V.Hugo romantikuna (0)

6)Hugo: Teda on tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja säravaima esindajana. Prantsusemaal kujunes ta olulisemaks proosakirjanikuks romantismiajastul. Tema roomanid on populaarsed ka tänapäeval. Üks ähtsamaid on „ Jumalaema kirik Pariisis“ Hugo tegelased on erandlikud ja tegelased piinlevad ning enamik neist hukkub. Tegelased ja nende teod on romantilised ,kontrastirikkad, kuigi mitte alati psühholoogiliselt usutavad. Romaani ülesehitus põhineb romantikutele ja kontrastidel.Sügav traagika läbib romaani. Kõige oma tegelaste kaudu jäädvustab auto inimlikke kannatusi ja muret, südametust , samal ajal aga ka ülimat ilu, altruimi ja eneseohverdust. 1860-ndate aastate romaanides kerkib esile romantiline titaanlik isiksus. Hugo ei püüa oma romaanis sügavalt analüüsida ühiskondlikus elus toimuat. Püiab tõestada, et sotsiaalne probleem lahendatakse siis, kui on lahendatud moraaliprobleem. 1820-ndate aastate lõpuni valitses Hugo loomingus lüüriline kallak. Hugo esteetilistes vaadetes oli võtmeline tema draama kontseptsioon. Ta väidab et vaid dramaatiline vorm suudab edasi anda elu vastandlikkusi pingeid ja üleminekuid. Draama loomisel peab Hugo uuenduslikuks ja tähtsaks vahendiks groteski kui vastandit ülevale. Groteski abil loob poeet kõige teravamaid kontraste.Hugo draamades oli rõhutatud monarhiavastane demokraatlik hoiak. Hugo ei põõranud ajalooaineliste näidendites mingit tähelepanu ajaloolise fakti korektsusele, pigem käsitles ajalugu suurte vabadustega, tehes sellest värvika kausta konfliktidele.