10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
millejaoks
Õppematerjali autor
LISA 2................................................................................. 22 LISA 3................................................................................. 23 LISA 4.................................................................................. 24 2. SISSEJUHATUS Autor valis uurimistöö objektiks mälu. Üheks põhjuseks teema uudsus autorile, sellega kaasnev põnevus ning võimalus avastada uut ning huvitavat. Teiseks ning sugugi mitte vähetähtsaks sai Artur Conan Doyle Sherlock Holmesi juhtumustest lugemine ning ka hiljutine samateemalise filmi nägemine teostes kirjeldatud mõistuse ja mälu kasutamise keerdkäigud paelusid autorit väga. Kolmandaks inspiratsiooni allikaks oli autori isa, kelle üldised teadmised ning pealtnäha juhuslike faktide teadmine (loe: mäletamine) on autorit korduvalt hämmastanud. Siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes käesoleva uurimistöö valmimisele kaasa aitasid
Nimetuse osa ,,formalism" tähendaks justkui, et tegeldakse vormi ja tühja kestaga, mitte sisuga sotsiaalrealism VS läänelik modernism. Võõrandunud kirjandus ja kasutuste meelisklemine seostub lääne formalistidega Joyce, Woolf ja Proust. Inglismaal ei olnud formalismi ajal kadunud ka sotsiaalkriitiline realism, mida esindas Galsworthy (pikk perekonnaromaan ,,Forsyte'ide saaga"). Välja kujunenud oli ka detektiivikirjandus, nimekaim Arthur Conan Doyle oma romaaniga ,,Sherlock Holmes", aga kirjutas ka ulmet. Wells kirjutas eelkõige ulmekirjandust (,,Nähtamatu" mees leiutab mooduse, kuidas saada nähtamatuks, aga pärast ei saa enam nähtavaks tagasi, nii et lõpuks korraldatakse talle ajujaht). Joseph Conradi teostes on tegelane noorena midagi rumalat teinud, mis teda elu lõpuni jälitab, mainib ka pahedele allumist, lisaks sisaldavad poliitilisi trillereid ja kriminaalromaani sugemeid
naist. Armastus on võrdne surmaga, alati omavahel seotud. Tema kangelased ei soorita kuritegusid mitte kasu pärast, vaid sellepärast, et proovida, kas neil jätkub kurteoks jõudu ja julmust. Teaduslik-fantastilised novellid põhinesid omaaja tehnikasaavutustel. Poe oli nendega kursis, kasutas ja loetles neid. Detektiivloodega saavutab Ameerikas suure populaarsuse, sest ta kirjutas neid enne Sherlock Holmsi, enne Connan Doyle. Kehtestas reeglid, mille alusel on tehtud neid jutte üle saja aasta. Tema jaoks on oluline kuriteo loogiline analüüs ja avastamise lugu. Lõi esmakordselt kirjanduses haritud intelligentse detektiivi kujul, kes on siis ka prototüübiks hilisemale Sherlok Holmsile. Sherlok pole mitte niisama detektiiv ja osav, vaid tal on ka kunstilisi kalduvusi, mängides viiulit. Poe novellides oli kurjategija, kes pidi ilmuma tegevusse novelli alguses. Oluliste tegelaste arv peab piirduma 10ga
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Ref
heita. Kuid praegu, kõik meeled sedavõrd teritunud, et seina ja elulõnga värvid tundusid pingutavast vaatamisest silmi põletavat, tajus ta, et keegi väljub majast ja suundub tema poole; ent aimas kuidagi, sammude järgi, tulijas ära William Bankesi, nii et kuigi ta pintsel värahtas, ei keeranud ta pilti alaspidi murule, nagu oleks teinud siis, kui tulija olnuks mr. Tansley, Paul Rayley, Minta Doyle või tegelikult ükskõik kes teine, vaid jättis selle molbertile. William Bankes seisatas ta kõrval. Nad mõlemad olid alevis korteris, ja nõnda, kord tulles, kord minnes, ukseesisel hüvasti jättes, olid nad vahetanud mõne sõna õhtusöögist, lastest, ühest ja teisest, mis tegi neist liitlased, nii et kui mees nüüd Lily kõrval hindavalt seisma jäi (ta oli küllalt vana, et olla Lilyle isaks, botaanik, lesk, seebi
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1
REALISM Sõna ,,ralism" on tuletatud ladinakeelsest omadussõnast realis, mis tähendab tõeline, esemeline, materiaalne. Realsim kirjandusvooluna tekkis Euroopas alates 1830. aastaist. Esialgu tähendas realism eelkõige vastuseisu romantismile, kuigi peaaegu kogu sajandi jooksul olid mõlemad kirjandusnähtused põimunud kahe osapoolega tervikuks. Realistid püüdsis kirjutada oma kaasaegsest elust nii, nagu see tegelikult on, ilma liialduste ja ilustusteta. Sellest tulenevalt ei saanud kirjanik enam üksnes fantaseerida, vaid pidi õppima tundma ümbritsevat tegelikkust, eeskätt sotsiaalset olustikku. Tõeotsingutel võis kirjanik kohata kõike: sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma, raha- ja võimuahnitsemist, väärastunud inimesi jne. Ühiskonna pahede avalikustamist võis võrdsustada sotsiaalsete olude kriitikaga ja sellist suunda kirjanduses nimetati XIX sajandi ka kriitiliseks reali
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid