- kõikide jumalate tempel · ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · ehitatud Hadrianuse valitsusajal 115-125 pKr · "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT" - Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit" tõlkes "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud
Gröönimaal püsis asustus kogu keskaja vältel, kuni kliima külmenemine nad XV saj lahkuma sundis. Island on tänagi skandinaavlaste püsiala. Normannid ründasid peamiselt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Inglismaal tegid normannid lõpu kloostrikultuurile. Ida-Inglismaal tekkis pikaks ajaks omaette taanlaste riik Danelag. Normanni pealik Rollo sai enda valitseda alasid Põhja-Prantsusmaal. Ta võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Tekkis Normandia hertsogkond. Kiiresti võeti omaks prantsuse keel ja muututi tüüpilisteks Lääne-Euroopa rüütliteks. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas Harlad Sinihammas 960. aastal. Seejärel vallutati Inglismaa ja mõneks ajaks langes ka Norra nende võimu alla. Kuningas Knut Suur valitses korraga nii Inglismaad,Taanit kui ka Norrat. Rajas kirikuid ja saatis misjonäre ka Rootsi
hagiograafiad 4)ajalooteadus-kroonikad 5)geograafia-Idamaade-suundumus 6)suur mõju slaavimaadele-õigeusk, slaavi tähestik, kirjandus 7.Frangi riik Frangud-Germaani hõimud, 4-5 saj tungisid L-Rooma aladele. Mõjutatud keldi,rooma kultuurist-romaani keel. Keldi-Gallia aja lõpuks asustasid pk gallialased: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguurid. Clodovech I-Pani aluse Merovingide dünastiale,mis valitses Frangi kuningriiki5-8 saj, 496a võttis vastu ristiusu katoliikluse vormis-head suhted Rooma paavstiga. 8.Merovingide kuningad pärast kuninga surma jagati tema valdused meessoost pärijate vahel-pärast Clocovechi 3- ks.Neid ei õnnestunud enam ühte liita.7saj nn laisad kuningad. Majordoomused-.Frankide ajal ülikud, sõjaväepealikud suurte maavaldustega, lõpuks juhtisid riiki kuningate asemel. Kuulsaim -Karl Martell-Sõjaväes tema ajal võeti kasut pikem, raskem mõõk ja sadulajalused- raskeratsaväest sai lahingus põhijõud
traditsioonidega. Eestisse jõudis renessanss väga segasel ajal, 16. sajandil, mil oli käimas laastav ja pikaajaline Liivi sõda. Sellegipoolest leidub meilgi kauneid teoseid, mis enamasti on suguluses Rootsi väga omapärase renessanss-kunstiga. ITAALIA RENESANSS Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle
Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, tagades, et ääremaad ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele · II sajandi lõpus ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad segaduste ajajärk · Rooma uus tugevnemine III sajandi lõpul IV sajandil · 313 legaliseeris Constantinus Suur ristiusu (Milano edikt täielik usuvabadus ja kristluse võrdõiguslikkus), rajas uue pealinna Konstantinoopoli · Ristiusu legaliseerimise tagajärjed - Kõik järgnevad keisrid v.a üks olid kristlased - Kristlaste arv kasvas tormiliselt - Kristlaste hulka tuli järjest rohkem ka ühiskonna ülemkihti kuulunud haritud inimesi - Kristluse levik ei põhjustanud vana paganliku kultuuri hülgamist, vaid kristlikud õpetlased võtsid
Sarnaselt Itaaliale oli sealgi juurdunud uutmoodi, kaubandusel ja tootmisel põhinev majandus. Madalmaade kunst on võrreldes Itaaliaga palju vähem antiigist mõjutatud, soojem ja kodusem. Eriliselt särava jälje on jätnud Madalmaade maalikunst, seevastu sealne renessanssarhitektuur ja -skulptuur praktiliselt puuduvad. Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur Suurim ja tuntuim kuppelehitis renessansi ajal oli Püha Peetruse kirik Roomas. Vana, varakristlikust ajast pärit Peetri basiilika, ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutunud. Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut ehitati üle 100 aasta. Seda ehitist iseloomustavad harmoonia ja tasakaal. Ta on küll võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Erinevalt viimastest ei ülista ta mitte jumalat, vaid mõjub oma suurejoonelises täiuslikkuses kui monument oma loojale, maapealsele inimesele.
rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel. Agne Vaher 10 c.
Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab:
-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (ka dominiiklased). Naiskloostrid- Püha Britta ordu nunnaklooster Vastused 1186 Meinhard pühitseti piiskopiks, sai ülesandeks ristiusu toomise Liivimaale 1199 - toomhärra Albert piiskopikst pühitsemine, tema eesmärk oli rajada Liivimaal kirikuriik 1201 Riia linna ehitamine Alberti poolt, piiskopkonna keskus 1202 asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu(Mõõgavendade Ordu) 1208 Ümera piirkonna latgalid võtsid ristimise vastu; liivlaste ja latgalite maa ristisõdijate poolt kindlustatud, ristisõdijate retked Eesti pinnale, esialgu ohvriks Sakala ja Ugandi 1210 Ümera lahing, lõppes võiduga meile 21.09
Eesti keskaeg Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201
pidanud nad enam ise rändama vaid said kõike jälgida kontorist. Väliskaubanduse hoogustumine aitas kaasa ka sisekaubandusele. Talupojad hakkasid oma ülejäänud saaki turul müüma. Mõisnikud üritasid oma kaupa otse Hollandi laevadele müüa, tekitades sellega linnade vastuseisu. Kõige suuremad muutused viidi minu arvates läbi usu osas. Liivimaa ristisõja eesmärgiks oligi siinsed alad pöörata ristiusku. See õnnestuski. Eestlaste jumalad jäid muistses vabadusvõitluses ristiusu jumalatele alla. Tänu sellele hakkasid Andra Lepper 11B 21.11.2012 eestlased austama kristlaste jumalat. Ometi ei loobutud nad uskumast haldjatesse ja teistesse pisijumalatesse. Veel raskendas uue usu vastuvõtmist see, et eestlased olid oma vanades traditsioonides kinni. Lõpuks õnnestus talurahvas kirikutesse meelitada. Kirikud ehitati pühadele kohtadele, sest talurahvas oli harjunud seal käima. Peale Liivimaa ristisõda jagunesid käsitöölised tsunftidesse
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
Kirik ja vaimuelu varakeskajal Pt. 12 Paavsti esilekerkimine Vaimulik põhjendus apostel Peetrus Halduslik põhjendus 756 paavstiriik Majanduslik põhjus kirikukümnis Üksikisiku panus Gregorius Suur (590-604) Servus servorum Dei Gregoriuse koraal Organisatsiooni kujunemine Peapiiskop Piiskop katedraal e toomkirik visitatsioon preester Kloostrid eremiidid Püha Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino klooster opus Dei töö põllul raamatute kirjutamine Ristiusu levik 4. saj Hieronymus Vulgata Misjon Püha Patrick Iirimaal Püha Bonifatius Saksamaal Viimased paganad, leedulased, ristiti 1386 Kristlik kultuur Kloostrid peamised kultuurihoidjad 525 Dionysius Exiguus ajaarvamine Kristuse sünnist 9. saj Karolin...
Fresko - seinamaal, selline tehnika. Fresko maalitakse märjale krohvile muldvärvidega. Miniaatuurimaal - raamatumaal, käsikirja figuraalne, ornamentaalne või muu kaunistus (sulejoonis või maal). Ka väike peenelt teostatud pilt, ka portreepilt. Pinnaline maalimine - pind kaeti ühe värviga ilma valgust ja varje kujutamata. Prohvet - jumalate tahet või ilmutusi kuulutav inimene, ennustaja, ettekuulutaja. Apostel - end mingi idee levitamisele pühendanud isik, n: esimene ristiusu kuulutaja on apostel Evangelist - evangeeliumi autor või selle kirjutaja.
2016/2017 1. Kiviaja arheoloogilised kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur aeg, elanike peamised tegevusalad ja kultuuri iseloomustavad tunnused ja muistised. 2. Eesti ühiskond esiaja lõpul. Sotsiaalne kihistumine (matmiskommete põhjal). Maakonnad ja kihelkonnad. Linnused. Külad (külatüübid) ja elamud. 3. Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. 4. Muistne vabadusvõitlus. Balti ristisõja põhjused. Muistse vabadusvõitluse käik (3-4 olulisemat lahingut) .Eestlaste lüüasaamise põhjused ja tagajärjed. Henriku Liivimaa kroonika ajalooallikana. 5. Vana-Liivimaa riiklik korraldus ja poliitiline kaart. Seisused. Maapäev. Vana-Liivimaa riikide omavahelised suhted ja suhted naabritega. 6
ülesanded olid neil ühendatud; eraldi preesterkond puudus. Germaanlased alustasid rahvasterändamist 375 a. Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534) Vandaalid elasid gootide poolt väljatõrjutuna Slovakkias ja Transilvaanias. Koos
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR
Suured maadeavastused Eeldused: · Hispaania ja Portugali rahvastel meresõidu kogemused. · Araablaste ja juutide geograafilised teadmised · Kavarellide ilmumine · uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine Põhjused: · Alternatiivsed mereteed · Leida uusi maid · vajadus idamaisete vürtside järele · uudishimu ja seiklusjanu · ristiusu levitamine · müüdid Raskused millega pidid maadeavastajad kokkupuutuma: · pärismaalased · merel ekslemine · pettumused Positiivsed maadeavastuste tulemused: · eurooplaste maailmavaade avanes · uute kaubateede kujunemine · uute kaubanduskeskuste esiletoomine · uute põllukultuuride levik euroopas · kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
Ristisõjad Läänemere ääres Pilt Loona Riin Kauge Liivlaste esimene piiskop Piiskop Meinhard ● Saabus Ükskülla piiskopkonda ● Ristiusu tutvustamine ● Konfliktid (võimu kehtestamine, ristiusk) Pilt Kuidas Ristisõda algas? Piiskop Berthold ● Ristisõja välja kuulutamine ● Suri esimeses lahingus liivlastega ● Maeti Ükskülla (Hiljem Riiga Alberti poolt) Sõja laienemine Piiskop Albert ● Alustas Saksamaal ● Lõi Riia linna ● Viis piiskopikeskuse Riiga ● Kaupmeeste roll ● Vastasseis Eesti, Vene ja Leedu rahvastega http://en.wikipedia.org/wiki/Berthold_of_Hanover
pidada üle 10 aasta. 15.sajandi jooksul see nimetus kadus. Mõisted: Pärisorjus omanikul oli õigus talupoja müümise üle. Sunnismaisus liikumisvabaduse puudus. Kubjas mõisasundja, järelvaataja. Kilter kubjase abiline. · Eesti ühiskond jagunes tollel ajal kaheks: saksakeelseks ja eestikeelseks. · Tõenäoliselt saksastusid mitme põlvkonna järel ka linnadesse voolav maarahvas. · Suured kultuurimõjud Saksamaalt nt keelelised laenud. Ristiusu vastuvõtmine tõi muutuse usundisse, kommetesse, rahvameditsiini. · Põllumajanduses kasutati endiselt kolmeväljasüsteem, see rajanes ka pärast vallutust vanal kohalikul põhjal. · Suurenes viljakasvatuse osatähtsus, metsa arvelt hariti juurde uusi põllumaid. · Odra kõrval hakati kõige rohkem talirukist kasvatama. · Tööloomadena kasutati härgi ja hobuseid. 2. Linnad ja kaubandus
Oletatavasti pörkub Israeli monoteism siis esimest korda sellega kokku, et Jumal pole köikvöimas, köiketeadev, sest kurjus eksisterib. Lisaks levib ka Zoroastrism, üks dualistlik religioon Iraanist. Saatan on siis persoon kellega saab ära seletada kurjuse eksistentsi. Palju vöimu talle ei anta, kuna ta oleks siis Jumalast tugevam. 2 Satanismi tekkimine ja ristiusk Ristiusu ajal kasvab Saatana tähtsus. Saatan on nagu liivakübeke, millest saab pärlmutter, kuna teda on vöimatu eemaldada, saab aga ennast kaitsta - omaenese mahlaga kasvatada liivaterast pärlmutri. Pealegi möjub selline halb-paha jaotus väga dünamiseerivalt möttele ja keele arengule. Areneb kirjandus. Hakatakse kasutama universaalseid möisteid. Saatanaga tuleb ellu sisse dünaamika, mis pörkub kokku stabiilsete staatiliste süsteemidega.
