keiserliku palee koostisosana. See kirik pakub suurt huvi kõigepealt konstruktiivses mõttes. Siin on lahenduse leidnud pikaajalised otsingud ja katsetused- püüd ühendada toredat ja bütsantslikule vaimulaadile nii lähedast tsentraalehitist (tsentraalehitise põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; sellised põhiplaanid on näiteks ring, ruut, võrdkülgne hulktahukaks, aga ka võrdhaarne, nn. kreeka rist) ning pikergust basilikaalset hoonet, mis oli kõige sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Kirikut valgustavad kupli allservas ja tümpanoniseinas asuvad aknad. Kuigi need tunduvad mõttetutena, on neil akendel siiski suur arhitektuuriline tähtsus need vähendavad murdumisriski ning tagavad kupli monoliitkooriku püsivuse. Hagia Sofias on kasutatud vikleid ja sfäärilisi kolmnurga kujulisi arhitektuurseid vorme, mis kannavad keskset hiigelkuplit. Kahelt poolt toetavad seda poolkuplid. Hoone ida- ja läänepoole ehitamisel võistlesid omavahel kaks 5000
· Kogukonnast lahkulöönud talusid kutsuti mõisadeks · Toodi luksuskaubad Ühiskondlik kord 13. saj. algul puudus oma riik. Riiki asendas 8 maakonda: 1) Läänemaa 2) Harjumaa 3) Revala 4) Virumaa 5) Saaremaa 6) Järvamaa 7) Sakala (Viljandi) 8) Ugandi (Tartu) Muinasusund ja ristiusu mõjud · Vähe teavet eestlaste muinasusundist · Saarlastel oma jumal Tarapita · Austati (lahkunuid) esivanemaid · Toodi ohvriande · Loodust peeti pühaks · Kummardati loodushaldjaid · Nõiad (üleloomulike jõududega sidede pidajad) · 13. saj. alguseks oli kogu euroopa kristlik · Eestisse jõudsid esimesed missionärid läänest 11.saj · Ristiusu levok tõi kaasa lääneliku kultuuri · Muistses vabadusvõitluses 13. saj
Lainte eest kaitsid neid kõrgendusteks pandud ümmargused kilbid. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsin viikingid oma retkedel ka asustamata maadele. 13. Viikingite usund ja kultuur Viikingite usundisse kuulus: loodusesemete ausatamine, esivanemate hingede austamine, päikesekultus. Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all. Vanim tähestik pärinebb 3.-4. sajandist. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. 14. Ristiusu kiriku teke ja levik, katoliku kiriku õpetus Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Esialgu olid kristluse keskusteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Katoliku kiriku hierarhia on lähtunud piiskoppidest, kes olid algselt koguduse ülevaatajad. Kuna enamasti toimus piiskopi jutlustamine linnades, loogi jumalakotta katedraal.
õigusteadus 3)pariisi ülikool- teoloogja uurimise ja õpetamise keskus 4)oxford-matemaatika ja loodusteaduskond 5)salamance- arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti nimetas ametisse rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex 5)tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid 6)pidi maxma kirikukümnist b)mungaordud 1)tsitsertslaste ordu *lähtus Benedictuse reeglitest *nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest, karmimaid kombeid ja füüsilist tööd *rajasid kloostrid
Keldi eepika Ristiusu võtsid keldid vastu 5. sajandi keskel. Filid ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad. Bardid lõid mütoloogilisel ainestikul ja esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate, kangelaste auks. Seda hakkasid iiri mungad üles kirjutama 7.saj. uusaja kirjandusse jõudis keldi mütoloogia ,,ossiani laulud" kaudu. Ossian poollegendaarne keldi bard. Iiri kangelaslood on kirjutatud proosavormis. Lüürilised ja poeetilise rütmiga. Islandi eepika Võtsid ristiusu vastu 11. saj. Islandi eepiliste laulude kuulsaim kogu:,,Vanem Edda" (edda luuleõpetus)Koondab 11-12 saj. Kirjapandud mütoloogilisi laule. Tegelasteks jumalad( aasid ja vaanid (ühisjooned kreeka jumalatega)), kurje jõude kehastavad hiiud,kangelased, müütilised loomad. Kangelased pole ideaalsed, palju vägivalda, ebaõiglust . 13.sajandil proosavormis õpik : ,,Noorem edda". Edda lood peegeldavad paljude rahvaste uskumusi maailma kohta
EESTI TEATRI SÜND EVELI SOIKA JWG KEVAD 2015 Esimesed märkmed eesti teatrist · 1205. aasta Läti Henriku ladinakeelses Liivimaa kroonikas on kirjas: Suurest mängust, mida Riias peeti. Selsamal talvel pandi keset Riiga toime väga hästi korraldatud prohvetimäng, et paganahõimkond usu näitliku esituse varal võiks õppida ristiusu algmeid. Selle mängu sisu selgitati tõlgi kaudu väga hoolikalt nii juures olnud vastristituile kui ka paganaile. Etendusel oli kaks eesmärki: tutvustada emotsionaalses vormis ristiusu algeid ja demonstreerida ristisõdijate üleolekut kohalisest relvajõu kasutamisel. Etendused Tallinnas 17. saj andsid Tallinnas teatrietendusi Kesk-Euroopast tulnud rändnäitlejate trupid. Teatritegemist soodustas Martin Lutheri algatatud usu-uuendus ehk reformatsioon.
