Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Don Quijote - Sisukontrolli küsimuste vastused (0)

1 HALB
Punktid
Sisukontrolli küsimuste vastused
  • Dq kutsuti teisiti Quijadaks ja quesadaks mõnikord ka Hidalgoks, Kurva Kuju rüütliks
  • Dq on pärit La Manca külast
  • Dq tähtsaim varandus oli tema sõber Sancho Panza
  • Dq ostis endale rüütliromaane põllumaade müügist saadud raha eest
  • Dq lõi rüütliks kõrtsimees.
  • Sanco Panza jaoks olid olulised asjad piik , mõõk ja kiiver
  • Dq lubas Sanchole teenistuse eest oma saare talle anda
  • Gallia Amadis oli Kreekamaa valitseja
  • Dq kujutas kõrtsi ette nii, et seal on neil lossi kabel, kus saab sõjariistu valvata.
  • Mambriino oli kiiver, mis läikis
    Analüüsi- ja tõlgendusküsimuste vastused
  • Selles romaanis esineb selliseid vastuolusi nagu vaidlemisi, sõnelusi. Jne
  • Dq väärtustab seda, et ta peab rüütliks saama ja et teda ka rüütliks lüüakse, et ta saaks maailma minna teiste rüütliega võitlema ja võitma.Dq ülistab endas enesekindlust, vastutulelikkust ja ka teotahtlikkust.
  • Dq fantaasiamaailm on avar ja lai, ta saab kõike endas teha ja luua, et kõik läheks hästi. Dq on seiklusterohke rüütel, kes otsib endale uusi ja põnevaid seiklusi.
  • Sancho Panza käitub teistmoodi: ta on abivalmis, vastutulelik, hooliv. Ta väärtustab seda, et ta saaks teisi aidata ja koos seiklusi otsida.
  • Sancho Panza ja Dq vastanduvad nii, et nende välimus oli erinev üks oli lühike ja paks aga teine pikk ja peenike . Dq oli seiklushimuline aga Sancho Panza pidurdas tema tempot.
  • Don Quijote - Sisukontrolli küsimuste vastused #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 45 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor allar12 Õppematerjali autor
    iseloomustus ja kokkuvõte

    Sarnased õppematerjalid

    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    21
    doc

    Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)

    1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.­6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.­6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud Roomas, kuhu rajati

    Kirjandus
    Kirjanduse arvestus-10-klass
    13
    doc

    Kirjanduse arvestus (10. klass)

    linnapead valiti salajasel rahvahääletusel. Nende usk sarnanes ristiusule. 13. pilet ­ Cervantes Elas 1547- 1616. Ta oli pärit vaesest Hispaania perest. Haridust tal ei olnud, kuid tööle sattus kardinali õukonda. Sõjaväes sattus ta Leipzigi merelahingusse ja sai haavata. Kui ta 1575 laevaga Hispaaniasse läks, sattus ta piraatide kätte vangi. 1580 koju jõudes hakkas ta maksukogujaks ja läks jälle vangi. Lõpuks hakkas teatritele näidendeid kirjutama. 1605 kirjutas ta ,,Don Quijote I" ja 1615 ,,Don Quijote II". Need olid küll väga menukada romaanid, kuid vaeseks jäi ta sellegipoolest. ,,Don Quijote" on paroodia, mis naeruvääristab rüütliromaane. Don Quijote on vaesunud aadlik, kes loeb rüütliromaane ja läheb nende tõttu hulluks. Ta hakkab ette kujutama, et on rändrüütel. Ta võtab omale uue nime Don Quijote (pirukas) La Manchast (mõttetu koht Hispaanias). Kannupoisiks võtab ta endale Sancho (peenike) Panza (kõht), kes oli rumal aga nutikas

    Kirjandus
    Maailmakirjanduse konspekt
    26
    doc

    Maailmakirjanduse konspekt

    mahukaid proosaromaane rüütlitest. Tähtsamad rüütliromaanid - "Amadis de Gaula" (Wales'i Amadis; 1508) Rodriguez de Montalvo, mahukas proosaromaan. Seiklus ja armastus. Amadis (noor rüütel, Wales'i kuninga ja soti kuninga tütre poeg) ja Oriana (Briti kuninga tütar). 5. mai Hispaania kuulsaim rüütliromaan - Rodriques de Montalvo "Amadis de Gaula". Kataloonia tuntuim teos ­ Martorell ja Galla "Tirent Valge"(1490), väga mahukas, suurem kui "Don Quijote". Don Quijote ei ole rüütliromaan! Teose olustik on hoopis teistsugune, see on rüütliromaani paroodia. Aga Cervantesel on siiski üks rüütliromaan ­ "Persiles Sigismunda kannatused", mille ta kirjutas Don Quijote teise osaga paralleelselt. Rüütliromaan pidi aga Euroopas taanduma, peale tulid realistlikumad zanrid. Pastoraalne romaan oli rüütliromaaniga kõrvuti. Boccaccio kirjutas esimesed pastoraalsed romaanid, nt "Amato"(1330ndate lõpp). Jacopo Sanazaro "Arkaadia"(1504)

    Kirjandus
    Maailmakirjandus II eksamikonspekt
    24
    doc

    Maailmakirjandus II eksamikonspekt

    skeptilisust. Võime teada küll palju ent iial ei tea me kõike. Mida targemad me oleme, seda enam mõistame oma teadmiste suhtelist ulatust. Niisiis ta oli relativistliku mõttelaadi algatajaid uusaegses filosoofias. · Raamatutest õpitud tarkusest veel väärtuslikum on avar elukogemus koos mõtisklusega. 11. Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.) (RA, Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 14 Maailmakirjandus II ­ Keskajast klassitsismini · Tänapäevast kuju hakkas romaan võtma 15. sajandi teisel poolel. · Enamlevinud liik rüütliromaan. · Võib rääkida uusaegse massikirjanduse tekkest ­ rüütliromaane ilmus 15-16 sajandi Hispaanias väga palju.

    Kategoriseerimata
    Kirjandus keskajast
    19
    doc

    Kirjandus keskajast

    Sellest ta hiljem loobub ja saab sõjaväemoona hooldajaks. Usaldas riigiraha pankuri kätte, kes selle varastab. Oli vangis selle eest. 5 aasta pärast pandi uuesti vangi riigiraha kuritarvitamises. Vabaks saades hakkab taas kirjutama. 17. sajandi algus on tema kirjandusliku loomingu hiilgeaeg. Aastal 1605 saab “Don Quijote” populaarseks, aga see ei rikasta Cervantest. Vahepeal kirjutab lisaks näidendeid, novelle ja jutustusi. Üks tundmatu autor kirjutas “Don Quijote II”, aga see on võltsing. Don Quijote Don Quijote on vaesunud aadlik. Pani ise endale nime don ehk kõrge aadlik. Luges rüütliromaane ja kujutas lõpuks ette, et on ise rüütel. Tema kohus oli minna õigluse eest võitlema. Tal oli südamedaam – teenija-karjane Toboso Dulcinea, kellele ta andis kauni nime. Tal oli vaja kannupoissi ning õnnestus leida lihtsameelne talumees Sancho Panza, kellele lubas edukalt retkelt tagasi jõudes saare valitseja kohta. Nad

    Kirjandus
    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
    176
    pdf

    Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800

    Ajalugu
    10nda klassi ajaloo konspekt
    60
    rtf

    10nda klassi ajaloo konspekt

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu
    Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
    88
    rtf

    Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

    Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun