Dickensi 1840ndate aastate parimate romaanide hulka kuulub ,,Dombey ja poeg" (1846 48). Dickensi hilisem looming on rohkem satiiriline ja kunstiliselt teostuselt keeruline, käsitleb ühiskondlikke probleeme. Omased on pessimism ja sünge toon, puudub õnnelik lõpp. Romaanis ,,Kõle maja" (185253) ründab autor satiiriliselt Inglise kohtusüsteemi, asjaajamise aeglust ja bürokraatiat. Dickensi pehme ja lepitav huumor on täiesti kadunud romaanis ,,Rasked ajad" (1854), sellest puudub ka varasematele teostele nii iseloomulik õnnelik lõpp. Järgnev teos ,,Väike Dorrit" (185557) pühendab tähelepanu Marshalsea võlavanglale, kus Dickensi isa pidi oma karistust kandma. ,,Jutustus kahest linnast" (1859) on ajalooline romaan, milles vastandatakse mässavat Pariisi ja rahulikku Londonit Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Dickensi 1860ndate aastate tuntumad romaanid on ,,Suured lootused" (18601861) ja ,,Meie ühine sõber" (186465).
koduarestis. Timo otsustas põgeneda Eestist ning pärast mõningasi ebaõnnestumisi oli eruohvitser von Bock sama hästi kui pääsenud arestist. Siiski Timo ei lahkunud: ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla raudnael impeeriumi ihus. Von Bock pöördus tagasi Võisiku mõisavalitseja majja, kus ta peaaegu kümne aasta pärast ka segastel asjaoludel suri. Lisaks eetilist käitumist ülimaks pidava Timo, on romaanis ka teisi tegelasi, kellest rohkem paistavad silma Jakob Mätlik, Eeva Mätlik ehk Katarina von Bock ja mõisavalitseja Laming, kelle nimi kõlab romaanis seoses erinevate tegelastega. Eeva oli Timo truu abikaasa ja mõttekaaslane. Pärit talupoja perest, tuli tal algul kogeda raskusi suhtlemisel aadlikega, kuid meelekindluse tõttu ei lasknud ta ennast teistest häirida ning ta saavutas lugupidamise teiste poolt. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M
oldud aastatega loonud. Sõnasta küsimused, mis lugedes tekkisid. Kuivõrd Ristikivi jutustamislaad arvestab lugejaga? Kas sellise keerulise ehitusega maja on tõesti olemas? Kas tegu oli inimeste või hingedega? Miks tundusid enamus tegelased mehele tuttavad? Kuidas toimus nii palju sündmusi nii lühikese ajaga? Kas mees oli äkki jäänud pimedal tänaval magama ja nägi und? Ristikivi mõttelaad on romaanis väga keeruline kuid samas põnevaks tegigi jutu selle eriline ülesehitus. Kuna teksti on raske mõista, ei ole Ristikivi arvestanud tavalise mõttelaadiga lugejatega, kes ootavad raamatult lihtsat sündmustekäiku. Tegu on keeruka romaaniga, milles peitub sügav mõte. Kes on Agnes Rohumaa? Mis on proua Rohumaale adresseeritud kirja eesmärk? Arvan, er Agnes Rohumaa on mehe kirjanduslik sõber ja mõttekaaslane, kellest ta väga lugu pidades. Kirjas
Põrgupõhja uus vanapagan Arvustus Põrgupõhja uus vanapagan on Anton Hansen Tammsaare romaan. See on allegooriline teos kus on välja toodud erinevad inimtüübid. Selle romaani põhiprobleem on, et jumal arvab,et inimesed ei tee teadlikult enam patte teadlikult vaid nad ei saa lihtsalt teisiti. Nii kaotaks põrgu oma funktsiooni ja põrgust saaks süütute karistus asustus. Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii
tooni annavad Sämmitaolised, kelle "nägu peeretab peas" ja kelle sisemaailm on välimusele vastav. Või Silvid, kes ka armastuses hoolega kalkuleerivad, et kasu saada. Alles siis, kui ollakse ühiskondliku võiduajamise mürast isoleeritud, suudetakse jälle väärtustada armastust, kodu, lapsi ja kauneid kunste. Miriami võimsas uuekssaamises on tinglikkust, mis rõhutab teose ideed. üheks elujõu väljenduseks on Miriami ja tema mehe Armo intensiivne armuelu, millele romaanis on palju ruumi antud. Tegemist on järjest süveneva armastusega , milles seks peab kompenseerima ka teiste suhtlemiskanalite puudumist. Romaani lõpul teab Miriam, et ta sünnitab lapse, keda ei või iialgi näha ega kuulda, küll aga tunda. Kui palju on tänapäeva eesti kirjanduses nii optimistliku sisendusega teoseid? Romaan annab veel mitmel muul moel mõista, et autor hindab kõrgeks armastusest sündinud seksuaalsuhteid
nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3
udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi
,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857 Lev Tolstoi 1828-1910 ,,Anna Karenina" 1877 Fjodor Dostojevski 1821-1881 ,,Kuritöö ja karistus" 1866 Emile Zola 1840-1902 ,,Therese Raquin" 1867 6. Stendhali meelistegelased olid sellised, kes elasid vales ajas. Tema romaanis ,,Punane ja must" on selleks tegelaseks Julien Sorel (=autor). Nad mõlemad elavad vales ajas, peavad leppima keskpärasusega ja võitlevad omal moel oma aja vastu. 7. Millest sünnib konflikt järgnevad romaanis? ,,Punane ja must" Julien Soreli isal oli saekaater, ta vennad sobisid sinna, kuid tema ise mitte, ta on hea peaga, ei sobi sinna, on auahne ja tahab enamat. ,,Isa Goriot" Isa Goriot pime armastus tütarde vastu, see viis ta surmani. Ta andis oma vara
4)Romaan peab uusajal saama selleks, mis antiikaja jaoks oli eepos Nende punktidega kritiseeritakse põhimõtteliselt teiste zanride ja varasema romaani (baroki heroiline romaan, Richardsoni sentimentaalne romaan), literatuursust ja ülespuhutud luulelisust. Bahtin eristab romaani teistest zanritest kolme põhilise tunnuse järgi: 1)Romaani stilistiline kolmemõõtmelisus, seotud temas realiseeruvad mitmekeelse teadvusega 2)Kirjandusliku kujundi ajakoordinaatide põhjalik muutumine romaanis 3)Kirjandusliku kujundi ehitamise uus piirkond romaanis, s.o. maksimaalse kokkupuute tsoon kujunemisjärgus olevikuga (kaasajaga) Romaani stilistiline eripära on seotud uue maailma, uue kultuuri ja uue kirjandusliku loometeadvuse aktiivse mitmekeelsusega. Uus kultuuri ja kirjanduslik loometeadvus elab aktiivses mitmekeelses maailmas. Maailm on muutunud mitmekeelseks jäädavalt, tagasipöördumatult. Sõna, keelt hakati teistmoodi tajuma ning objektiivselt lakkasid nad
vahel. Kirjanik Mats Traadi arvates peab inimene midagi püsivat väärtustama, millestki muutumatust kinni hoidma, et elus edasi minna. Tasakaalustades loomingulise vabaduse kõikumatu eneseusuga, tagab inimene rahuldustunde ja kogeb vähem pettumusi. Kas eneseteostust võib valesti mõista? Inimene, kes oma piiratuse ja ahta silmaringiga ei tunne iseennast, kuritarvitab eneseteostuse mõttekust. Saksa kirjaniku Heinrich Manni romaanis "Professor Unrat" tahab gümnaasiumiõpetaja kättemaksu kaudu avalduda. Professori vihavaenlasteks saavad tema õpilased, kes tunnevad õpetaja loomuse nõrki kohti. Mõnitamiste eest tasumine peaks professori haiglasest kirest vabastama, kuid viha sünnitab temas ainult uut viha. Heinrich Mann näitab, kuidas enda maksmapanemine professori kinnisideeks kujuneb. Eneseteostuse vale tõlgendamise tagajärjel hävib kunagi aukartust, kuid ka
tagant ja ta lasi teenija lahti. Teenija kaebas ta kohtusse ja nõudis aasta palka. Kohus otsustaski, et Jürka peab teenijale aastapalga maksma ja Antsule rendi. Jürka loomad müüdi oksjonil kulude katteks. Ants sai rendi katteks Jürka hobuse ja lehma. Kolmas kord oli siis, kui Ants lõpetas Jürkaga päeva pealt rendilepingu ära ja andis Põrgupõhja uuele rentnikule, kes rohkem renti maksis. 4. 2 korda õpetatakse romaanis valetama, kirjelda. Esimest korda õpetatakse romaanis valetama siis, kui politsei uuris Jürkalt võltsitud isikutunnistuse kohta. Ants käskis Jürkal valetada, et see on Venemaalt siia tulnud kirikuid otsima, ja et õndsaks saada, ostis isikutunnistuse juudi käest ja ei mäleta enamus asju, sest on kõva asjaga vastu pead saanud ning et Peetrus oli Venemaal mingi papp või sepp. Ja teine kord õpetatakse valetama, kui naabrinaine aitas Riial majapidamistöid teha ja palus, et tüdruk Jürkale ei räägiks
KENTAUR "Taevas on looming, mida inimene ei suuda ette kujutada, maa seevastu looming, mida ta suudab ette kujutada. Inimene ise on loodu taeva ja maa vahelisel piiril." Karl Barth- raamatu eessõna. On huvitav tõstatada küsimus, kuidas sai kirjanik põimuda omavahel Ameerika elanikud ja vanakreeka mütoloogia jumalad- pooljumalad. Kuid autor, John Updike on seda teinud väga osavalt. Peategelaseks on romaanis õpetaja nimega Georg Caldwell, kes mütoloogiliselt etendab kentauri Cheironit. Tal on kõik kentauri iseloomujooned: ta on tark, inimsõbralik ja õiglane. Nagu Cheirongi, oli ka Caldwell õpetaja. Caldwellil on ka poeg Peter, kes on Promotheus. Peteril on omad unistused ja lootused, kuid samas on ta ka realistlik. Peter armastab oma isa väga, kuid tunneb isa pärast vahel piinlikust, ning mõtleb tihti ka isa surmast.
Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega. Viies peatükis ehk ,,tantsus" valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Romaanis valitseb argine õhkkond niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. Romaan ,,Minge üles mägedele" 1987, kolm esimest jagu) kujutab Palanumäe talu venestuse
Raha jõud ja jõuetus Raha on alati inimese elus suurt rolli mänginud. Honoré de Balzaci romaanis ,,Isa Goriot-s", mis kirjeldab 19. saj Pariisi elus, mängis raha samuti suurt rolli. Romaani peategelane Rastignac saab Pariisi kolides ja õppima asudes aru, kuidas on seotud raha, armastus ning seltskond. Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas. Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees
Selles raamatus peegeldub ka tema alkoholismi, sest väga palju on juttu alkoholist ja pidutsemisest. Samuti oli kodusõda ka Hispaanias, mida Hemingway külastas. Hispaania tundus talle meeldivat või oli talle midagi väga tuttavat, sest ka raamatu sündmustik on Hispaanias. Viited: http://et.wikipedia.org/wiki/Teine_maailmas%C3%B5da (16.12. 2014) http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da (16.12. 2014) ,,Ja kui päike tõuseb’’ Hemingway on oma romaanis kindlasti välja toonud erinevaid rahvuseid, kultuure ja riike. Ta ise oli ameeriklane ja ka raamatu peategelased olid ameeriklased. Tegelased elasid Pariisis ja autor ise on ka mingil periooidl Pariisis elanud. Tegelased käisid Hispaanias ning autor ise on ka Hispaanias käinud. Tegevus toimus peale Esimest maailmasõda ning autor oli ka ise selle sõja läbi elanud. Ta oli pannud sellesse raamatusse väga palju ennast ning oma isiklikke kogemusi ja läbielamisi
Arthur Conan Doyle Sündis 22.mail 1859 Sotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama. Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info. Sherlock Holmes tegutses koos oma sõbra ja abilise dr. John Watsoniga kokku 66 jutustuses ja neljas romaanis. Doyle sur...
Elu lõpupoole on JB öelnud Päevik, lk16 Romaan ,,MEISTER JA MARGARITA" Kirjutas üle 10 aasta. Algsed pealkirjad nt ,,Kabjaga konsultant", ,,Must teoloog", ,,Wolandi evangeelium", ,,Pimedusevürst" jm. Viimane pealkiri alles 1937. 1933 tekivad tegelaste hulka Margarita ja poeet, keda nimetatakse ka Faustiks. Margarital algul palju jooni, mis rõhutavad kurja, agressiivset alget naises. Ka poeet ei ole esialgu nii romantiline. Tekst tekstis, romaan romaanis. Kaasaja Moskvas toimuvad sündmused kulgevad rööbiti 2000 a taguse Jesua ja Pilatuse looga. Algul oli Pilatuse loo jutustajaks Woland, lõpuks jaguneb 3 vahel: 1) Woland 2) Ivan Bezdomnõile kõrgemalt poolt saadetud unenägu 3) Margarita loeb meistri romaani. See muudab loo tõepäraseks. B uuris kirjutades tohutult allikaid Jeesusega seotud, Pilatuse ja Rooma impeeriumiga, Piiblit, apokrüüfseid lugusid; tema raamatukogus oli ka okultismi teoseid jne. Käib
Amadiside ja Palmerinide kombel kujutleb end ideaalseks rändrüütliks. Pikareskne romaan võis talle ette öelda idee panna see rändrüütel seiklema ajas ja ruumis määratud oludesse, ühtlasi neist sõltuma ja neile vastanduma. Ebatavaliselt tähtis selles kontseptsioonis oli jätta don Quijote südamedaam Dulcinea (Aldonza Lorenzo) romaani reaalsest vaatepiirist välja - nii et tema kohalolek romaanis on veelgi "kehatum" kui Beatricel Dante "Jumalikus komöödias". Nõnda armastus küll juhib don Quijote rännakut, seiklust ja kogu romaani, kuid maisel kujul end teoses niisama hästi kui ei ilmuta. Armastus ei ole seega eraelulineisiklik, ei alluta ega hõiva "loona" kogu romaani - Cervantes oleks võinud raamatu ju kirjutada ka lihtsalt äpardunud armuseikluste ahelana -, vaid avab selle ajaloolisele tõelusele kõige avaramas, sotsiaalses ja filosoofilises tähenduses.
Võllamäe Päärn oli mees ,keda võiks pidada selle raamatu kõige sümboolsemaks tegelaseks. Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud
seotud lugu, pole kerge. Vähesed saavad sellega hästi hakkama. Bulgakovi võime siduda tänapäeva Moskva sündmused ja tegelased iidsete aegade Jesua ja Pilatusega, samal ajal ka tõmmates mõlema looga paralleele, on äärmiselt tasemel. Milline oli sõnum, mida andis edasi Moskva tegevusliin ja milline oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem
rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama tegevuspaigaga romaan "Minge üles mägedele". Indiviidi ja rahvuse olemise ajatud ning konkreetselt ajaloolised probleemid on polüfooniliselt liitunud romaanis "Karukell, kurvameelsuse rohi". Lühiromaan "Tants aurukatla ümber" (1971) on M. Traadi proosaloomingu esimene suur õnnestumine. "Tants aurukatla ümber" kasvas välja filmistsenaariumist. Stseene ja episoode arendatakse kaamera liikumise printsiibil, dialoog on kõnekeelne lõuna-eesti murdes. Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene
Patt, ohverdus ja lunastus Inimloomuse reetlikkus, kahepalgelisus ning egotsentrilisus on läänemaailma alustalana käsitletavas pühas raamatus, Piiblis, pidevas käsitluses. Piibli õpetuse kohaselt on inimolend väiklane hedonist, kes siiski aeg-ajalt, kuid mitte liiga tihti, oma väheseid häid omadusi ilmutab. Inimene langeb pattu, toob ohverduse ning saab lunastatud. Nimelt kõrgema võimu ja lunastatuse teemat ongi laialdaselt kasutanud M. Bulgakov romaanis ,,Meister ja Margarita", kus kujutatakse Saatanat inimesi kimbutamas ja ahvatlemas. Kõrgem võim, inimese olemus, tema vaba tahe ja tehtavate valikute seos lunastusega tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi
Kui kuulus teadlane Albert Einstein leiutas tänapäeval tuntuima valemi E=MC2, ei andnud see ühtigi talle vastuseid oodatu kohta, hoopis vastupidi tekitas uusi küsimusi juurde. Samuti on ka inimeluga: mida rohkem aastaid ning vastuseid juurde tuleb, seda rohkem küsimusi tekib ning kujuneb välja arusaam, et parem on rahulduda vaid mõne antud hetkel tähtsamaga, sest kõigile küsimustele vastuste tagamine on lihtsalt võimatu. Heather Graham'i romaanis ,,Nägemine" olid peategelasteks kaks aardekütti, kes tegutsesid üüratutes merepõhjades. Nende eesmärgid olid küll head, kuid erinevus märgatav: meespeategelane mõtles iga leitud aardega, kui palju selle eest raha ning kaua ära elatud saaks, naisepategelane aga süvenes iga aardega minevikku, ajalukku, legendidesse ning vaatas neid lugupidava pilguga ning hindas need palju väärtuslikumaks. Kui nende eesmärgiks sai kurikuulsa kee, mida kutsuti Angelic'i Needuseks, leidmine,
kasvatatud vilja. Huvitavalt ning lühidalt on sama mõtet väljendanud brasiilia kirjanik Paulo Coelho sõnadega: ,,Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada." Kui inimene oma suhtumist ja maailmapilti ei kavatse muuta, siis ongi tulemuseks häving. Tarbimise piiramiseks peab kasutama innovatiivseid meetmeid, sest väga raske on üksikisikut võõrandada pidevast konsumerismist, mis tema elu nii mugavaks teeb. Ameerika kirjanik Chuck Palahniuk kasutab oma romaanis ,,Kaklusklubi" piirsituatsiooni motiivi, et muuta rutiinset tööd tegeva kontoriroti, kes kulutab iga sendi luksuskaupadele, maailmapilti. Juhuse tahtel kaotab peategelane kõik oma vara ning kui tema tee ristub salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, ütleb ta lahti oma senistest vaadetest ning loobub kõikidest mugavustest. Sarnast lahendust võiksime kasutada meiegi: informeerida inimest
tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!" Nii on Piiblis kirjutatud, 1 Korintlastele 13:4-7. Mina arvan, et see ütleb kõik, sest kõik see, mis on Piiblisse kirjutatud on tõde ning peame seda järgima ja selle järgi elama. Paljudes romaanides on armunud inimesed lõpetanud oma elu. Miks? Kas tõesti armastus saab tappa? Shakespeare'i romaanis ,,Romeo ja Julia" peategelaste saatus oli kurb, mõlemad kahjuks surid (Romeo võttis mürki, Julia tappis end pistodaga). Merimeé romaanis ,,Carmen" tappis Don Jose naise, kuna viimane ei armastanud teda. Victor Hugo teoses ,,Jumalaema kirik Pariisis" oli vastamata armastus, kole küürakas mees, Quasimodo, armastas noort tütarlast, Esmeraldat, kes oli juba nii või naa määratud hukule. Säilmed, mis leiti, olid täpselt nende kirjeldustele vastavad ning need olid üksteise kaisus
palju romantismi sugemeid; II.1871-1917: realsim levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. · Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; realistlik luule ja draama tõuseid esile 19.sajandi lõpu poole. · Realistlik romaan- kujutatakse nn. tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist.
piinlevad ning enamik neist hukkub. Tegelased ja nende teod on romantilised ,kontrastirikkad, kuigi mitte alati psühholoogiliselt usutavad. Romaani ülesehitus põhineb romantikutele ja kontrastidel.Sügav traagika läbib romaani. Kõige oma tegelaste kaudu jäädvustab auto inimlikke kannatusi ja muret, südametust , samal ajal aga ka ülimat ilu, altruimi ja eneseohverdust. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile romantiline titaanlik isiksus. Hugo ei püüa oma romaanis sügavalt analüüsida ühiskondlikus elus toimuat. Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Hugo esteetilistes vaadetes oli võtmeline tema draama kontseptsioon. Ta väidab et vaid dramaatiline vorm suudab edasi anda elu vastandlikkusi pingeid ja üleminekuid. Draama loomisel peab Hugo uuenduslikuks ja tähtsaks vahendiks groteski kui vastandit ülevale
See on teos täis monoloogseid arutlusi, kunstifilosoofilisi mõtisklusi ja aforistlikke tähelepanekuid. Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gailiti romaanis "Leegitsev süda" (1945) on peategelaseks viiulikunstnik Joosep Maarva, kelle kaudu kirjanik vaeb kunstniku ja rahva vahekorda. Viiuldajast saab koondkuju, temas kehastub esimese põlve haritlase harras kujutlus niinimetatud tõelisest kunstnikust, kelle looming suudab muuta maailma. See on kunstnik, kelles peituvad ühtaegu taeva õndsus ja põrgu kannatused, kes on pühendunud ja valmis kannatusteks puhta kunsti nimel." Sellised iseloomustavad laused
Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu tutvus
2002 ilmunud kogu "Uued Harala elulood". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri aed" läheneb kirjanik probleemidele eeskätt eetilisest vaatenurgast. Traadi loomingule iseloomulikku inimese kohanemise või kohanematuse teemat käsitleb rida kaasajaainelisi toeseid romaanid "Inger", "Rippsild" ja jutustused "Kohvioad" ja "Türgi oad". Sama teema arendus ei puudu ka minevikuainelises lühiromaanis "Puud olid, puud olid hellad velled". Selle teose sissevaateid möödunud sajandi taluolustikku ja rahva vaimulaadi jätkab sama
Järgnesid "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ning "Prohvet Maltsvet" (1905-1908). Kõik need teosed põhinevad inimestelt kogutud kirjalikel ülestähendustel, mälestustel ja kirjadel. Võib öelda, et rahvas soovis, et keegi tema ajaloo talletaks ning Vilde seda ka tegi. Vilde parimaks teoseks peetakse 1916. a. ilmunud "Mäeküla piimameest." Vilde noorusmälestustel rajanevas, meeldejäävate karakteritega mitmekihilises romaanis õnnestub Vildel vältida välist, sealhulgas talle nii iseloomulikku moraalset hukkamõistu ning näidata oma kangelasi eelkõige sisemises arengus. 1965. a. valmis Leida Laiusel samanimeline romaani ekraniseering, mis pälvis sooja vastuvõtu nii vaatajate kui kriitikute seas. Ka Vildele endale tehti tema eluajal mitmel korral ettepanekuid stsenaariumi kirjutamiseks, millest ta aga alati ära ütles. "Vigaste pruutide" kohta, millest 1929. a
ootusi ja kohustusi. Teades, et elusid on meile antud üks, on väga raske elada laitmatult. Igal inimesel on oma keskne tee õnneni jõudmiseks. Teid on erinevaid, kuid põhilisteks liikumisteks on obsessioon või seisak, vooluga kaasa ja voolule vastu. Kinnisidee võimuses inimene ei arene, ta seisab koha peal ning pühendub ainult ühele tegevusele. Resultaat toob kaasa kas triumfi või hävingu. Melville' i romaanis ,,Moby Dick" on samanimeline vaal obsessiooniks sandile kaptenile, kes ei anna alla viimse hingetõmbeni, millega saab talle osaks hukk. Teine liikumisviis on vooluga kaasa, mis tagab küll turvalisuse, kindlustunde, et käre tuul ei aja tindipotti ümber ega riku teie eluraamatut, kuid sellega kaasneb eneteostuse puudulikkus, mis võib põhjustada depressiooni. Franz Kafka oli oma isa poolt alla surutud, talle määratud juristi töö ei teinud teda õnnelikuks. Hingevalu
• "Kuidas saada isaks" (2003) • "Raha" (2002) (kahasse Rain Lõhmusega) • "Comeback" (2010) "Yuppiejumal" • Romaan on paras kompott ühest, teisest ja kolmandast – konkreetsest reaalruumist, pajatusest, argimütoloogiast, müstikast ja edevusest. "Yuppiejumalas" on tal lühikesed ja hästi lühikesed laused, mõnikord on lauses vaid üks sõna. Mõnikord on sekka ka inglis- ja saksakeelset teksti, mida ei tõlgita. Kenderi uues romaanis kirjeldatakse reklaamindusega seotud yuppie'sid. Need pidavat päris hästi teenima, aga töö ise tundub olevat ka nö koera oma (T.Liiv). Üks yuppie'dest, Mada, on püsti hädas: "Vaata, mina istun siin, tööpäev on läbi, ja vaevlen, ei, lausa piinlen probleemi käes: kuidas müüa nätsu, millel on uus kusihappe efekt„. Kender tõstab selles teoses väikekodanluse probleemi ning raha raiskamisel
Suur ja väike algustäht Nimi vs nimetus Nimi kellelegi või millelegi on antud nimi Nimi on suure algustähega: Toomas, Eesti, Pärnu, Postimees, Ümera lahing, Nokia, Jupiter, Kaljukitse tähtkuju jne. Nimi võib koosneda ka mitmest osast: Eesti Ekspress, Simple Session Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka- Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professo...
aasta"(1874); ,,Tapakirve aastal"(1927); ,,Meretöölised"(1866). 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Ilmusid luulekogud ,,Oodid ja ballaadid" (1826), ja Byronist mõjutatud ,,Idamaised luuletused"(1829), mis tõid Hugole laiema tuntuse. Luule jätkus ka 1830-ndate esimesel poolel kogudes ,,Sügislehed" (1831) ja ,,Videvikulaulud" (1835). Hugo elas kaasa ka 1830. ja 1848. aasta revolutsiooni püüdlustele, need sündmused peegeldusid hiljem tema romaanis ,,Hüljatud"(1862). Pahameelt Napoleon Kolmanda tagurliku reziimi vastu võib lugeda satiirilisi värsse ,,Karistused" (1853). Hilisemas essees ,,William Shakespeare", rõhutab Hugo Shakespeare´is taas neidsamu voorusi, sealhulgas eriti lihtrahva kujutamist. Poeedi kohus on töötada rahva heaks, kanda tõde, kasvatada rahvast. Näidendi vormi mõttes ei näidanud Hugo mingit uuenduslikkust. Seevastu nende
Romaanidest on tuntumad on "Hukkamõistetu viimne päev" Romaan"Jumalaema kirik Pariisis" "Hüljatud" Tuntumad näidendid on Draama "Cromwell" "Kuningas lõbutseb" "Marion de Lorme" Jumala ema kirik Pariisis Hugo alustas romaani kirjutamist 1829. Tollal käis avalikkuses arutelu teemal, kas Jumalaema kirik senisest asukohast mujale viia või ümber ehitada. Hugo oli mõlemale vastu ja soovis kirjutada romaani, mille peategelaseks oleks Jumalaema kirik ise. Peaaegu iga sündmus romaanis toimub kas kirikus, selle katusel või on jälgitav katedraali tipust. Pärast romaani avaldamist algas Prantsusmaal ja hiljem mujalgi Euroopas liikumine gooti stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Seal toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas
4. Dq ostis endale rüütliromaane põllumaade müügist saadud raha eest 5. Dq lõi rüütliks kõrtsimees. 6. Sanco Panza jaoks olid olulised asjad piik, mõõk ja kiiver 7. Dq lubas Sanchole teenistuse eest oma saare talle anda 8. Gallia Amadis oli Kreekamaa valitseja 9. Dq kujutas kõrtsi ette nii, et seal on neil lossi kabel, kus saab sõjariistu valvata. 10. Mambriino oli kiiver, mis läikis Analüüsi- ja tõlgendusküsimuste vastused 1. Selles romaanis esineb selliseid vastuolusi nagu vaidlemisi, sõnelusi. Jne 2. Dq väärtustab seda, et ta peab rüütliks saama ja et teda ka rüütliks lüüakse, et ta saaks maailma minna teiste rüütliega võitlema ja võitma.Dq ülistab endas enesekindlust, vastutulelikkust ja ka teotahtlikkust. 3. Dq fantaasiamaailm on avar ja lai, ta saab kõike endas teha ja luua, et kõik läheks hästi. Dq on seiklusterohke rüütel, kes otsib endale uusi ja põnevaid seiklusi. 4
Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine. See oli väga sügava mõttega ning kurva alatooniga raamat. Samas oli seda aga vägagi põnev lugeda. See ulmeromaan kirjeldas väga hästi olukorda, kus ise ei saa vabalt tegutseda ning kõik, mida teed, on Partei jälgimise all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest, mida ta oma romaanis kujutas. Raamat oli kaasatõmbav ning tõesti väga huvitav lugemine, milline oli Orwelli nägemus tulevikust. Kirjeldused Winstoni piinamisest ning kavatsustest teda piinata olid eemaletõukavad ning tundusid reaalsele elule mõeldes väga võikad ning julmad, see tekitas ebameeldivat emotsiooni, mida autor ilmselt ka soovis edastada. Nagu George Orwell ise on öelnud: „Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud,
•Asukoht: Pariis, Louvre PEATEGELASED ▪Vabadus ▪Arcole VABADUS Paljastatud rinnaga naine ja noor revolutsionäär. Paljastatud rinnaga keskne figuur, keda võis nimetada Vabaduseks. Ühes käes täägiatatud musket, teises trikoloor sümboliseerib vabadust. ARCOLE Noor revolutsionäär Vabaduse vasakul käel kujutab rahvakangelast Arcole’i, kes tapeti lahingutes Hotel de Ville’i juures. Sama kuju Gavroche’ina tegutseb Victor Hugo romaanis „Hüljatud“. MAALIL KUJUTATAVAD SÜMBOLID REVOLUTSIOONI TOETASID Revolutsiooni toetasid kõik ühiskonnaklassid peale paadunud monarhistide kunstnik annab seda edasi tänavavõitlejate erinevate mütside abil. VABADUS KANNAB Vabadus kannab früügia mütsi mis oli ka prantsuse revolutsiooni vabadusesümbol. Naised etendasid 1830. aasta revolutsioonis suurt rolli. TRIKOLOOR Trikoloor oli 1789. aasta revolutsiooni sümbol ja kunstnik teadis et see
Põhirõhku ei olnud pandud küll sündmustele, aga igav ei olnud raamat sellegipoolest. Teose mõte Mõte võis olla sellel teosel selles, et näidata, kuidas igaühes meist on nii palju erinevaid külgi ja kuidas olla nii, et need kõik omavahel läbi saaks ja omavahel harmoneerudes muudaks meid täielikuks inimeseks. Tuleb iseendaga läbi saada. STEPIHUNT Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes
tähelepanekuid ja ema jutustusi Muuga popside elust. (http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Vilde#Looming; K. Mihkla, 1972) 1902-1908 ilmus Vildel ajalooline triloogia: ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid", ,,Prohvet Maltsvet" ja ,,Mahtra sõda". Neist tuntuim ,,Mahtra sõda". Ajaloolises triloogias kirjeldab kirjanik ühiskondlikke olusid, sotsiaalset viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist jpm. ,,Mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega, romaanis ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,Prohvet Maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Mahtra sõja ainestikuga oli Vilde juba varasemalt kokku puutunud. Siis oli teda õhutatud sellest romaani kirjutama. Selle teose jaoks on ta kasutanud nii kuuldusi talupoegadelt, lugenud kohtutoimikuid, erinevaid raamatuid jm. ,,Mahtra sõja" sündmustik algab hilissuvel, jätkub 1857
tüvi, mida torm siiski võib murda, samal ajal kui vanaisa sarnanes sügavalt maa alt välja tiritud jämeda ning vintske juurikaga, mille pooleksväänamine pole jõukohane isegi karule. Ja mina - mina olin selle puu latv, tuules painduv ning habras. Ma olin tipp, kus oksad muutusid nii peeneks, et ei kandnud enam isegi väikest lehelindu. Minust kõrgemal ei tulnud enam midagi, ainult taevas, tühi ja sinine." Rästik Ints Rästikud iseloomustavad tarkust. Kui siili peetakse romaanis rumaluse sümboliks, siis rästikuid nimetatakse inimese vennaks ning nende tarkust võrreldakse inimese tarkusega või peetakse neid targemakski. Rästik Ints tähistas aga sõprust, Ints ja Leemet said parimateks sõpradeks, nende päevad möödusid koos ning ei eristatud, et üks on inimene ning teine rästik, nad olid võrdsed. Leemeti ema ja õde Salme Leemeti ema ning õde tähistavad pere ning hoolitsuse rolli, samas iseloomustab neid ka nõrkus
seikluslugusid peenete psühholoogiliste visanditega. Röövitud (Kidnapped, 1886) käsitles kirjaniku esivanemate elu, nende elamuste kirjeldamist jätkas ta novellides. 1887. aastal suri tema isa. Alates 1890. aastast elas Stevenson koos perekonnaga Samoa saarestiku Upolu saarel. 4 Siiski kirjutas ta jätkuvalt soti kodumaast romaanis Ballantrae isand (The Master of Ballantrae, 1889) või oma viimases, lõpetamata jäänud romaanis Hermistoni tamm (Weir of Hermiston, 1896), mida peetakse kirjaniku meistriteoseks. (Sichtermann ja Scholl 2005,247) Robert Louis Stevenson suri 3. detsembril 1894 ajuverejooksu tagajärjel oma majas Samoal. (Sichtermann ja Scholl 2005,247) Temast jäi maha rikkalik kirjanduslik pärand, millest suur osa on kirjutatud haigevoodis.