Keskaeg 1. Millised feodaalriigid tekkisid Vana-Liivimaa aladele peale muistse vabadusvõitluse lõppu? – Ordualad, Taani alad( Põhja-Eesti ehk Eestimaa hertsogkond), Tartu piiskopkond, Saare – Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond, Riia peapiiskopkond. Taani müüs oma alad ordule. 2. Kuidas muutusid piirid peale Jüriöö ülestõusu? (vt kaardid õpikust lk. 54 ja lk.72) – 1343 - 1345. Kehtima jäid muinaseesti tavaõigus ja kombed. Kes ristiusu vastu võisid jäid isiklikult vabaks. Eesti talupojad ei tohtinud väljaspool eestit kaubelda. 3. Kuidas muutus eestlaste õiguslik olukord vallutuste järel? (Õ.lk.55-56) – pinged ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Vana-Liivimaa oli killustunud (mitu erinevat väikest riiki) Ei tahtnud omavahel koostööd teha. Talupojal tekkisid uued kohustused: kümnis, hinnus (kindla suurusega maks), andam (mitte-rahaline), kirikumaks (1/10 kümnisest),
Wormsi toomikirik Peaaegu täiesti säilitanud oma esialgse kuju. Arvukate tornide ja fassaadigaleriidega tuntavad on Normandia ja Lombardia mõju. Prantsusmaa 1. Cluny kloostri kirik 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu kirik, kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari, külglöövid roidvõlvidega). Romaani skulptuur 2. Saint- Germain- des- Pres 10- 12 saj. Pariisi vanim kirik, hiljem
pidid hüvitama sõjalised kahjud. Mis oli Metternichi süsteem? Metternichi süsteem oli uus poliitiline korraldus Euroopas. Selle eesmärgid? Metternichi süsteemi eesmärkideks olid seisuste säilitamine, valitsevate dünastiate säilitamine ja rahvusliku vabadusliikumise maha surumine. Püha Liit? Püha Liit oli ristiusuliste riikide liit, millega ühinesid kõik teised Euroopa riigid peale Inglismaa ja Türgi. Püha liidu eesmärk oli ristiusu toetamine ehk ka vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Nelja Riigi Liit? Nelja Riigi Liit, mille sõlmisid Inglismaa, Venemaa, Austria ja Preisimaa omavahel. Selle eesmärgiks oli kaitsta Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust. Saksa Liit? Saksa Liit oli Saksa riikide liit, kus ei olnud ühtset välis- ja majanduspoolitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu. Seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. See loodi 1815. aastal, kuna
RISTISÕJAD Ajalugu Tartu 2013 Definitsioon Ristisõjad - Katoliku kiriku organiseeritud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljapoole kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere
Seal olid palju leebemad reeglid. Rõhutas, et mungad peavad alluma kloostriülemale. Benedictuse juhtlause oli ‘’Palveta ja tööta’’. Kirjutiste säilitamine Hakati kloostrites koguma ja säilitama piiblitekste. Mungad pidid vanu käsikirju ümber kirjutama Tänu sellele on ka tänapäeval säilinud nii mõnigi kirjutis. Üks munkadest luges kirjutise valjusti ette ja teised kirjutasid järgi. Ristiusu kaks suunda Rooma riigi idaosas oli õigeusu kirik - eesotsas Patriarh ehk kiriku õigeusu kiriku kõrgeim juht. Ja Rooma lääneosas Katoliku kirik – eesotsas Paavst ehk Katoliku kiriku kõrgeim juht. Erinevad jumalateenistuste kord, teemad, riided, pühad jne. Vene õigeusu patriarh Kirill Paavst Benedictus XVI Aitäh, et kuulasite ;)
• Vanemad Püha Monica ja Fabricius HARIDUS • Kartaago – juura ja retoorika • 374 a. Kartaagos retoorikakool • Filosoofia • Milano- kõnekunst RISTIMINE • Piiskop Ambrosius • Uusplatonism • Aafrikas 396 a. Hippo piiskop AUGUSTINUSE SURM • Järglane piiskop Eraclius • 28. august 430 a. • Põrm Pavias TEOSED • Ristiusu põhitõed • “Pihtimused” 397 a. • “Jumalariigist” • 400-417 a. traktaati ’’Kolmainsusest’’ • 418 a. "Kristuse armust ja pärispatust„ • 419 a. "Hingest ja selle päritolust„ • 420 a. "Surnute eest hoolitsemisest Paulinus Notanusele„ • 421 a. "Kerjamise vastu Consentiusele„ • 426 ja 427 a. "Armust ja vabast tahtest Valentinusele" ÕPETUS • Põhineb Pühakirjale • Manihheism: • Iraan, 3 saj.
Katakmobides pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiliseks kaunistusobjektiks oli lagi. püüti luua kerguse ja avaruse muljet. lae pind jagati kontuuridega ringideks, poolringideks, nelinurkadeks, kuhu maaliti lendlevaid figuure, linde ja ka taimi. Kristlased andsid paljudele motiividele sümboolse tähenduse ( sellised sümbolid - kala , hea karjane oli arusaadavad vaid kristlastele ). Sümbolid võimaldasid väga nappide vahenditega viidata legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Sümboleid kasutati ka siis, kui ristiusk oli juba legaliseeritud. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt alguses keelatud. Eestis vaid gootiaja kirikud, ristiusku ei teatud.( tegelikult teadsid ) antiikaja tempel oli jumala eluase., kuhu vaid preester tohtis sisse astuda. Kristlik rituaal seevastu nõudis ruumi, kuhu sai koondada inimesi. seepärast ei võetud kirikuehituses eeskujuks antiiktemplit, vaid profaanhooneid ( profaan-ilmalik ) ntks. kohtu- ja turuhooned.
c) Itaalia linnade soov kontrollida Vahemere kaubandust d) vaesunud rüütlite soov saada juurde maavalduseid · Ajend: Jeesus Kristuse haua vabastamine Jeruusalemmas türklaste käest. · I RISTISÕDA: 1096-1099. Edukaim. Sõja kuulutab välja paavst Urbanus II. · IV RISTISÕDA: 1202-1204. Kutsuti sõtta Kreeka-Katoliku kiriku vastu. · Ristisõdade tagajärjed: a) Jeruusalemm jääb türklastele. b) Ei kujunenud ühtset ristiusu kirikut. c) Süveneb kristluse ja islami vastasseis. d) Avardub Eurooplaste maailmapilt, uued arusaamad ja kultuurid. (nt. Hügieeniharjumused, pärgamendi asemel paber, tuuleveskid, klaaspeeglid. Itaalia kaubalinnade positsiooni tugevnemine.) · Lisaks veel peenemad kombed, riietus, tähelepanu haridusel ja kultuuril. Araabia õpetlaste vahendusel puututakse kokku ka muistsete kreeka autorite teostega. Seisuste esinduskogud.
