50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Allan Männi
Õppematerjali autor
ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2
Lühenenud tüvega omadussõna vanaema, nelinurk, enesekriitikakirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: kiirsaadetis. 2.3 Käänd- või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Tekib uus omadussõnaline mõiste: Tavaliselt kirjutatakse omadussõna teistest kollakaspruun, taevakarva (Kõik värvused sõnadest lahku: tohutu suur, otsatu pikk. kirj. kokku) Tüved eba-, ala-, ime-, eht-, puht-, püsti-: ebareaalne ne- ja //'ne-lõpuline omadussõna kirjutatakse ne- ja //ne-lõpuline omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku: rõõmsameelne, eelnevast käändsõnast lahku, kui käändsõnal on täiend: suure maja kõrgune ne- ja //ne-lõpuline omadussõna liidetakse Mitmeosalisest nimest kirjutatakse ne-ja //ne-
Kohanimed: · Kohanimed kirjutatakse läbiva suurtähega, välja arvatud liigisõna (meri, jõgi, mägi, linn, tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar (kaarjas tänav või tee) jt). Nt riigid, maakonnad, linnad, külad, väikekohad, maastikuesemed (ka loodusvormid), maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi, maailmajaod ja mandrid, ehitised, ruumid. · Märkus 1. Liigisõna kujundlikku sünonüümi ei loeta liigisõnaks: Suur Kätel, Aadama Sild, Kära Varuv. · Märkus 2. Nagu taevakehade nimesid üldse, nii kirjutatakse suure algustähega ka tähtkujusid ja sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan)
*Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn’ Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe
*Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn’ Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud: inimelu hobujõud,vaskjuhe
Kui kirjas pöördute ühe isiku poole, keda teietate, kirjutage Teie suure algustähega. Sõna märtsipommitamine on väiketähega. Õige on kirjutada Euroopa Ühendus ja Euroopa Liit, vrd tekstis üksikuna seisvad ühendus, liit. Arengumaade kohta kasutatakse väljendit Kolmas Maailm (suurte algustähtedega). Kirjutage Padise vallamaja (teine sõna algab väikese tähega). Õige on püha Patricku päev , aga valentinipäev, kadripäev, mardipäev Õige on kirjutada suur reede, vaikne laupäev. Õige on kirjutada suure algustähega: Rootsi aeg. Tallinnas asub hoonerühm Kolm Õde. Õige on kirjutada Kreeka salat. Kirjutage Venemaa eestlane. Jaapan on tõusva päikese maa. Kohtade ümberütlevad nimetused on üldjuhul väikese algustähega. ERANDID: Aafrika on Must Mander, Austraalia on Roheline Mander (mõlemad sõnad suure algustähega). Õige on kirjutada Eesti kodakondsus. Õige on kirjutada Beneluxi maad.
SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer;
- v-, tav-kesksõna, mis on lauses täiendiks(silmapaistev- silma paistev saavutus) või öeldistäiteks(saavutus oli silmapaistev- silma paistev -nud-, tud-kesksõna ja mata-vorm, mis on lauses täiendiks(vastuvõetud-vastu võetud ot- sus) -Ühend ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirj kokku: pealtvaataja, etteütleja. - Muutumatud sõnad(kaas-ja määrsõnad) kirj tavaliselt muudest sõnadest lahku: väga väike. - Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirj nad kokku: läbisegi, tasapisi - Lahkukirjutatult ei ole neil sõnadel mõtet(aegamööda, ilmaaegu) või tähendavad nad muud (kahevahel- kahe vahel) - pool, poole, poolt kirj käändsõnast lahku(vasakult poolt, lõpu poole), määrsõnaga kokku (sealpool, kuhupoole) - kaupa, viisi kirj mitmuse omastavast lahku(kuude kaupa), ainsuses kas kokku või lahku (tüki viisi-tükiviisi)
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid