ainumäärav klassipositsiooni hindamiseks – ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega: töötud, üliõpilased, pensionärid, lapsed o Ei arvesta muutuvaid olusid ühiskonna ja indiviidi tasandil – uued ametikategooriad, fragmenteeritud / mittelineaarsed biograafiad o Skeem on meeste(ametite)keskne, ei arvesta soolist segregatsiooni (eraldatust) tööturul
Esimees kutsub kokku RK istungeid ja juhatab neid, kordineerib ajakava, tagab korra istungil. Allkirjastab vastuvõetud seadused ja otsused. Saadab eelnõud valitsusele. Täidab presidendi ülesandeid. 7. Iseloomustage Riigikogu kantselei rolli Riigikogu töös. Kantselei on RK analüüsiasutu- tagab sõltumatu ekspertiisi. Juriidiline nõustaja- kuidas koostada seaduseelnõud. Tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammide, materjalide, arhiivide, registrite jms. Valimiskomisjonide teenindamine+ rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 8. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. Alatised komisjonid: tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. Kontrollib valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist. Nt. keskkonna, kultuuri maaelu majandus-, välis-, õigus-, riigikaitse komisjonid. Erikomisjonid- tegelevad spetsiifiliste ülesannetega. Uurimiskomisjonid:
Millised probleemid on traditsioonilisele failisüsteemile omased? Probleemid: Andmete liiasusandmete duplitseerimine erinevate rakenduste andmefailides · Põhjus: erinevad rakendused vajavad samu andmeid, igal rakendusel isiklikud andmefailid Andmete liiasus -> probleemid järjepidevusega · Ühes andmefailis uuendatud andmed, teises uuendamata · Erinevad süsteemides sama asi erineval kujul o ,,XL" vs ,,ekstra large" Organisatsiooniülesed aruanded · Rutiinsed aruanded nõuavad eelnevalt programmeerimist · Kiiretele küsimustele kohest vastust saada on keeruline Keskse ülevaate puudumine, kellel on juurdepääs andmetele Informatsiooni keeruline või võimatu erinevate valdkondade/osakondade vahel vahetada Veel probleeme: Aeguminenimed, aadressid muutuvad, organisatsioonid lõpetavad tegevuse või ostetakse üle, tegevusalad muutuvad Andmete riknemine andmekandjad vananevad, andmete kättesaamiseks vajalik tehnoloogia muutub
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) VII Lihttöölised VII Lihttöölised 6. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika 17. J. Goldthorpi klassimudeli kriitika
kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine Hääletamise tunnused Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast Valimistüübid Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla Passiivsed – ei tunne poliitika vastu huvi Erinevad valimissüsteemid Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks o Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool
- algtaseme märgistus on A. Sellel tasemel oskab kasutada lihtsaid igapäevaseid fraase, saab hakkama igapäevases suhtluses, mille teemad on talle tuttavad. Isik oskab rääkida oma perekonnast, endast, tööst jne. (Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsiooni keskus 2014) Seda taset peab valdama isik, kelle teenistuskohustused või tööülesanded on kindlalt piiritletud, kelle keelekasutusolukorrad on rutiinsed ning isik, kes peab koostama tüüpdokumente ja täidab planke (Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded 2014); - kesktaseme märgistus on B. Isik valdab keelt sellel tasemel, kui oskab rääkida ladusalt ja spontaanselt, mõistab keerukamaid lauseid ja nende varjatud mõtet, oskab kirjutada selget ja üksikasjalikku teksti ning põhjendada oma seisukohti
efektiivsust. 2) Töö mitmekesistamine, mis võimaldab töötajatel näidata oma loomingulisust isegi täites rutiinseid ülesandeid. Nii töötajad kui tarnijad panustavad mitterutiinsete ülesannete (paindlikkus) täitmisesse jooksvalt tehes rutiinseid ülesandeid (efektiivsus). 3) Ümberlülitamine, mis diferentseerib rollid erinevate ülesannete jaoks, lubades töötajal fokuseerida ühele tegevusele. Rutiinsed ja mitterutiinsed ülesanded on ajutiselt eraldatud ning töötajad teevad neid vaheldumisi. 4) Eraldamine (Partitioning). Uued organisatsioonide protsesside eraldamise tehnoloogiad võimaldavad diferentseeritud kuid samas paralleelset rutiinsete ja mitterutiinsete ülesannete täitmist. Need protseduurilised erinevused olid edukad tänu Toyota üldisele töökontekstile – õppimine, usaldus ja juhtimine. 3.5 TOYOTA SWOT Tugevused.
o I Tippprofessionaalid, tippjuhid, kõrgemad ametnikud o II Professionaalid, keskastmejuhid VAHEKLASS (keskklass) o III Madalamad „valgekraed“ – kontoritöötajad, rutiinne kantseleitöö, müük ja teenindus o IV Väikeettevõtjad o V Tehnikud, töödejuhatajad („poolenisti sinikraed“) TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) VI Oskustöölised (osaliselt rutiinsed tööd) o VII Lihttöölised Intersektsionaalsus - mõjukas käsitlus alates 1990test Erinevate ebavõrdsusvormide ühendumine rõhutab erinevate kategooriate vastasmõju ja kombineerumist keerukamateks ebavõrdsuse ilminguteks (nt maj.positsioon + sugu, rahvus, vanus, seksuaalne orientatsioon, erivajadused, rass, jne; nende kombineerumine - midagi muud kui ‘üksikelementide summa’ – seega
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed pu...
43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria Liitmudelid: ideoloogia, juhus, valimisolukord, valitsuse tegevus, künnise kalkuleerimine Valijatüübid: Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim Passiivsed (20) osavõtt juhuslik 44. Tutvusta poliitiku ja valija suhteid avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). Avaliku valiku teooria põhineb indiviidi vabal valikul. Vabal vallikul valida, endale esindaja. 45. Tutvusta erakondade konkurentsi avaliku valiku teooria ideaalmudelite põhjal (Sepp). 46
o Koolitused enne o Oskuste standardiseerimine koordineerimiseks (stabiilne keskkond võimaldab) o Detsentraliseeritud o Töölistel kontroll oma töö üle o Demokraatlik o Päris suur o Mõned juhid- müügimehed, et saada finantseerimist. Vähe otsest kontrolli töötajate üle. o juhte on vaja, kuid vähe otsest kontrolli. Nad suunduvad väliskeskkonna poole finantseerimiseks. o Tugistruktuur on suur- lihtsad rutiinsed tööd abistamiseks.see on autokraatlik ja hierarhiline. 9 Eelised o Kvalieet, perfektsus tänu standarditele ja stabiilsusele o Efektiivsus ja tõhusus o Saab konkreetseid klientide vajadusi tuvastada ja neid lahendada o Demokraatlik, autonoomne Puudused o Ei kohane o Ei ole innovaatiline
Kõige madalamate oskustega tööjõud võib jääda tööst ilma. Ametite kategooriad uue aja maailmas: Rutiinse tootmise teenused. See töö muutub järjest vähem oluliseks (mingit käsitööd on samas ikka vaja). Tootja poolt vaadates rutiinse tootmise asukoht täiesti ükskõik. sel grupil on kõige kehvem tulevik. Töö on liiga odav, et hästi toime tulla. Isikuteenused. Lihtsad, korduvad rutiinsed ülesanded, mis ei nõua vb palju väljaõpet, aga oluline on, et nad paikneks seal, kus on klient (nt juuksur, ettekandjad). Isikuteenuste osutajate heaolu sõltub palju kliendi rikkusest. Sümboolne-analüütilised teenused. Nõuavad tegijalt probleemilahenduse oskust; tippspetsialistid, teadlased, arhitektid, insenerid. Võin olla nt Kanadas ja projekteerida Taisse maju. Töötaja on vaba paiknemaks seal, kus talle sobib. See
Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud ................................................................... 4 4.1. Ebaselge tähendusega monoklonaalne gammopaatia (MGUS) ...................... 4 4.2. Luu üksikplasmatsütoom, luuväline üksikplasmatsütoom ja hulgi üksikplasmotsütoomid. .......................................................................................... 5 4.2.1. Luu üksikplasmatsütoom ..................................
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine...
ka paremini meelde - Sisaldab ka retrospektiivset komponenti Aja-põhise ja sündmuste-põhise prospektiivse mälu iseloomustus ja erinevus (time- based vs event-based prospective memory). Prospektiivsesse mällu talletatakse erinevalt asju mida peab kindlal ajal tegema ja asju mida tuleb teha tulevikus, rõhk on sündmusel või olukorral millest lähtudes tuleb tegutseda. - Paremini on meeles asju teha mis on rutiinsed Teadmised Kategoriseerimine Mis on mõisted? Teatud üksuste klassi mentaalne representatsioon ehk mingi ühiste omaduste objektide hulga seesmine vaimne esitus, sisaldades seda mida me objektidest teame. Kategooriate kirjeldused. Mis on kategooriad? Üksuste klassid. On võimalik üksusi tunnuste, näidete, teadmiste, prototüüpide abil liigitada ühe mõiste alla. Mille poolest erinevad mõisted ja kategooriad? Mõiste hõlmab endas kategooriaid. Kuidas inimesed kategoriseerivad
seisundi pidevas jälgimises ja kiires reageerimises uute turunduskomplekside abil. Iga toode või teenus ei eelda ostmise käigus ilmtingimata kõikide kirjeldatud etappide läbimist. Näiteks tavaostudel võidakse osa etappe vahele jätta, tähtsate esmaostude puhul tuleb aga paratamatult peatuda igas etapis põhjalikult. Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse kolme liiki ostuotsustusi: ulatuslikud, piiratud ja rutiinsed ( Evans et al, 1997: 222). Ulatuslik otsustusprotsess hõlmab kõiki eespool kirjeldatud etappe. Tarbija osalus on kõrge, kuna ost on oluline ja tajutav risk suur. Info kogumisele ning alternatiivsete võimaluste hindamisele kulutatakse palju aega ning energiat. Ostuni ei jõuta kiiresti, sellest võidakse erinevatel põhjustel korduvalt loobuda. Otsustuskäitumisele avaldavad tugevat mõju demograafilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised tunnused. Ulatuslik
Ameerika inimgeograafias on maastik tihedalt seotud kultuuriga. Nimelt C.Sauer pani aluse maastikugeograafia koolkonnale, mis keskendus inimeste rollile maa palge muutmisel. Keskenduti sellele mis tõendeid olid inimesed jätnud maastikule. Keskenduti nähtavatele vormidele: majad, küünid, põlld, linnaväljakud jne, kujunes välja kutluurideterminism, mis välistas maastiku keerulisuse ja kultuuri muutumise. Kultuur on inimeste poolt pidevalt taastoodetud, kus juures enamik tegevusi on rutiinsed argitegevused. Kultuur on inimeste teadvusest ja tegevusest determineeritud ja samaaegselt see determineerib neid vastu. Nt kirikusse minnes me räägime vaikselt ja aupaklikult. Iniemse sekkumine loodusesse toob kaasa selle muutumise kultuuriks ehkki muutus ei pruugi olla alati nähtav. Nõnda on pühahiis võhikule täiesti arusaamatu kui uskujale on tegemist väga tähendusrikka kohaga. Erineva ühiskondliku positsiooniga kaasneb mingil määral ka erinev kultuur
lange ning kontrollimisel töösurve all ei tuvastata lekkeid, jäävdeformatsioone, pragusid või defektikahtlusega keevisliiteid. Metallpindade higistamist või üksikute, mittevoolavate veepiiskade ilmumist valtsitud toruliidetes lekkeks ei loeta (veepiiskade ilmumine keevitatud liidetes pole lubatud). Katelseadmete ekspluatatsioonis ilmnenud rikked, kasutuselevõetud meetmed, remonditööd, korralised ja mittekorralised järelevaatused ning katla normaalse ekspluatatsiooni käigus tehtavad rutiinsed katla puhastused, profülaktilised- ja hooldustööd jne. peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud. 41 42
leukeemia, AIDSi, neerudialüüsi, põletus-, neurokirurgia, plastilise kirurgia osakondi) iga päev. Need visiidid ei pea olema pikad, aga võimaldavad nakkustõrjerühmal saada vanemõelt informatsiooni nakkusjuhtumite kohta, uurida nakkustega patsientide haiguslugusid ja soovitada mikrobioloogiliste proovide võtmist, kui kliiniliselt on kahtlus niisuguste nakkuste kohta. Need visiidid võimaldavad nakkustõrjerühmal tihti ka avastada nende nakkusjuhtude arvu suurenemist, mida rutiinsed mikrobioloogilised uurimised ei selgita (nt viiruslike diarröade puhangud). Olulised eriüksused on nt teiste kirurgiliste erialade ja sünnitusabi osakonnad ning muud riskirühmad, nagu lapsed ja eakad; see võiks ka hõlmata valitud patsientide rühmi pärast haiglast väljakirjutamist. Järelevalve on siin valikuline, sest järelevalvet vajavad patsientide rühmad ei vaja seda nii intensiivselt. Neid osakondi uuritakse
millest lähtudes tuleb tegutseda (näen teda siis pean midagi edasi ütlema) - Esimesi loetakse tähtsamateks, need pannakse päevaplaani kirja kuna nende põhjal toimub teiste tegevuste planeerimine; neile mõeldakse ka päeva jooksul sagedamini aga – neid unustatakse sagedamini sest neil on vähem väliseid meenutamisajendeid - Seotud tähelepanuga - Seotud motivatsiooniga - Paremini on meeles teha asju mis on rutiinsed, esmatähtsad, meeldivad, sobivad hästi üldisesse tegevusvõrgustikku - Neurops andmed tõendavad prospektiivse mälu seotust eelkõige frontaalsagarate aktivatsiooniga Kokkuvõtteks - Palju nn igapäevamälu fenomene on veel teoreetiliselt lahti seletamata ja nende uurimisega on metodoloogilisi probleeme - Valdkond probleemide püstitamiseks mida püütakse siiski kontrollitud keskkonnas uurida Eksplitsiitne vs implitsiitne mälu
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
näide) õigus ise meeskonda kujundada (s.h. töötajaid värvata ja vallandada) ning otsustada meeskonnaliikmete töötasustamise küsimused. Samas on oluline juhil meeles pidada, et õigusi (volitusi) ja vastutust on vaja pidevalt tasakaalustada. Õiguste ebapiisavast delegeerimisest annab infot ülemuse poole pöördumiste arv. Sisuliselt peaks juht ära delegeerima kõik sellised tegevused, mis on tema jaoks rutiinsed ja korduvad ning millega võiksid alluvad ise hakkama saada ning millel puudub strateegiline tähtsus organisatsiooni jaoks. Selleks, et võimustamine viiks soovitud põhjus-tagajärg seosteni (nagu kirjeldatud Joonisel 4) peavad olema tagatud kõik võimustamise elemendid. Vastasel juhul takerdub töötaja töösooritus ning tõhusamat tööd ei järgne. Võimustamise elemendid (Türk 2001:152-153): · informatsioon, · teadmised, · otsustusvõime, · tähendus,
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
Ebaselge, ei tulene otseselt Mõjuvõim Selge, positsioonist lähtuv positsioonist Suhtevõrgustikul või Organiseerimine Hierarhial põhinev maatriksstruktuuril põhinev Infoallikad Rutiinsed, väljakujunenud Uued, muutuvad Kuna tehnoloogia areng toob kaasa uued toodete ja teenuste loomise võimalused ning toodete elutsüklid järjest lühenevad, siis on paljude organisatsioonide jaoks kujunenud muutuste sisseviimise vajadus püsivaks väljakutseks. Järjest vähem juhte saab juhtida stabiilset süsteemi ja järjest enam on neid, kes peavad juhtima projektilaadseid ettevõtmisi. Keskastmejuhi tööks võib olla projektide seeria juhtimine.
Väärtused hõlmavad hinnanguid selliste asjade kohta nagu vabadus, ausus, lojaalsus, õiglus, kohustus ja isiklikud suhted, sealhulgas abielu. Normid on sotsiaalsed reeglid ja juhtnöörid, mis kirjeldavad asjakohast käitumist konkreet- setes situatsioonides. Normid kujundavad inimeste käitumist üksteise suhtes. Norme võib jaotada soovitavateks ja rangeteks. Soovitavad normid on igapäevaelu rutiinsed tavad, millel on üldjuhul vähe moraalset tähtsust (näiteks täpsus ajakavast kinnipidamisel). Ranged normid seevastu on tõsisemalt võetavad käitumise standardid, mille rikkumine võib olla vastuolus seadustega või vähemalt väga ebasünnis. Ranged normid võivad riikide kaupa ulatuslikult erineda. Muide, normid toimisid ammu enne seda, kui riik (seadustega) nende taha asus.
- erialased uudised; - vabast ajast, - vabadus lahendusi otsida; - organisatsioonist, kus ta töötab; - labori suured ressursid; - inimestest, kes ei valda tema eriala -avalik tunnustus heade tulemuste eest Profile ei meeldi: Proff imetleb: - reeglid, mis piiravad isiklikku vabadust; - veelgi silmapaistva-maid proffe - rutiinsed tööd; - bürokraatia(mida ta leiab kõikjalt) Proff oskab harva: Proff vaatab ülalt alla: - töötada teiste inimeste kaudu; - võimumeestele(st. traditsioonilistele - juhtida mõnd organisatsiooni ülemustele). 9.3.2.2.2. Valitseja ehk ülemus Valitseja on profi vastand. Valitsejad on inimesed, kel on head administratiivsed ja organisa-toor-sed võimed,
seda ise korrata. Seega on võimalik uusi tööülesandeid salvestada juhtimisseadmete mällu lihtsalt ja operatiivselt. (Pildid 10.27 ja 10.28) Juhita tõstukeid on otstarbekas kasutada laooperatsioonidel, mis on lihtsad, rutiinsed ja tehakse järjepidevalt. Juhita tõstukid sobivad üldjuhul täisaluste teisaldamiseks vastuvõtualalt hoiukohtadele ja kauba väljastamisel hoiukohalt väljastusalale. Samuti sobivad poolautomaatsed tõstukid kauba toimetamiseks tootmisliinilt lattu ja ühelt konveierliinilt teisele. Juhita tõstukeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
