Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vana-Vene riik varakeskajal (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Slaavlased ja Vana-Vene riik
Slaavlased (indoeuroopa hõimud) –algkodu Mustast merest loodes . Dnepri ja Volga lähedal.
  • Alepõllundus, karjakasvatus , kindlustatud asulad, agressiivsed hõimud, ühiskond kihistunud, kogukonda juhtis ülik koos sõjalise kaaskonnaga .
  • Družiina ( e sõpruskond) –sõjaline kaaskond.
  • Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata).
  • Slaavlased panid liikuma hunnid .

  • idaslaavlased ( esivanemad andid)–venelaste esivanemad(valgevene, ukraina )
  • lääneslaavlased (esivanemad veneedid )-Saksamaa idaossa.
  • lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)–Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia , Bulgaaria , Sloveenia , Horvaatia.
    Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene
    Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad ). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks.
    Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna. Koos sellega ka slaavi tähesik e kirillitsa .
    • Jaroslav Tark –Vladimiri järeltulija.

    1030. a vallutab Tartu linnuse, nimetab Jurjeviks oma ristinime järgi. Tartu esmamainimine.
    Lasi koostada seadustekogu „Vene õigus“, mis püüdis likvideerida slaavlastele omast veritasu.

    Kodusõjad –riigi killunemine.
    Osastisvürstid –võtsid võimu suurvürsti käest.
  • Vana-Vene riik varakeskajal #1
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Collapse Õppematerjali autor
    10 klass

    Sarnased õppematerjalid

    Viikingid ja slaavlased
    2
    doc

    Viikingid ja slaavlased

    Viikingiretkedega tegelesid ka eestlased, eelkõige saarlaed. Aastatel 2008 ja 2010 leiti Salme alevikus kahe laevavraki jäänused. Kindel on, et tegemist on laevmatusega ja et need pärinevad just viikingite ajastust ­ 8. sajandist. Esimeses laevas oli seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja täringud. Teises laevas oli 16 skeletti, nende vahel mängunuppe ja päikest kujutavate tahumärkidega täringud. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes ­ Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid liikuma hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad.

    Ajalugu
    Keskaja algus ja lõpp-Periodiseering
    9
    doc

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering

    Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 ­ Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 ­ Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 ­ Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 ­ Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 ­ Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 ­ Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 ­ Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 ­ Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d

    Ajalugu
    Viikingid kt nr-2
    3
    odt

    Viikingid kt nr. 2

    Truvor Irboskasse, kuigi tõenäolisemalt siiski Pihkvasse. Kaks aastat hiljem oli järel ainult Rjurik, kes valitses riiki kuni surmani 879. aastal. Eesti ala oli nüüd kahe tähtsa keskuse -- Skandinaavia ja Vene riigi -- vahel, ent jäi mõlema jaoks siiski perifeeriaks. 882. aastal viis vürst Oleg (ka Helge) riigi keskuse Kiievisse. 988. aastal võttis Vladimir Püha vastu ristiusu ja Kiievi-Venest sai kristlik riik. Vana-Vene riigi asutamisest rääkides mainib Nestor küll slaavlasi sloveene, kuid nende tegelik osalemine riigi loomisel on küsitav. Igatahes oli valdav osa riigi elanikest soomeugrilased. Skandinaavlased jäid riigi ülikkonda mõjutama kuni Jaroslav Targa surmani 1054. aastal. 6. Goodid ja teised germaani hõimud pöördusid 4. saj ariaanlusesse, kuid 6. saj hakkas üleminek katoliiklusesse. Saksid sunniti ristiusku Karl Suure peetud vallu#tus#sõdadega 771.-804.a. Keldi kirik

    Ajalugu
    Bütsants ja Vena-Vene riik-Keskaeg
    4
    doc

    Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)

    Kontrolltöö kordamisküsimused (Keskaeg, 810pt) 1. Bütsantsi tekkimine Erinevalt LääneRoomast, mis barbarite löökide all kokku varises, jäi Ida Rooma riik veel umbes tuhandeks aastaks püsima. IdaRooma pealinn oli Konstantinoopol, varasema nimega Byzantion. Selle järgi hakatigi IdaRoomat keskajal nimetama Bütsantiks. Konstantinoopol jäi riigi pealinnaks. (lk 44) 2. Keiser Justinianus valitsejana Kui keiser Justinianus valitsejaks sai, oli Bütsants juba piisavalt tugev, et hakata mõtlema muistse Rooma keisririigi ühtsuse ja hiilguse taastamisele. Aga ennem oli vaja alistada LääneRooma alale tekkinud germaanlaste riigid.

    Ajalugu
    Ajalugu III-Kesk- ja uusaeg
    7
    docx

    Ajalugu III-Kesk- ja uusaeg

    Ajalugu III: Kesk- ja uusaeg 1. Keskaeg 1.1 Slaavlased ja Vana-Vene riik (lisaleht) * 3 hõimu (andid - idaslaavlased, sklaviinid - lõunaslaavlased, veneedid - lääneslaavlased) * araablaste ja viikingite kauplemine mööda jõgesid Vene aladel Tekkelugu: * normannistlik: slaavlased palusid varjaagidel (viikingid) ennast valitseda → 862. a 3 juhti Rjurik (Novgorod), Sineus, Truvor * antinormannistlik: slaavlased ise panid aluse riigile * 882. a suurvürst Oleg vallutas Kiievi → Vana-Vene riigi algus

    Uusaeg
    Islami teke
    1
    docx

    Islami teke

    Muhhamed 622 ­ 630. Saab ilmutusi , palvetada näoga Meka suunas. Mõisted: Kaaba ­ tempel, mis asub Mekas ja tema seina on müüritud ,,Must meteoriit" Allah ­ üks peajumalaid Islam ­ Usk, mille kuulutas Muhhamed välja Moslem ­ Islami usu pooldaja Koraan ­ islami püha raamat Prohvet- jumala sõna edastaja Medina ­ ,,Prohveti Linn", 622 põgenes sinna Muhhamed Kaliif ­ islami usukonna ja riigi juht. Vesiir ­ kõrgeim riigiametinik Emiir ­ riigipea Frangi riik: 5. saj lõpul tungisid frangid Chlodovechi juhtimisel Galliasse. 495. a lasi chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale.Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Frangi riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687­714) valitsesid Karolingid Frangi riiki

    Ajalugu
    Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt
    23
    doc

    Euroopa kesk- ja varauusaeg konspekt

    Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRONOLOOGIA o 486. a- frangid vallutasid Chlodovech 'i juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. o 529

    Ajalugu
    Ida-Rooma riik
    9
    doc

    Ida-Rooma riik

    Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus ­ õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks ­ jumalik loomus.

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun