Tartu Kutsehariduskeskus Referaat Victor Marie Hugo 1802-1885 Autor: Juhendaja: Klass: Tartu 2010 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................3 Elulugu.......................................................................4 Looming.....................................................................5 * Ülevaade Victor Hugo loomingust....................................6 *,,Jumalaema kiriku kellamees" lühikokkuvõte........................7 Kokkuvõte...................................................................8 Kasutatud kirjandus........................................................9 2 Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik
Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa
Moto: "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" (G.Suits) Etapid: 1. 1905-1908 tegevuse algus seoses 1905. a revolutsiooniga 2. 1909-1915 reaktsiooniperiood 3. 1915 I maailmasõja aeg, paljud pettusid Euroopa kultuuris Eeskujud Kirjanikud ja filosoofid läänest ja idast: Ch.Darwin, K.Marx, H.Ibsen, J.Aho, L.Tolstoi, M.Gorki, I.Turgenev, F.Dostojevski, W.Goethe, H.Heine, G.Byron, V.Hugo, E.A.Poe jt Väljaanded: Albumid "Noor-Eesti" I (1905); II (1907); III (1909); IV (1912); V (1915) Kirjanduse, kunsti ja teaduse ajakiri "Noor Eesti" (1910-1911), Ajakiri "Vaba Sõna" (1915) "Noor-Eesti" albumites: Luule Juhan Liivi "Noor-Eestile"; Gustav Suits "Noor-Eesti"; Anna Haava, Karl-Eduard Söödi, Aino Kallase, Hella Murriku (Wuolijoki), Villem Grünthal Ridala, Kristjan Jaak Petersoni, Jaan Oksa jt luuletused. Tõlkeluule põhiliselt J.A.Rimbaud´lt ja P.Verlaine´ilt Proosa: A
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Mõned motiivid osutuvad tähtsamateks (seda armastab näidata Tolstoi). Dostojevski näitab, kuidas mitu motiivi viivad teoni. Ivan Sergeevits Turgenev (1818 1883) Ta kuulub nende kirjanike hulka, keda saab nimetada uue romaani loojateks. Ta ei olnud ainuke uuendaja, vaid paralleelselt kirjutas temaga ka Gontsarov. Gontsarovi esimene romaan imus 1847, Turgenevil aga alles 1855. Turgenev on põhiliselt tuntud romaanikirjanikuna. Ta alustas oma loomingulist teed aga luuletajana, romantikuna. Tema looming algas 1830ndatel aastatel. 1840-50ndatel kirjutas Turgenev ka näidendeid, mida lavastatkse ka siiani. Draamalooming teda ei rahuldanud. Ta on kuue romaani autor ,,Rudin", ,,Aadlipesa", ,,Eelõhtul", ,,Isad ja pojad", ,,Suits" ja ,,Uudismaa". Elu lõpul loob Turgenev uue zanri proosaluule. Oluline on see, et ta tegutseb mitmes zanris. Turgenevi poeetikale avaldas mõju luulekeel. Mõned kohad on rütmistatud, nagu luuletused. Enamiku oma eluajast veetis
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Kõik kommentaarid