Tegelaskond A.Gailiti romaanis Ekke Moor Romaanis Ekke Moor on A.Gailit kujutanud tegelasi väga kirevalt. Ei ole ühtegi täiesti igavat tegelast. Kõigil on oma head ja vead, huvitavad ja vähem huvitavad pooled. August Gailit on kujutanud tegelaste iseloomusid väga erinevalt. Kui hakata pingsamalt mõtlema, siis võib leida Gailiti tegelaste hulgas sarnasusi ka tänapäeva ühiskonnas. Kui hakata mõtisklema just romaani peategelaste üle, siis ainuõige inimene, kellest esimesena rääkima hakata, on Ekke Moor ise. Peategelast on
Goethe (kui kirjaniku ja isiksuse) arengutee suurteoseni. Linda Laura Mets XVIII sajandi Saksamaal viljelesid kirjanikud eeskätt draamat ja romaan oli kaua teisejärguline zanr. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) tegi enne sajandi lõoou Euroopas kuulsaks ka romaani. Goethe rikas elu ja looming ulatuvad peaaegu läbi terve sajandi. Goethe oli pärit jõukast perekonnast ja sai väga mitmekülgse hariduse. Juba nooruses oli ta väga teadmishimuline. Esimesed kirjanduslikud katsetused kuulusid sellesse aega, millal ta õppis õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Suurt tähtsust edasises kirjanduslikus tegevuses omasid õpingud Prantsusmaal, kus ta tutvus Henderiga ja temast sai üks ,,tormi ja tungi" põhitugesid. ,,Tormi ja tungi" aegadesse kuulusid silmapaistev näidend ,,Götz von Berlichingen" ja romaan ,,Noore Wertheri kannatused" 1775 aastal sai Goethe Weimari her...
Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru poetess Marie Under kirjutas erootilisi sonette ning suur poeet Henrik Visnapuu oli kohati päris rõve, aga alati õrn ja kunstitundlik. Siuru tegi kirjanikust artisti, skandalisti ning meediakangelase. Siurukirjaniku ideaalkuju tõi August Gailit oma ikka hingesoojendavas romaanis ,,Toomas Nipernaadi" (1926) Aastal 1917-1919 ilmus Tuglase ettevõttel Siuru ühisväljaannetena kolm suurekaustalist albumit. Saavutuseks võiks nimetada tähelepanu pööramist vähetuntud Jaan Oksale. 1917 ilmuvad eraldi debüütkogud M.Underilt (sonetid 1000 tükki paari kuuga läbi müüdud). Visnapuult üsna julge ,,Amores", Semperilt ,,Pierrot" ning Adsonilt ,,Henge palango". Kõik need kogud äratavad tähelepanu ning müüvad hästi.
Kuulsus ja saavutused Juba enne 1933. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega. Hiljem, lisandusid jutustused. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistust juurde tekstid, mis ilmusid pealkirja all "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (1837-1838) ja tegid Dickensi maailmakuulsaks. Teosed Oma hilisemates teostes tegeles Dickens üha enam sotsiaalsete teemadega, näiteks autobiograafiliste sugemetega romaanis "David Copperfield" (1849-1850) ja raamatutes "Kõle maja" (1852) ja "Rasked ajad" (1854). Tema hilisloomingusse kuuluvad "Jutustus kahest linnast" (1859) ja "Suured lootused" (1861). Tema viimane teos kriminaalromaan "Edwin Droodi Charles Dickensi raamatud Reisid 1841-1842 aastal viibis Dickens USA-s ja kirjutas sellest reisikirjelduse. Aastatel 1844- 1846 järgnesid reisid Itaaliasse, Sveitsi ja Pariisi. Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867-1868
Teos haarab endasse aastad 1938-1943. Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Tegelased Direktor Wikman Aino Inspektor Ambel Maria Õpetaja Tooder Virve Plebs Trull Sirkel Rumma Pukspuu Lülli Laasik Penn Tummel Jauram Wikmani poisid Keskseks tegelaseks on romaanis terve klass, osalt kogu kool. Igapäevane õppetöö, klassitööd, koolipeod ja rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
