Kirjandusrühmitus Siuru Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal Rühmituse asustajaks oli August Gailit Kirjanduslik rühmitus Siuru sai oma nime müütilise siurulinnu järgi, kes esineb ka rahvuseeposes ,,Kalevipoeg" Siurulaste moto ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" - Friedebert Tuglas Liikmed August Gailit(Ge) Marie Under(Printsess) Johannes Semper(Asm) Friedebert Tuglas(Felix) Artur Adson(Paaz) Henrik Visnapuu(Vürst) August Alle Johannes Barbarus Kirjanduserühmitus Siuru oli tööhoos aastatel
1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918) • Henrik Visnapuu –
1. Siuru tegevus ja looming (1917–1920) Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm – see olgu meie ainus tõukejõud “– Tuglas. Siuru esimene avalik õhtu toimus 8. oktoobril 1917 Tallinnas Estonia saalis. Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. Siuru I–III (1917–1919) • Marie Under – Sonetid (1917), Sinine puri (1918) • Henrik Visnapuu –
Siuru Siuru, 1917 Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas
Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 6-7. "OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS'' Leiti, et kirjandusse on vaja tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia seda ka Euroopasse. Ei tohiks kaotada oma eestlaslikke algmeid, kuif tuleks siiski astuda samm edasi tuleviku suunas. Ühisväljaanded: N.E albumid I-V, ajakiri N.E . 8-9.Siuru- Loodi 17.mail 1917. Aastal Iseloomustus: Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad
Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru" Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu, hiljem ka August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas. Siuru eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja tõmmata sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. Edendati seltskonna- ja kohvikukultuuri. (1) Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest.
Tuglas. Nii jäi rühma neli liiget: * Marie Under Siurulasi sidus uusrõmantiline hoiak ja sõpruskondlik * Johannes Semper suhtlemine. * Friedebert Tuglas Aastail 19171919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm * Artur Adson albumit. (Tuglase toimetusel) Allesjäänutega liitusid: *August Alle Suitsu, Ridala, Aaviku tööd. * Johannes Barbarus N. Triik lõi ,,Siuru" sümboli avatud tiibadega inimlind. Ent se ei päästnud ühingut. Siuru, kui ühing, koguteoste Vajasid raha -> 25.09
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem
Kõik kommentaarid