800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. 495. a lai Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka enda rahvale. 687. a oli kuningate võim vaid nimeline ning valitsesid Majordoomused, kelle võim suurenes Karl Martell valitsemisajal. Poitiers´lahingus 732.a said lüüa araablased, kes tungisid
tema poja valitsuse ajal Frangi riigis kloostrielu aluseks. Sealseid munki nimetati seetõttu benediktlasteks ehk benediktiinideks. Kloostrid muutusid suurteks naturaalmajanduslikeks valdusteks, kus töötas hulgaliselt pärisorjasid. Mungad ei pidanud enam majapidamist ülal, ning nende ülesandeks oli oma elu pühendada kogu ühiskonna eest palvetamisele. MISJON PAGANATE SEAS o Germaanlased oli ristiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul, ning enamus lihtrahvast olid endiselt paganad. Selle tõttu sai alguse misjon ehk usulevitamine. Sellele laialdaselt alusepanijaks oli püha Patrick Briti saartel, eelkõige Iirimaal. Ta oli sinna sattunud pantvangina, ent põgenes ning hakkas misjonärina ristiusku levitama. Ta oli selles äärmisel edukas, 6 sajandiks oli Iirimaa juba valdavalt kristlik piirkond,
Keila Gümnaasium Referaat Renessansskunst Koostas: Kati Lilienthal Keila 2008 Vararenessanss Arhitektuur Murrangulised muutuses toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutised endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Forenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti
Prantsusmaaga. See riik tekkis 476. aastal (5. sajandil) peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamuse Galliast. Sel ajal oli Frangi riik väga erineva rahvastikuga, seal kõneldi umbes 20 keelt. Majandussiedemed erinevate riigiosade vahel puudusid ehk toimis naturaalmajandus, mistõttu hoiti erinevaid piirkondi koos põhimõtteliselt relvajõul. Chlodowech I juhtimise ajal võtsid frangid vastu ristiusu katoliku kujul ja pandi kirja frankide õigus ehk "saali õigus". Chlodowech I ei olnud ainus Frangi riigi kuningas, vaid seda valitsesid veel ka team poeg Karl Martell, pojapoeg Pippin Lühike, pojapojapoeg Karl Suur ning Karl Suure poeg Ludvig Vaga. Sel ajal valitses tüüpiline barbarite riik ehk isa pärandas oma võimu oma poegadele, millepärast tekksid suured tülid poegade vahel. Peamiseks tülide põhjuseks oli see, kes saab endale suurema võimu
Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Vararenessansi arhitektuur Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle
· valgustatud valitseja; eeskujuks Prantsusmaa; hariduse edendamine; armukesed; NB! mitte vene päritolu; Ülejäänud valitsejad olid kas üli leebed/liberaalsed või üli karmid/konservatiivsed; Venemaa laienes (Soome 1809 1917); Nikolaid ja Aleksandrid; 1867 müüdi Alaska; Tsaarivõim kestis kuni 1917. a; 7) Inglismaa Võõrvallutajad: · Inglismaa Rooma riigi koosseisus: 1. saj eKr kuni 5. saj pKr; Inglismaad ei õnnestunud romaniseerida; ristiusu levik; Hadrianuse müür; · anglosakside aeg: suure rahvasterändamise käigus läksid anglid ja saksid rajama oma riike Inglismaale; keltide kuningas Arthur sõdis germaani hõimude vastu; · viikingite aeg: 9. 11. sajand ründasid Inglismaa idarannikut; Taani ja Norra alad; · normandlaste aeg: 911. a viikingipealik Rollo sai Normandia; 1066. a Hastingsi lahing, Normandia hertsogist William Vallutajast saab Inglismaa kuningas; Inglise õukonnas pr. keel;
eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisusekohaseid valdusi hankida. 5)Vene vürstid-Novgorodi vürst Aleksander peatas läänerüütlite ittatungi. 6)Liivlased ja latgalid-Olid esimesed, kes ristiusu vastu võtsid. Olid ristisõdijate poolel. 7)Eestlased-Kaitsta oma ala ja rahvast. Sõjavarustuse võrdlemine EESTLASED RISTISÕDIJAD Mõnel sjamehel puudus kiiver. Tervet keha kattev rõngasrüü. Jalad kaitsmata. Kilbid parema ehitusega. Kiivrid olid algelised. Kiivrid katsid kogu näo. Käed polnud kaitstud. Sõjariistad paremad.
Itaalia renessanss jaotatakse ajaliselt tavaliselt kaheks: · 15. sajand - vararenessanss - itaaliakeelne, ka muus maailmas laialt levinud nimetus quattrocento · 16. sajand - kõrgrenessanss cinquecento. ITAALIA VARARENESSANSI ARHITEKTUUR Murrangulised muutused toimusid arhitektuuris. Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini
Kas te teadsite, et arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus juba ligi 8400 aastat vana? Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Alates 862. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Sellele vaatamata on kuni tänaseni setude kombestikus säilinud palju paganluseaegseid jooni. Kuni 24.02.1918. aastani, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, valitses Setumaal enamuses Vene, kuid ka vahepeal Rootsi võim. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993
kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid äkitselt saratseenide armee vastas ning kui vahvalt aadlikud ka oma mõõku ei keerutanud, olid nad lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Hispaania kangelaseepos Hispaanlaste ,,Laul minu Cidist" erineb ,,Rolandi laulust", kuigi ka siin on tegemist võitlusega mauride vastu. Cidi puhul ei rõhutata tema
Suuremad sõjad vabaduse eest on pandud ühise nime alla: muistne vabadusvõitlus. Kuid kas inimesed teavad sellest piisavalt, või oleks vaja luua film muistsest vabadusvõitlusest? Termin eestlaste muistne vabadusvõitlus võeti kasutusele 1920. aastate Eestis ja see sidus kahte suuremat võitlust vabaduse eest. Juba 13. sajandil oli Muinas-Eesti peaaegu ühtne riik, mille rahvas tegutses koos. Baltisakslased, pidades Eestit niiöelda metsikuks maaks, tõid siia ristiusu ja üritasid seda eestlastele peale suruda, kuid see vaid tugevdas rahvustunnet ning sundis eestlasi enda huvide ja uskumuste eest seisma. Kuigi ristisõda kaotati, jäi rahvustunne püsima, innustades eestlasi enda vabaduse eest edasi võitlema. Muistses vabadussõjas osalenud inimeste vaprus innustas ka nende järeltulijaid kaasaegses Vabadussõjas. Muistne vabadusvõitlus on Eestile palju tähendanud, kuid tänapäeval, kogu reisimise,
isanadat sõjakäikudel >>> hoolikalt treeninud & hea relvakäsitlusoskusega 18- kuni 21- aastane noormees löödi rüütliks. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Aadli puhul hinnati tema ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust ehk üldnimetusega rüütellikkust >>> tekkis ka reeturlikkus; ristisõdade ajal hakkas ristiusk rohkem mõju avaldama rüütlite maailmavaatele >>> tõotati loobuda rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele; rüütli kõrgeim väärtus oli tema au, mida tuli hoida rohkem kui elu.
Jeesus Saarend Anneliis Brezgina Uljana 6.c Sissejuhatus Juutidel oli 1 jumal Jahve. Roomlased austasid nende uskumusi. Oodati messiast, kes vabastaks neid võõra võimu alt ja tooks tuhandeaasase jumalariigi. Jeesus Oli jutlustaja ja juut. Arvati, et on messias. Ema oli Neitsi Maarja. Usutakse ,et isa Jumal. Kasuisa Joosep. Usutakse, et sündis 0 a pkr. Usutakse, et suri u. 30 a pkr. Jeesus Jeesuse õpetus Erines juutide õpetusest. Käis mööda riiki ringi ja rääkis peagisaabuvast jumalariigist. Ta õpetust pooldasid paljud. Temaga koos käis ringi 12 jüngrit. Juutide preestrid ja õpetlased olid tema õpetuse vastu. Jeesus Jeesuse ristilöömine Juudama asevalitsejale, Pontius Pilatusel...
Kristliku kiriku üks silmapaistvamaid õpetlasi, kuulutatud katoliku kiriku poolt pühakuks ja on ka üks mõjuvõimsamaid kirikuisasid. Nii teoloog kui filosoof. Augustinusel oli filosoofia allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Filosoofia alane töö oli tihedalt seotud ristiusuga. Filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas Piibliga. Tema õpetus tuginebki põhiliselt Pühakirjale. Augustinus püüdis neoplatonismi alusel luua ristiusu usuteaduslikku süsteemi. Ta rõhutas, et Jumal on üleloomulik ega sõltu mingil määral ei loodusest ega inimesest, need aga sõltuvad Jumalast täielikult. Augustinuse arvates peab usk eelnema mõistmisele. Ta on esitanud nõude: "Usu, et mõista!" Mõistuse osaks jääb ainult usu kinnitamine. Tarkus seisneb igaveste jumalike tõdede tabamises, kusjuures täieliku jumaliku tõe tajumine eeldab hinge vabanemist kehast.
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
Mereretked viisid viikingeid Islandile,Gröönimaale ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka varjaagideks. Nende tegevus ulatus Bütsantsini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli Kiievi-Vene riigi kujunemisel. Mõnede ajaloolaste arvates tegelesid viikingiretkedega (eriti 11. 12 sajandil) ka Eestlased eeskätt saarlased Nõrga poliitilise organiseerituse, ristiusu leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus romantisajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas popkultuuris (filmid,koomiksid jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval on mitmed ajaloohuvilised püüdnud viikingiajastu eluolu ning
Millega ta tegeles ? Vanem oli Muinas-Eesti ülik , rahvajuht. Ta oli maakondade, kihelkondade ja külade ees (eestvedaja). ( maavanem , kihelkonnavanem , külavanem) Nimeta ja näita kaardil 8 suuremat maakonda. Maakonnad :Revala, Virumaa, Harjumaa, Järvamaa,Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi. Kes nad olid : Albert? Albert oli andekas mees , kes oskas oma eesmärkide teenistusse rakendada kõik vajalikud vahendid . Ta oli ka võimekas diplomaat ja võimekas organisaator.(toob ristiusu koos sõjaga) Kaupo? Kaupo on liivlaste vanem , laseb end ristida ja läheb sakslaste poole üle. Lembitu? Lembitu on eestlaste vanem (sakala vanem) , langes madisepäeva lahingus. Läti Henrik? Ta oli kroonikakirjutaja, sakslane! Valdemar II? Taanlaste kuningas , vallutas Tallinna, võitles sakslastega. Nimeta 3 eestlaste vaenlast muistses vabadusvõitluses. Sakslased , taanlased, rootslased. Mis juhtus: 1201 ? Riia linna asustamine. (Alberti poolt asustati) 1208
PRANTSUSE ROMANTISM KIRJANDUSES Sisukord Sissejuhatus Francois René Chateaubriand Victor Marie Hugo Prosper Mérimée Goerge Sand Sissejuhatus 18.saj prantsuse valgustajad olid oma loomingus juba lähenenud romantismile. Prantsuse romantismi iseloomustas hirm tuleviku ees. Eelistati pageda müstikasse ja keskaega. Francois René Chateaubriand (1768-1848) F.R. De Chateaubriand esindab ilmekalt prantsuse vararomantismi. Tema arvates pakub risti usk esteetilisi elamusi ja on kõigele aluseks. Tuntud teosed : Essee ,,Ristiusu vaim" Jutustus ,,Atala" Jutustus ,,René" Victor Marie Hugo (1802-1885) Prantsuse romantismi peaesindaja, nii selle suuna põhjendaja kui ka arendaja. Ta sündis Besanconis Napoleoni armee kindrali pojana. Ta reisis väga palju koos isaga. Õppis Pariisis. Oli juba noorena väga andekas. Ta oli ka poliitiliselt üli aktiivne...
nunnad elavad kogukonnana 13. Eestis kõige võimsama linnuse asukoht 14. Liivimaa suurim linn oli ….. Vertikaalis 15. Liivimaa linnad kuulusid …. Liitu 16. Feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega 17. Ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal 18. Ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing feodaalajal 19. Linnavalitsuse ametihoone; linna kõige esinduslikum hoone 20. Keskajal ristiusu kaitsmiseks ja levitamiseks peetud sõda 1 H LADU N M ÜLESTÕUS Õ HENRIK S LADINA KIRIK U S V LINNAÕHK GILD F M T JÄÄLAHING RAUDRÜÜ MÕÕGAVEND EPIDEEMIA KLOOSTER O VILJANDI D S RIIA T I S Õ D A Vastused
Kuna olid kaubandussuhted läänepoolsete rahvastega, siis mingil määral teadsid eestlased ka ristiusust. Misjonitööga siinsetel aladel tegeles piiskop Hiltimus (1070 aastatel). 1160 aastatel tegeles Eesti aladel misjoniga munk Fulco ning teda abistas eesti päritolu Nicolaus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus oli üks osa feodaaltsivilisatsiooni ekspensioonist/laienemisest/edasitungist (kaasnes ka ristiusu levik), mis oli ida- ja lõuna- euroopasse (Elbe jõest ida suunas). Peamised elluviijad olid sakslased. See kandis nimetust Tung Itta. Kõigepealt hõivati Läänemere lõunarannik, seejärel idarannik. Mõju Liivi arengule 1143 rajati sakslaste idaretkede väravaks kujunenud Lübecki linn 1186 Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses liivlase hulgas elanud augustiinlase Meinhardi piiskopiks, kelle ülesandeks sai Liivimaa ristiusule toomine. Algas süstemaatilisem ristiusu
süüdistades neid linna süütamises, üritati sundida neid keisritele ohverdama. 27.VANAAJAST KESKAEGA. Suur rahvasterändamine tõi germaanid Rooma riigi lääneossa, kus keisrivõim nõrgenes.Uue ajastu algus. Rooma uus tugevnemine284-395: *keiser Diocletianus284-305 lõi korra,lasi end jumalikuks kutsuda,kärpis senati ja kodanike vabadusi,tähtsustas keisrit ja bürokraatiat*tema ajal dominaadid(dominus et deus=isand ja jumal)* Constantinus Suur 306-336 legaliseeris 313a ristiusu, rajas uue pealinna Konstantinoopoli*erinevad valitsejad idas ja läänes*viimane keiser Theodosius Suur379-395 ühendas viimasena riigi kaks poolt, pärast tema surma 395a lagunes riik Lääne- ja Ida-Roomaks. 28. HILINE ROOMA KEISRIRIIK JA RISTIUSK. Keiser, riigivõim ja sõjavägi. Diocletianuse ja Constantiniuse riigikorraldus pani aluse nn hilisele keisririigile, mis püsis kuni 476 aastani lääneosas, idaosas oli keskaegne Bütsants. Keisritest said piiramatu võimuga valitsejad, kuldne
hiilguse haledat varju. · Süvenes majanduslik sõltuvus L-euroopast, Riigi terriktoorium oli vähenenud, Riiki lõhestasid sisevastuolud · 1453 Konstantinoopol langeb Türklaste kätte. Bütsantsi kultuur ja selle tähtsus. · Mõjutas kautselt ka renessansskultuuri väljakujunemist (eriti It. Oma) · Kultuurilisele integreerumisele mõjus soodsalt Ferrara-Firenze kirikugogu tehtud katse ristiusu kirikud taasühendada. (1439) · Tähtsal kohal antiikkirjandus ja Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine · Kirjaoskus suhteliselt levinud ( eriti ülemkihtide seas) · Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 – 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks.
Sõdurkeis 235 284 Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. rite pKr Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid ajajärk germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) keisririik pKr taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Vana-Rooma ANTIIKAEG 2 Konstantinoopolisse. Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a
Sõdurkeisrit 235 284 pKr · Pidevad kodusõjad sõdurkeisrite vahel. e ajajärk · Keskvõimu nõrgenemist kasutades tungisid germaani hõimud ja pärslased Rooma riigi aladele. Hiline 284 476 pKr · Keiser Diocletianuse valitsusajal (284-305.a) taastati keisririik keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. · Keiser Constantinus legaliseeris ristiusu (313.a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer
laiendasid silmaringi 2. maadeavastuste käigus õppisid tundma seni nägematuid loomi, taimi 3. ameerikast euroopasse toodi kartulit, tomatit, tubakat, kalkunit, kõrvitsat. Aasiast euroopasse toodi kakaot, kohvi 4. negatiivseks olid haigused(süüfilis) 5. suurelt muutus majanduskorraldus 6. euroopast ameerikasse toodi hobune, siga, lammas 7. väärismetallid 8. kapitali koondumine suurettevõtjate kätte · Teistele maadele: 1. algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3
kunstiteaduskond, arsti, õigus, usu. Loengus seletas õpetaja raamatutes kirjapandut. Dispuutidel õpiti loengutes omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama KATOLIKU KIRIK:a) kirikuorganisatsioon: Paavsti nimetas ametisse Rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise. Paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke. Paavsti õukond- kuuria- kujunes suurex kirikuelu keskvalitsusex. Teistesse maadesse läkitas asjuajama esindajaid- legaate. Tähtsamate küsimuste arutamisex kutsus kokku vaimulikke ühendavaid kirikukogusid. Paavsti ametlikud seisukohad sõnastati bulladena. Pidi maxma kirikukümnist. b)mungaordud: Tsitsertslaste ordu, lähtus Benedictuse reeglitest. Nõudis oma liikmetelt luxuse loobumisest,
Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega,
Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub vaid Isast. Erinevused jumalateenistuste läbiviimisel: läänekirikus said armulaual ilmalikud vaid leiba, idakirikus said armulaual ilmalikud nii leiba kui ka veini; läänekirikus pakuti armulaual hapendamata leiba, idakirikus hapendatud leiba; läänekirikus tehti ristimärki 5 sõrmega,
a).Barbaririikide kujunemine Euroopas.Frangi riigi tugevnemine ja keisririigi teke Lääne- Euroopas Karl Suure valitsemise ajal (800 a).Araablaste, viikingite ja ungarlaste rüüste- ja vallutusretked.Linnade, kaubanduse ja käsitöö allakäik ning naturaalmajanduse valitsemine. Feodalismi ja seisusliku korralduse väljakujunemine.Feodaalse killustatuse väljakujunemine pärast Frangi riigi lagunemist (843 a).Ristiusu levik Euroopas. Ristiusu kiriku ja Rooma paavsti autoriteedi kasv. Kõrgkeskaeg (11-13saj) - Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas keisriks kroonida ja pani aluse Püha Rooma keisririigile (962 a).Algas kuningavõimu tugevnemine.Ristiusu kiriku lõhenemine suure kirikulõhe käigus ida- ja läänekirikuks (1054 a).Katoliku kiriku initsiatiivil alustati ristisõdu idamaades ja Ida-Euroopas (11.saj-13.saj).Paavstivõimu hiilgeaeg 12.- 13.sajandi vahetusel
ajal). Vahetult pärast Henry VIII surma sai troonile tema poeg kolmandast abielust, aga kuna poeg oli 10-aastane ning nõrga tervisega (suri), siis mõneks ajaks sai tütar I abielust, Mary, võimule. Ta oli katoliiklane. Sel ajal tehti katse katoliiklust taastada, aga ei läinud korda, sest enamik elanikkonnast oli katoliikluse taastamise vastu. Pärast Mary surma sai valitsejaks Elizabeth I ja jätkas oma isa poolt valitud teed. RISTIUSU KIRIK ROOMA KATOLIK KREEKA KATOLIK E. ÕIGEUSU PROTESTANTLIKUD K. *luteri k. (Põhja-Saksamaa väikeriigid -> Taani, Norra, Rootsi, Eesti, Soome, Põhja-Läti) *reformeeritud k. kalvinism (Sveits, Madalmaad) hugenotid (Prantsusmaa) presbüterid (Sotimaa) puritaanid (Inglismaal) *anglikaani k. (Inglismaa) 16. saj. levis reformatsioon. Tõi endaga kaasa ka suured ususõjad.Sageli ei olnud need sõjad
esimene poeg Isaak. Isaagist pärinevadki juudid, Uue Testamendi järgi ka kristlased, kuid tema ja Haagari pojast Ismaelist pärinevad araablased. Seetõttu peetakse Aabrahami oluliseks ka Koraanis, kus ta on Muhammadi esiisa ja prohvet. Seetõttu nimetatakse judaismi, kristlust ja islamit abrahaamlikeks usunditeks. Abrahaamlikes usundites on Jumal Universumi looja. Kõik aabrahamlikud usundid rõhutavad monoteismi, ent islam vastustab ristiusu kolmainsuseõpetust, väites, et see eitab Jumala ainsust ning suhtub inimesse (Jeesusesse) kui temaga võrdsesse. Kõigis kolmes usundis usutakse Jumala kõikvõimsusesse ning peetakse inimese esmaseks kohuseks järgida igapäevaelus tema ettekirjutusi. Seda rõhutatakse eriti islamis, kuna nii kristluse kui ka judaismi pühakirjas vaieldakse ja väideldakse Jumalaga. Kõik aabrahamlikud usundid räägivad loo esimestest inimestest ja pattulangemisest, tehes seda igaüks omal viisil
aastal sõjakäigu eestlaste vastu, mille võitis ning rajas Tartu kohale Jurjevi Hiltinus- munk, kes viis 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvaste seas läbi misjonitööd, kuid ei saavutanud tulemusi Fulco- Prantsusmaalt pärit munk, kes pühitsesti 1167. aasta paiku Eesti piiskopiks Nicolaus- Eesti päritoluga munk, kes oli Fulco abiline Meinhard- Augustiinlaste ordu koorihärra, kes tuli 1184. aasta paiku kaupmeeste vahendusel liivlaste juurde ning alustas seal ristiusu levitamist, hilisemalt pühitseti ta ka Liivimaa piiskopiks Theoderich- Piiskop Meinhardi abilisena tuntud olnud munk Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks
Maadeavastuste tagajärjed Maadeavastuste põhjused Kullajanu Vajadus idamaiste vürtside järele Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Uudishimu ja seiklusjanu Maadeavastuste eeldused Karavellideilmumine Kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Taasavastati Maa kerakujulisus Maadeavastuste mõju Euroopale Maadeavastused avardasid inimeste silmaringi Uute kaubateede kujunemine varem kulgesid need peamiselt üle Vahemere ja Põhja- ja Läänemere, nüüd aga üle Atlandi ookeani
radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle mõju reformatsioonile oli oluliselt suurem kui Zwinglil. Calvinkirjuas raamatu ristiusu õpetus, milles ta esitas oma põhiseisukohad. Kõige olulisem Calvini õpetus oli : Ettemääratused ehk predestinatsiooni õpetus. See tähendas, et iga inimese saatus on jumala poolt ettemääratus ja kirik ei saa inimese saatust suunata. Sellega vabastas Calvin inimesed katoliku kiriku sõltuvusest. Seni oldi veendunud, et õntsaks saab vaid kiriku abiga näiteks: indulgentside ostmisega. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
