50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hanna Veermäe
Õppematerjali autor
majordoomus- Karl Martell, tänu temale peatati araablaste sissetung Euroopasse, kuniga kojaülem. aasta 800pKr- paavst kroonis Karl Suure keisriks, sellega taastati keisrivõim. aasta 843 pKr- Sõlmiti Verduni kokkulepe, millega jagati frangi riik kolmeks. vasall- maaomanik. senjöör- see,kes annetab vasallile feoodi, isand. lään ehk feood- maaisanda poolt annetatud maavaldus koos külade ja talupoegadega feodaal ehk läänimees- see, kellele on maa annetatud I EESTI MUINASAEG (9000 eKr-1227 pKr) Eesti kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg Õpiku viited: ptk 1-6. Atlas: lk 4-6. Teemad Eesti jääaja üldiseloomustus, jääaja tekkimine ja taandumine, Wicheli jäätumist nim ka viimaseks jääajaks, mis lõppes u 12000 a tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. Jääaegu põhjustasid kliima muutused kogu Maal. Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumemademed, mis paksenedes hakkasid alla
sunnismaiseks. Eestis nimetatakse sunnismaisust pärisorjuseks. o Kolm seisust: Vaimulikud- nad palvetasid kõigi eest Sõjamehed- nad kaitsesid kõiki Töötegijad- nad pidasid kõik oma tööga üleval VARAKESKAJA KIRIKU- JA VAIMUELU PAAVSTIVÕIMU TÕUS Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks (lad. k papa eesti k. paavst). Pippin Lühikese annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Uus tõus ootas paavstlust ees alles kõrgkeskajal. Rooma esimene paavst ja piiskop oli apostel Peetrus. Kiriku püsiva sissetuleku tagas kirikukümnis kogu sissetulekust pidi 1/10 annetatama kirikule. KIRIKU KORRALDUS o Kristliku maailma korraldus ei olnud muutunud alates vanast ajast: olid piiskopkonnad, ning need tekitasid omakorda
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest
müüsid. Töötasid ka väljaspool linna. Kaupmeeste osad äriühingud tegutsesid keisrite isiklikul soosingul, need kaupmehed saidkõrgeteks riigiametnikeks. Konstantinoopoli laevaomanikke toetati rahaga. Jõukamate kaupmeeste seas oli ka vaesemaid väikekaupmehi. 11 sajandil hakkas linn taas esile tõusma ja lubati Itaalia kaupmeestel riiki asuda. g) Sõjavägi Bütsantsi sõjavägi moodustas antiikaja lõpul palgaarmee, mis korraldati ümber 7 saj. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivale väepealikule ehk strateegile kuulus nii sõjaline kui tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa moodustasid nüdü maakaitsevägi ehk stratioodid, kes said riigilt sõjaväeteenistuse eest maatüki ja pidid seda hairdes end elatama ning relvastama. Olulisem väeliik oli ratsavägi, kus olid enmasti stratioodid. Sõjamehi värvati ka talupoegade hulgast ning neile maksti ka plaka
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks: Eesti ajalugu 1. Muinasaja uurimine. Lk.8-9 (esiaeg, muinasaeg, muistis, arheoloogia, dendrokronoloogiline skaala, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad) *esiaeg, muinasaeg- Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 19.saj alguses p.Kr. Nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. *muistis- ehk muinasjäänused. Nt: omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamispaigad, jäljed põldudest, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko
..................................................................................... 15 Reformatsioon Eestis........................................................................................................... 16 Kultuur Eestis...................................................................................................................... 16 Muistne vabadusvõitlus kui pöördepunkt eestlaste ajaloos................................................17 Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal............................................................ 17 Liivi sõda (1558-1583)............................................................................................................. 19 Kolme kuninga aeg..............................................................................................................19 Rootsi aeg................................................................................................................................. 21
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid