Bütsantsi arhitektuur (2)

BÜTSANTSI ARHITEKTUUR
Bütsants (Ida- Rooma ) – kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis),
HAGIA SOPHIA KATEDRAAL
Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel.
Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks.
Empoorid – rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi.
Muhameedlased , kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust:
kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid.
SAN VITALE
Kirik Ravennas (Põhja-Itaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest.
SISEARHITEKTUUR
Talumid - sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid.
APOSTLITE KIRIK
6saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit – üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis.
9saj. lõpul algab Büntsantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik.
Hilisbütsantsi kirikud on enamasti väikesed. Neis ei väljendu enam keisrite vägevus, vaid pigem munkade tagasihoidlik ja mõtlik ellusuhtumine.