284. Tuli võimule keiser Diocletanius, kes suutis aastakümneid kestnud segaduse lõpetada. Tegi palju ümberkorraldusi. Muutusi jätkas Constantinus Suur: ta rajas uue pealinna Konstantinoopoli, kust ta hakkas ise valitsema, kaasvalitseja valitses endiselt Roomas. Sellega lõhenes Rooma impeerium sisuliselt kaheks: Lääne- Rooma keisririigiks(pealinn Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks(pealinnn Konstantinoopol). Ta võttis vastu ristiusu ja tema ajal sai ristiusk lubatud usuks ning hiljem juba riigiusuks. 4. Sajandi teiseks pooleks oli Lääne- Rooma muutunud üsnagi haavatavaks ja just siis leidis aset rahvaste rändamine. Seni olid suutnud roomlased Lääne-Rooma idapiiride taga elanud germaanlasi tõrjuda. 5. Saj tungisid germaanlaste aladele hunnid, kes olid väga sõjakad, ründasid piljardikuuli teooria põhjal. Germaanlased valgusid üle L-Rooma piiride ja roomlased ei suutnus neid peatada. 5
Muidu olid suletud. Rooma jumalate Panteon on kujunenud Kreeka jumalate mõjul – jumalate süsteem – panteon. Roomas oli tunduvalt tähtsam jumalanna Vesta. Temaga seostati Rooma riigi õitseng, Rooma linnas paiknes tema tempel, kus paiknesid vestaarid. Templis oli tuli, mis ei tohtinud kustuda. 1.sajand pKr tekkis religiooni kõrvale, mis Roomas oli, ristiusk. Ristiusu teke: 1) Kus ja millistel põhjustel tekkis ristiusk?(2 põhjust) 2)Kuidas aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma impeeriumis: ristiusu õpetus ise? Apostlite tegevus? Roomas levinud usundid? Rooma ametlik religioonipoliitika? 3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed. 2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik
Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse, selle sündmusega loetakse lõppenuks ühtlasi ka vanaaeg. Ida-Rooma riik jäi püsima ning sai tuntuks Bütsantsi nime all. Constantinus Suur jätkas Discletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313 aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati
Näoilmed on karmid ja pidulikud. Värvid on raskemad ja süngemad kui varakristlikus kunstis. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Kirik tegi isegi ettekirjutisi, kuidas mingi pühak pidi välja nägema,mis värvidega pidi ta maalitud olema ning mis näoilmega teda kujutada tuli. Ristiusu ja keisrivõimu tugevnedes hakati ülistama ristiusu märtreid ja keisrit. Piltidel oli Kristus hea karjasena, valitsejana või kannatajana. Ka keisreid kujutati kirikule annetusi toomas või midagi kinkimas. BÜTSANTSI MAALIKUNST PÄRAST PILDITÜLI (10. sajand) Pärast pilditüli muutusid maalikunsti ettekirjutised veelgi rangemaks. 10.saj-l kinnitati kindel kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid,
oli kindlaks määratud ja olid seotud maaga,mitte talupoja isikuga. Maad ei saanud vabalt osta,müüa ega pantida Mõisahärrus maa oli mõisniku eraomand. Mõisamaa jag kahte ossa: mõisamaa(kus asus mõisa majapidamine ja mida hariti mõisateo korras) ja talumaa(kuulus ka mõisnikule,kuid kus asusid talumajapidamised ja millel lasusid koormised,peamine neist teorent) ori- pole varandust pärisori- võib olla varan,aga oli sunnismaine. Seisused: vaimulikud,aadlikud,töötegijad Ristiusu kiriku kujunemine- Constantinus Suur andis kristlastele 313. a Milano ediktiga usuvabaduse. 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. 4 saj hakkas preesterkond arenema omaette seisuseks. Kujunes kiriklik ametiastmestikhierarhia. *Peapiiskopkonda juhtis piiskop * kirikukihelkonda juhtis preester e presbüter . Piiskopi kogunesid 2x aastas kirikukogule e sinodile,et otsustada oma piirkonna kirikuasju. Kogu üldkiriku kõrgeim võim kuulus kõikide piiskoppide kogule e oikumeenilisele kirikukogule
Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta. Katoliku kirik, ei kaotanud enda rolli ühiskonnas pärast Lääne-Rooma keisririigi langust. Tal oli ikkagi väga suur mõjuvõim ja mängis tähtsat rolli inimeste elus. Kui barbarid tungisid sisse Lääne-Rooma keisririiki ei võtnud nad vastu katoliku kiriku ristiusku vaid ketserliku ariaanluse. Ariaanlus oli populaarne kuni 8 saj. barbarite seas. Katoliku ristiusu võtsid esimesena vastu Frangid, Chlodowech I (frangi impeeriumi rajaja) juhtimise all. See sündmus tugevdas katoliku kirikut, kuna frangi impeerium suurenes järgnevate sajanditega aina võimsamaks ja oli katoliku kiriku liitlane. Paavstid oli kiriku maailma usujuhid. Paavstide sõnadel oli tihti suur mõju rahva ja teiste vaimulike üle kes jumalat austasid ja kartsid. Ilmalikudest valitsejad proovisid seda ära kasutada
Tartu KHK Jõulukombed referaat Koostas : Tartu 2007/08 Tutvustus : peetakse 25., 26.,ja 27. detsember Eestis hakati pidama 16. sajandil 4.sajandil paigutas ristiusu kirik 25. detsembrile Jeesuse Kristuse sünnipäeva tänapäeval on jõulud kohati minetamas usulist tähendust Jõulud jagunevad : 1.vanadeks jõuludeks 2.uuteks jõuludeks e. näärideks e. aastavahetus pühadeks Jõulud tähistavad: algselt talvist pööripäeva 4. Saj. Ristiusu järgi Jeesuse Kristuse sündi aastavahetust uue tööhooaja algust rahvakalendris talviste e.talsipühasid(toomapäevast 21.dets.-nuudlipäevani 7.jaan.) Jõulukombed:
omavahel. Akvedukt, kannab vett. Vee juhtimise otstarve. Term, sauna kompleks, see oli suhtlemiskeskus ja vaesed said seal soojas olla. Amfiteater gladiaatorite sõdimise jaoks. Kõigi jumalate tempel Panteon. Perekonnad olid patriahaalsed. Religioon, algselt teistelt võetud usundid. Kreeka jumalad > Idamaa usundid > Ristiusk (Hakkas levima kuningriigi ajal) Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses, heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises. optimaadid kaitsesid senati võimu populaarid tuginesid rahvakoosolekule Alates 900 eKr etruskide sisserändamine, asusid Ertuuria maakonnas, tundmatu päritoluga rahvas, tõenäoliselt Väike-Aasiast. Nad aretasid linnriike. Itaalid olid karvakasvatajad, nemad aga kaupmehed, ehitajad või metallitöötlejad. Said kuulsaks oma rajatistega ja ennustamisega. Naised, võõramaalased, orjad polnud kodanikud
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks
William, tuntud kui Vallutaja nime all purustas Haistingu lahingus Inglise kuninga väe ja alistas saare oma võimule. Ta kehastas feodaalsuhted oma valitsemise ajal. 2. Ristisõjad: miks puhkesid, millised olid tulemused? Miks puhkes ?- Puhkes kuna Bütsantsi keiser soovis, et keegi tuleks appi Rooma paavstile moslemite vastu võitlema. Puhkes tavaliselt Rooma Paavsti poolt, et teha retk väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Tulemused- Esimese ristisõja tulemus oli Jeruusalemma kuningriigi rajamine Palenstiinasse, ning mõned väiksemad ristisõdijate riigid. Need mõjutasid tunduvalt Euroopa arengut. Võimaldasid rüütlitel oma seiklushimu välja elada. See omakorda aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Veneetsiale ja Genuale tõi see pikaajalise kaubandusliku ülemvõimu. 3
kõige suurem ja tähtsam linn keisririigi lääneosas ja esimeseks Rooma piiskopiks olevat olnud Kristuse jünger apostel Peetrus, kelle Kristus ise olevat piibli järgi määranud oma asemikuks maa peal. 19. kuidas aitasid mungad ja vaimulikud kaasa kreeka ja rooma kultuuripärandi säilitamisele? Nad olid kultuursed ja haritud mehed ja pärit sageli just vanadest suursugustest suguvõsadest. Nad püüdsid kokku sobitada antiikkultuuri ristiusu tõdedega. Sel moel säilitasidki, et ei lasknud inimestel unustada nende ajalugu. 20. iseloomusta varakeskaegset kloostrielu(klooster, abt, abtsiss, munk, nunn, Püha Benedictus, Monte Cassino)- esialgu tekkisid kloostrid Aafrikas ja Aasias hiljem ka Rooma keisririigi alal ja munkade ja nunnadena asus kloostritesse ka rikkaid roomlasi. esialgu puudus kloostritel ühtne korraldus. Mõnes kloostris paastuti, teises elati luksuslikku elu
ning pettunult teoloogidest: ,,Kristus tuli sellepärast, et inimesi õpetada, kuidas nad peavad mõistuse läbi õndsaks saama ning teisigi armastama, s. o. ka teiste õnnistuseks elama. See oli tema suur Jumala õpetus! - Kui siis tema mõistuse tähelepanemist neile tahtis õpetada, siis peame need kirjad, mis tema õppijate käest meie kätte saanud, nõnda ära seletama, kui meie ajal inimesed räägivad. Peterson ei piirdu fanaatiliselt ainult ristiusu ideedega, vaid leiab ka muistsest paganlikust Kreekast mehi, kelle vastu ta aukartust tunneb ja kelle elukommete järele ta tahab elada. Ta ühendab endas ristiusu ja paganausu ideed, lepitab Kristuse Diogenesega. Petersoni arvates peab inimene küüniku kommete järele elama: peab olema vähenõudlik elu vastu, peab piskuga leppima. Inimene ei tohi lasta ennast veedelda igasuguseist tühjadest ,,asjadest. Mida vähemaga inimene lepib, seda õndsam ta on. Peterson mõistab hukka kõik tühjad
Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia, Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa. · Jaroslav Tark Vladimiri järeltulija. 1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi. Tartu esmamainimine. Lasi koostada seadustekogu ,,Vene õigus", mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu. · 11. saj Vana-Vene riigi lagunemine Kodusõjad riigi killunemine. Osastisvürstid võtsid võimu suurvürsti käest
EESTI RAHVAUSUNDIS VAIMU-JA HINGEKÄSITLUS Rahvausundi üldine taust · Rahvausund oligi ristiusu ja muinasaegse usu segu · Kirikus käivad inimesed tegid ka ohvriande ja ootasid koju surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level
Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon. Tugineb Tanahile e Vanale Testamendile ning Talmudile (pärimuste kogumik). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Juutide jumalat kutsutakse Jahveks. Mooses Oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja. Ta sõlmis lepingu Jumalaga ning tõi juudirahvale „Kümme Jumala Käsku“. Vana Testament – ristiusu Piibli vanim osa On juutide pühakiri, mis sisaldas Iisreali rahva pärimusi, seadusi ning õpetusi Jahvest. Seda peetakse judaismi aluseks. Kombed Väga tähtis on Sabati e. hingamispäeva tähistamine. Seda tähistatakse reede õhtust laupäeva õhtuni rangete reeglite järgi. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut. Sabatilauale peab alati kuuluma kala. Söömine Judaism keelab süüa korraga liha –ja
Läti Henriku Kroonika Kristofer Härm 10a Läti Henrikust Ta oli ristiusu preester Ta oli kroonik "Liivimaa kroonika" autor. Henrik oli tõenäoliselt pärit PõhjaSaksamaalt Magdeburgi ümbrusest, on oletatud ka tema Liivimaa (läti, liivi või eesti) päritolu. Ta sai hariduse Saksamaal ja asus noorelt Albert von Buxhoevedeni (piiskop Alberti) teenistusse. ,,Liivimaa kroonika" Henriku Liivimaa kroonika on arvatavasti preester Click to edit Master text styles Henriku (ka Läti Henriku)
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas.
