Suur ja väike algustäht (0)

Suur ja väike algustäht
Nimi vs nimetus
Nimi – kellelegi või millelegi on antud nimi
Nimi on suure algustähega:
Toomas, Eesti, Pärnu,  Postimees , Ümera lahing, Nokia,  Jupiter , Kaljukitse 
tähtkuju jne.
Nimi võib koosneda ka mitmest osast:
Eesti Ekspress,  Simple  Session
Kui nime ees on püsiv täiend, siis on see ka suure tähega: Põhja-Eesti, Julka-
Jüri
Erandid
Kui  kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: 
eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik
Nimetus – üldnimi ehk tähistab mingite  
olendite, esemete, nähtuste vm. 
liiki/tüüpi. 
Nimetus on väikse algustähega:
Kunderi  tänav, Tartu  maantee , Pärnu jõgi, 
Peipsi  järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht  Sirp
Taime- ja loomanimetued:  karikakar , rakvere  raibe , jaapani enelas .
Kuud ja nädalapäevad
Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev
Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu
Ametinimetused :  professor ,  direktor
Rahvused:  venelane , eestlane
Erandid
Kui tahetakse rõhutada riigi, asutuse, ettevõtte või organisatsiooni ametlikkust 
(öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada.
Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne
Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool.
Pealkirjad
Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene 
sõna ja nimed: „Kuidas  elad , Ann?“, „Õhtusöök viiele“, „Toomas  Nipernaadi “.
Pealkirjad on raamatutel, artiklitel, filmidel, mängudel, saadetel, sarjadel, 
muusikateostel, kunstiteostel, fotodel jne.
Pealkirja käänamine
Soovitav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: 
romaanis  „Toomas Nipernaadi“
filmis „Kurjad hinged“ 

Document Outline

• Slide 1
• Nimi – kellelegi või millelegi on antud nimi
• Erandid
• Slide 4
• Erandid
• Pealkirjad
• Pealkirja käänamine