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad.
väepealikud, * Rooma idaprovintse ründas Uus-Pärsia riik ja põhjast germaanlaste hõimud 7)Rooma uus tugevnemine 284-395 pKr - *Keiser Diocletianus suutis segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra kehtestada, korraldas ümber riigi valitsemise ja sisekorralduse, suurendades keisri ja riigi bürokraatia võimu nind kärpides senati tähtsust ja kodanike vabadusi, *Constantinus Suur jätlas ümberkorraldusi 313 legaliseeris ristiusu, see muutus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks, *CS rajas Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli, *Juurdus tava jagada riik kahe keisri vahel (ida ja lääne osa jaoks), *Pärast theodosius Suure surma aastal 395 jagunes riik lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks osaks:Lääne- ja Ida-Roomaks 8)Lääne-Rooma langus 375-476 pKr *375. aastal tungisid hunnid Euroopasse, mis sundis
Asjad, mis on eestlastele tähtsad on olnud. Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara. Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk. Tüli taanlaste ja sakslaste vahel läks maade päraste nii suureks, et inimesed läksid Rooma paavsti juurde ning lasid end ristida taanlaste poolelt sakslaste poolele ja vastupidi. Nii kestis selline vahetamine mitu sada aastat. Teiseks seadused ja eluviisid- eestlased ja nende vennad liivimaalased elasid kindlates
Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? - vajadus idamaiste vürtside järele - uudishimu ja seiklusjanu - kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest - ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga - vajadus uute turvaliste mereteede järele - merenduse areng 11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse. - Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu (hispaanlaste poolt Ameerika tsivilisatsiooni hävitamine) - Haitil või Kuubal hävitati indiaanlased täielikult - Mehhikos ja Peruus indiaani keeli kõnelev elanikkond 10-15% rahvastikust
,,Eestlane õpib lugema ja kirjutama'' 1) Nimeta eestlaste ja liivlaste elu käsitlevaid kroonikaid. Mis ajajärku nendes kujutatakse ? ,,Riimkroonika'' ~ 14. saj. ,,Nestori kroonika'' ~ 13.-16. saj. 2) Kroonika ajaraamat kirmased laulu ja tantsuga pidu katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat piibel ristiusu pühakiri aabits maarahva raamat, lugemisoskuse arendamiseks. valm mõistuluuletus pastoraal - rõõmus kirjateos ood pidulik ja ülev luule müüt pärimuslik lugu 3) Mis aastast pärineb esimene säilinud eesti keelse fragment, ja kes on koostajad ? 1535.a ,,Katekismus'' ( S.Wandrat , J.koelli ) 4) Mis aastal avati Tartu Ülikool ? TÜ avati 1932. aastal 5) Mis aastal ilmus esimene eesti keelne piibel ? Esimene piibel ilmus 1739. 6) Nimeta 4 fakti O.W
Viikingid Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.1.1. sajandil. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Suurte maadeavastuste eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantismiajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid, koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Viikingite kunst
Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad maaharijad. Inimesed, kellel endal maad polnud, rentisid selle teistelt või elatasid end sulasteteenijate, käsitööliste või kaubitsejatena. Ühiskonna madalamal astmel olid orjad. Nad mängisid suurt rolli majapidamistes, nende hulgas võis olla nii sõjaretkedel vangi langenud, orjaturgudel ostetuid, kui ka kohalikke. Eestlased arvasid enne ristiusu vastuvõtmist, et loodus on täis üleloomulikke olendeidö. Läänemeresoomlased austasid väga esivanemaid, keda arvati mõjutavat pereliikmete elu ka pärast surma. Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud nii Eesti ala maakondlik kui ka kihelkondlik jaotus. Enamikes kihelkondades oli vähemalt üks linnus. Linnused olid poliitilised keskused, mingil ajal elasid seal ülikud oma pere ja kaaskonnaga. Sõja ohu korral põgenesid linnusesse ka ümbruskonna elanikud
Mõisted lk 71, 73 Maagid – Pärsia riitusi sooritavad inimesed Zarathustra – pärimuse järgi kuulus õpetaja ja usu-uuendaja Avesta – Iraani pühade tekstide kogumik Mazdaism – Zarathustra õpetustel põhinev usk Dualistlik õpetus – õpetus mis õpetab head ja kurja Eshatoloogiline – kuulutus ette hea lõplikku võitu tulevikus ja saabuvat igavest õnneajastut Mõisted lk 75, 77-81 Piibel – ristiusu pühakiri Vana Testament – pealmine allikas Iisraellaste ajaloo, religiooni ja seaduste koha Kümme käsku – Iisraellaste usu- ja moraalireeglite lühike kokkuvõte Prohvetid – jutlustajad Monoteism – ainujumalakultus Messias – Taaveti soost, seaduslik ehk salvitud kuningas. Salvimine – õli pähe kallamine, kuninga ametisse õnnistamine.
Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid.
· Roomarahu riik tagas kodanikele rahu ja julgeoleku, piiridele rajati tugevad kindlustevööndid. d. Hiline keisririik (235-476) · Segaduste ajajärk (235-284) nn sõdurkeisrid, kes võitlesid võimu pärast. 50 aastaga 34 keisrit, kellest vaid 1 suri loomulikku surma. · Korra riigis taastas keiser Diocletianus (284-305), tugevdades keisrivõimu senati arvel. · Constantinus Suur (306-336) legaliseeris ristiusu ja muutis pealinnaks Konstantinoopoli, suurenes lõhe ida- ja lääneprovintside vahel. · Theudosius ühendas veel korra riigi, kuid tema surma järel 395. a. lõhenes Rooma impeerium lõplikult kaheks: Lääne- ja Ida-Roomaks. · Suur rahvasteränne (375-476) germaani hõimude paiknemine hunnide eest Rooma aladele. · Lääne-Rooma langus 476.a. germaani väepealik Odoaker kukutas viimase
mõne muu ettevõtmise tulemust ja seda ühtlasi mõjutada ohvritoomise või nõidumise läbi. Eestis tunti rohkesti tervistavaid allikaid. Silmaallika vesi pidi parandama nägemist, mõne teise oma nahahaigusi, kolmandast võetu kõrvasid jne. Allikaile tuli vee eest ka ohverdada. Annetati hõberaha või hõbe-ehe.Kuigi Eestis valitses esiaja lõpul muinasusk, polnud ristiusk päris tundmatu. Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga. Ristiusu mõjutusi on sageli nähtud ka eestlaste kommete muutumises. Alates 11. sajandist levis põletusmatuste kõrval üha enam laibamatmise komme. Hakati matma peaga lääne poole, see sarnanes kristliku matmiskombega. 12. sajandil kanti ehetena juba väikesi pronksristikesi. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks
Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid. Esimene ristisõda: toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja 1095. Prantsusmaal paavst Urbanus II, kes vastas Bütsantsi keisri Alexios I palvele. Eesmärgiks oli moslemite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
