Talum kapiteelide ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult kaunistatud kiviplokid Artell mitmest inimesest koosneb grupp,kes maalib ühte ikooni Kampaniil kellatorn Vikkel sfääriline kolmnurk Ikonotaas ikoonidega kaetud sein Ristkuppelkirik kreeka risti kujulise põhiplaaniga kirik,mille keskosa katab kuppel Sibulkuppel sibulakujuline kuppel Katakomb maa-alune matmispaik Constantinus Rooma keiser,kes võttis vastu ristiusu Milano ediktiga Mida tähendavad varakristlikus maalikunstis: Kala? kristust Mees tallega? kristust Kalur? kristust Ankur? lootus Paabulind? surematus Tuvi? Püha Vaim Allikas? ristiusk Veekann? ristiusk Viinamarjakobar? ristiusk Kuidas suhtusid kristlased skulptuuri ja miks? Kristlased ei viljelenud peaaegu üldse skulptuure seda püüti vältida,kuna see sarnanes paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega.(nad valmistasid ainult sarkofaage ka armulaua esemesid)
Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad kui ka lihtrahvas said sellest aru ja mõistsid seda. Jeesus ütles, et Issanda palge ees loeb vaid inimese usk ja sisemine hingepuhtus, mitte tema positsioon ühiskonnas. Keiser Constantinuse ajal 4. sajandil hakkas ristiusu levik veel rohkem suurenema. Keiser suhtus ristisuku soosivalt, kuid lasi end ristida siiski alles veidi enda surma. 313. aastal kuulutati ristiusk lubatuks. 380
mitmepalgeline. Pärinesid ülikusuguvõsadest (Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest) Erinevates kohtades kandsid erinevaid tiitleid ( Ger. Hertsog ja Frangi riik krahv). Kõikidel polnud lääni- elasid kas senjööri lossis või rändasid mööda maid ringi otsides teenistust. Kuna feodaale ühendas sõjameheseisus, proovisid nad näidata end eeskujulike sõjameestena, selle aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse. · Rüütliks saamine. Alustati 7.aastaselt paazina(noore rüütlina) mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati häid kombeid ja käitumist. Seejärel 15.a saadi kannupoisiks, kes oli rüütli relvakandja ja saatja, õpiti ka võitlusvõtteid. Umbes 20.a löödi noormeest pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid sõjalised ja kiriklikud jooned
Peapiiskopid nägid ordut vaid sõjalise organisatsioonina ja üritasid liivimaalaste vahendusel. Linna õigused: Lübecki, Riia, Saare-Lääne piiskopiõigus. Rae sunnismaisus ja lõpuks müüdi talupoegi maast lahus. Talurahva usund: Ka vee l13. Ja 14. nõuda ordudlt vasallitruudust. Danzigi konverents: Ordu inkorporeeris Riia peapiiskopkinna, ülesanded: Heakord ja kaitse. Linna huvide kaitse. Kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Sajand teada vastuseisu kristlusele. Ristiusu juurdumist maailmapilti soodustas selle piiskopkonnad vabanesid kohustusest sõja korral ordule alluda. Maapäevad: Üleliivimaaline Kirikud, koolid ja hoolekanne. Kohtuvõim. Ordu ja Riia peapiiskopi: Liivi ordu ja Riia segunemine eelkristlike uskumuste ja kommetega, nt pühakutekutus. Jätkati ohverdamist, seisuste kooskäimine, kus otsustati tähtsamaid Liivimaad puutudavaid asju. Konsensuse peapiiskopi vaheline rivaalitsemine
Kaubandus lõi tihedaid kontakte kristliku Bütsantsiga. Varjaagid võitlesdi omale koha kauplemiseks Bütsantsi linnas. Kiievi vürstid sõlmisid ka Bütsantsiga ka liiduleppeid ühiseks võitluseks ähvardavate rändrahvaste vastu. Suhtemine omavahel tõi kaasa lähenemise usuküsimustes. Bütsants nägi võimalust tugevdada võimu vana vene riig üle, kiievi vürstid aga võimalust tihedamateks liitlassidemeteks Konstantinoopoliga. Mõlemad Kiievi ülikud olid ristiusu vastu võtnud. Vladimir lasi 988 ennas tkoos kaaskogukona ristida ja kehtestas uue usu.Õigeusu kirik tänab siiani Vladimirit kui Venemaa ristiusustajana. Ristiusu vastuvõtmisega langes Venemaa sajanditeks Bütsantsi tugeva kirikliku ja kultuurilise mõju alla. Germaanid võtsid peagi vastu ristiusu, bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Kostantinoopoli mungad Kyrillos ja methodis 860 Piibli vana bulgaaria keelde.
-komöödia -eepos -romaani alged *üleminek ühisloomingult autoriga loomingiks Keskaeg Lääne-Euroopa Ristiusu võim, Varakeskajal "Vanem Edda" 5.saj.-15.- 5.saj. antiikkultuuride häving, *ladinakeelne kirikukirjandus (kirikulaulud, 16.saj. ristiusu võim; keskaeg kunstis pühakute elulood) `Beowulf' anglosaksidel, `Lugu täielik vastand antiigile, linnade *eeposed, saagad, mis põhinesid Igori sõjaretkest' vene
kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 30. Feodaal oli keskajal feoodi saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes 31. Pärisori - Pärisori erines orjast õiguse poolest abielluda vabalt valitud elukaaslasega seega omada peret 32. Ruunikivi haua-või mälestusmärgid 33. Islam on üks maailmareligioonidest(araabia keeles-alistumine Allahi tahtele) 34. Koraan islami püha raamat 35. Piibel ristiusu kanoniseeritud Pühakiri 36. Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses 37. Katedraal kristlik linna piiskopikirik, enamasti katoliku, anglikaani või luteriusu kirik 38. Fresko seinamaaliliik ja-tehnika 39. Mosaiik - kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi tükkidest 40. Ikoon pühapilt 41. Absoluutne monarhia valitsusvorm, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim 42
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? XII sajandil hakkasid sakslased liikuma itta. 1143. Aastal vallutasid nad lääneslaavi maad ja rajasid Lüübeki. Peagi jõudsid nad ka Läänemere äärde. Ei läinud kaua, kui Läänemerel asusid sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada. Liivlased olidki esimesed, kes võtsid vastu ristiusu ning nendest sai ristisõdijate liitlased. Latgalid alistati kergelt ning nemadki liitusid ristisõdijatega. Lisaks mängis seal ka rolli kättemaks eestlaste vastu, kuna nad olid käinud Lätis röövretkedel ja laastanud nende maid.
Keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas suurendas rooma piiskopi R ja P tähtust. Poliitiline: kujunes germaanlastega läbikäimisel, et linna kaitsta. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Paavst sai tiheda liidu sõlmimise läbi poliitilise autoriteedi. G.Suur korraldas suhteid langobardidega. Religioossne: Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitususaeg. Rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi ja korraldas liturgiat. 7.Mis tingis püha Benedictuse kloostrireeglite suure populaarsuse ja laialdase leviku (2 põhjust/näidet)? Gregorius kuulutas pühakuks Benedictuse . K. Suur kehtestas selle kloostri reeglid kõikide krloostrite reegliteks. 8.Milline koht oli kloostril varakeskaegses ühiskonnas (selgitage 2 näite/argumendiga)? Pidada jumalateenistust, levitada ristiusku paganate seas, käsikirju kirjutati ümber 9
1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli 1219 Tallinna ja jäi püsima. 9) Kelle poolel oli vürst Vjatsko? Mis oli tema eesmärk? 9
Kust tekkis mte, et verevalamine usu nimel on ilis ja meeleprane, selle le on palju vaieldud.Kui hoolsalt otida, vib sellele igustust leida ka piiblist.Mittekristlaste tapmist,hakka- sid esimesena igustama Prenee poolsaare rahvad,kel tuli videlda islamiusulistest sissetungijatega.Kiriku ametlik seisukoht ji aga kuni XI sajandini tapmist keelavaks. Olukord muutus prast seda, kui 1071. aastal vallutasid trgi keelt knelevad seldukid Vike-Aasia ja pha linna Jeruusalemma.Islami ja ristiusu tasakaal oli jrsult rikutud.Varem olid islamiusulised euroopast tulnud palvernduritesse suhtunud leebelt ja austavalt, nd aga olid ristiusu phapaigad kristlaste suletud. "JUMAL SOOVIB SEDA" Seldukkide kallaletungi oht tegi revaks sa Btsantsi valitsejaid.Imperaator Alexios I prdus sjalise abi saamiseks lnekiriku poole.Paavst Urbanus II ei jtnud oma vimalust kasutamata.Ida- ja lnekiriku vahe- kord oli pinev.Nd avanes lnekirikul oma leolekut nidata.Paavsti juhtmisel, pidid Euroopa feodaalid
*Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esimene Üksküla piiskop, augustiinlane. Tema ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Sai piiskopiks 1186. aastal. Theoderich - Meinhardi tähtsaim abiline ja Eestimaa piiskop, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Albert - 1199. aastal pühitseti Üksküla piiskopiks, Bremeni toomhärra. Alustas 1201. aastal Riia linna ehitamist. Ta oli eelnevatest piiskoppidest noorem ja ambitsioonikam ning kindla eesmärgi ja laiema haardega. Kaupo - sakslaste vanem, suri Madisepäeva lahingus Lembitu - Sakala vanem, suri Madisepäeva lahingus
(2) Justinianus1 arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva 3-osalise ,,Tsiviilseaduste kogu". 7. Millist mõju avaldas Bütsants slaavi maadele?(2) Võtsid nee vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9.sajandil slaavi tähestiku, bütsantsist tulid valav osa vaimulikust ja ilmalikusr kirjandusesr,kirkuõigus ja kiriklik kunst. 8. Mis oli Frankide ajaloos olulisem pöördepunkt?(1) Ristiusu vastuvõtmine 496.aastal. 9. Mida kujutas endast saali õigus?(1) Saali õigus, mis kujutab endast saali frankide tavaõiguse üleskirjutust. 10. Millal algas ,,laiskade kuningate ajastu"?(1) 7.sajandi keskpaigast algas Frangi riigi nn. laiskad kuningate ajastu. 11. Kuidas sai Chlodovehist üks võimsamaid valitsejaid?(2) Chlodoveh pani 5.sajandi lõpul aluse Frangi kuningriigilr, ning muutis ühtlasi Mozovingide võimu päritavaks. 12
Kontrolltöö- varakeskaeg Kordamisleht Keskaja algus: 313.a-ristiusu legaliseerimine 330.a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg P...
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual ainult leiba (osa kristuse ihust), idakirikus said ilmalikud nii leiba kui veini
sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta.
sotsiaalsest positsioonist, kuna selline õpetus oli väga populaarne, siis hakkaski kujunema ristiusk. · Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Silmas ei peetud mitte Iisraeli riigi hiilgust, mis ei muudaks kõiki õnneloikuks, vaid iga üksikinimese õnne. See aga meeldis inimestele. Tekkis lootus millegi heale pärast surma. Sellepärast saigi ristiusk populaarseks. 71 Mis asjaolud aitasid kaasa ristiusu levikule Rooma riigis? · Milano edikt 313 Constantinus I andis kristlasetele usuvabaduse · 381 kuulutati kristlus Rooma riigisusuks enne seda kiusas Julianus kristlasi taga, aga pärast tema surma loobuti vanast usust ja võeti kristlus vastu. · Rooma majandus läks alla ja olid haiguspuhangud, Jeesus aga lubas õnnelikku elu pärast surma · Usk sarnanes teiste tol ajal Rooma impeeriumis levinud uskudega
Justinianus I ajal nauditud edu ei kestnud aga kaua. 6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja roomakataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool
- uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-1444) 1442. aastal ilmunud teoses Historia del popolo fiorentino (Firenze rahva ajalugu). Üks esimesi humaniste, kes seda mõistet kasutas, oli veel paavsti bibliotekaar Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keksaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine
Neli evangeeliumi arvati U-Testamendi koosseisu. Presbüter varakristliku koguduse vanem Peetrus Jeesuse lähikondlane juba tema eluajal.Peale Jeesuse surma rändas ta Rooma kus pani hilisema pärimuse järgi aluse kristlikule kogudusele, sai esimeseks Rooma piiskopiks.Sümboliks VÕTI Paulus pöördus alles peale Jeesuse surma ristiusku. Temast sai mõjukaim kristluse levitaja Roomas. Sümboliks MÕÕK. Jünger lähikaaslane Piibel ristiusu püha raamat, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Panteon kõigi jumalate tempel, suurim kuppelehitis. Polybios Kreeka ajaloolane, rääkis religioonist Rooma riigis. Juno jumalanna - abielu ja sünnituse kaitsja. Tacitus Rooma ajaloolane, rääkis kristlaste tagakiusamisest. Tertullianus kristlik kirjaviis, rääkis samuti kristlaste tagakiusamisest. Jupiter Taeva-,pikse-ja tormijumal, tähtsaim pühamu tempel Kapitooliumil.
Rooma sõjavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist, kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu allakäik,linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus ristiusku puudutavates küsimustes. Esialgsed peapiiskopkonad: Jeruusalem, Aleksandria, Antiookia, Rooma, hiljem Konstantinoopol. Kõige tähtsamate asjade
ei makstud midagi tehtud töö eest. Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. 2.Frangi riik tekkis 5. sajandil Reini parempoolsele kaldale -> Maasi ja Schelde aladele. Riik sai alguse, kui Clodovech ja frangid tungisid Galliasse ja tõrjusid Läänegootid Hispaaniasse. Clodovech võttis 495. aasal vastu katoliikliku ristiusu ning tänu sellele nägi Rooma frankides liitlast ,,paganliku" ariaanliku ristiusu pooldajate vastu. Aga kuna frangi riigis polnud ühtset kuningavõimu, siis koondus ajapikku võim majordoomuste kätte.Karl Martell (8. sajand) oli üks võimsamaid majordoomuseid Frangi riigis. Ta juhtis Poters'i lahingut (732. a) ja tegi lõpu araablaste sissetungile Hispaaniasse. Lisaks pani ta aluse feodaalkorrale, sest hakkas andma ratsaväele, vastutasuks teenistuse eest, maatükke
Pani kirja kolmeosalise Rooma õigusel põhineva seadustekogu. Justinianus I ajal nauditud edu ei kestnud aga kaua. 6. sajandil hakkasid Balkani poolsaarele tungima slaavlased, kes said varsti ka bütsantslaste alalisteks vaenlasteks. 6. sajndil tekitasid probleeme ka langobardid. 7. sajandil lisandusid vaenlaste hulka araablased ja taas ka pärslased. 11. sajandist tulid juurde ka türklased, kellele kuulub ka Konstantinoopoli vallutamise au 1453. aastal. 1054 leidis aset ka kirikulõhe. Ristiusu kirik jagunes õigeusu kirikuks, mille juht patriarh oli Konstantinoopolis, ja rooma-kataolikukirikuks paavstiga eesotsas Roomas. Hagiograafiad – pühakute elulood, mis võtsid Bütsantsis suure populaarsuse, on oma olustikuliste detailide poolest ka väärtusilkud ajalooallikad. 9. sajandil koostasid kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios slaavi tähestiku. Bütsants aastal 500 FRANGI RIIGI KUJUNEMINE Riigi tekke aeg 5. sajandi II pool, 6. sajandi I pool
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks.
lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja palvetele, munkade töö jäeti soiku, annetati kloostrile sest usuti et munkade palved aitavad ka teisi, kloostrid kui suured naturaalmajanduslikud majapidamised. 4. Misjonitöö. Mõiste selgitus: ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades (ld missiosaatmine, lähetus). Algus ja koht: Briti saartel, eelkõige Iirimaal. 5. saj püha Patricku tegevusest. Tagajärjed: ristiusu levik Skandinaaviast lõuna pool elavate germaani rahvaste seas 5. Briti kloostrikultuur. Beda Venerablilis: silmapaistvaim Briti õpetlane 7. ja 8. saj vahetusel, munk ja abt Põhja- Inglismaal. ,,Inglise rahva kiriku ajaloo" autor,Inglismaa ajalugu roomlaste esimesest
Sellest ajast hakkas soodsalt levima ristiusk, millest kujunes välja Rooma kõige levinuim usk. Kristlik kirik muutus aina tugevamaks ja hiljem hakkas ta üle võtma riigivõimu funktsioone. Võimalik, et keiser Constantinus suur oleks pidanud säilitama seni Roomas kehtivat polüteistlikku usku. Ka selline usk mõjutas kodanikke suurel määral, kuid ta oli riigivõimust kindlalt eraldatud. Järelikult oli ristiusu vastuvõtmine viga, mis ainult aitas kaasa Rooma lagunemisele. Rooma lagunemisele aitas veelgi kaasa hunnide sissetung, mida tänapäeval tunneme Suurte rahvasterändamise nime all. Selle tulemusena aeti germaanlased tervete hõimude kaupa Rooma territooriumile. Järelikult oli Rooma riik nõrk, kui ei suutnud ennast kaitsta sissetungivate germaanlaste eest. Täna germaanlastele kaotasid nii mõnedki keisrid võimu oma provintside üle.
kirjaoskamatud. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Peamiselt hinnati aadlike puhul jäägitut ustavust, millele senjöör pidi vastama suuremeelsuse ja heldusega. Teiseks hinnati aadlikes julgust, ausust, sõnapidamist ja galantsust. Halvim omadus oli reeturlikkus- oma isanda reetmine. Rüütlid põletasid ja röövisid vallutatud alasid ning tapsid süütuid inimesi, mida peeti õiglaseks. Ristiusu laialdase levikuga muutus ka rüütlite maailmavaade ning paljud rüütlid loobusid ilmalikest rõõmudest ning pühendusid ristiusu teenimisele. 13. sajandist sai alguse ka rüütlikirjandus, mida loodi oma südamedaamide auks. Birgit Nurmela 10. a klass
ajal Euroopa üks suurimaid võime. Võidukas ja suure armeega ordu sai pidevalt katoliku kirikult täiendusi. Eestlased olid ümber piiratud ning abiväge ei olnud loota, tundus, et võit on lootusetu ning oli ainult aja küsimus, mil peab võõrvägedele alistuma. Pärast pikki ja kurnavaid võitlusi vandusid eestlased alla ning sellega oli ühtlasi ordurüütlite ülesanne täidetud Baltimaad olid võtnud üle ristiusu. Kokkuvõtlikult, eestlaste vaprast vastuhakust ainuüksi ei piisanud, sest ühtse riigi ja välisabi puudumine, vaenlaste rohkus, relvastuse ja oskuste mitterahuldav olemasolu ning vastaste ülekaal oleks eestlased varem või hiljem murdnud. Henry-Mario Hallik
Kordamine Vara-keskaeg 11.kl 1. Milliseid aastaid loetakse tinglikult keskaja aluseks ja lõpuks? 476 (Romulus Augustus tõugati võimult) 1453 (Konstantinoopoli vallutamine) 2. Dateeri vara-keskaeg (sajandid) V-XV 3. Frangi riik. Mil moel aitas ristiusu vastuvõtmine kaasa frankide kujunemisele Euroopa suurvõimuks? See lähendas neid Rooma vaimulikkonnaga ning hädapalvega tuli paavst nende juurde ja ni sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippin Lühikese frankide kuningaks. 4. Nimetage majordoomuste võimuletuleku põhjusi ja tagajärgi Frangi riik lagunes. Kuningad ei suutnud ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks
Keskaja teisel poolel talupoegade seisund halvenes: juurdus arusaam, et talupoeg ei ole mitte isiklikult vaba, vaid kuulub selle maalapi külge, mida ta harib, s.t. kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti rida kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata ima isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma. Suurenesid teokohustused ja maksud (10%-ilt 25%-le). Talupoegadelt võeti relvakandmisõigus. Kujunes välja pärisorjus. 3. Esitage näiteid ristiusu möjudest vaimuelule keskaja Eestis järgmiste valdkondade kaupa: Haridus ja kirjasõna: Kerjusmungaordud pöörasid tähelepanu rahva usulisele harimisele ning rahvuskeelele. Reformatsiooniaegsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat (luterlik katekismus). Juba 16. sajandil tehti esimesed katsed ka piibli ja lauluraamatu tölkimiseks. Asutati linnakool (Tallinnas Oleviste kiriku juures). Maailmapilt: Eestlaste kujutelmi möjutas see, et vabadusvöitluses olid nende jumalad
Senat muutus Rooma linna nõukoguks. Korraldati ümber ka sõjavägi. Loodi piirivägedele lisaks ka tugev reservvägi, mida sai vajadusel ükskõik kuhu suunata. Keiser Diocletianus suutis aastakümneid kestnud segadused lõpetada ja riigis taas kindla korra jalule seada. Ühiskond muutus senisest rangemaks. Elanikkond jagunes kahte põhiseisusesse: auväärsed ja madalad. Constantinius Suur jätkas Diocletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313.aastal legaliseeris ta ristiusu, ehk teisisõnu, ristiusk oli seaduslik ja kristlasi ei võinud enam taga 11 kiusata. Teise olulise sammuna lasi ta rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma säilitas auväärse maine, kuid oli kaotanud oma senise poliitilise tähtsuse. Constantinus Suur Kui keiser Constantinus ristiusu legaliseeris, sai sellest kiiresti impeeriumi valitsev religioon. Kristlaste arv tõusis tormiliselt, nende seas
Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev. Oli veel hulk jumalaid, kes kõik moodustasid aasida perekonna. Viikingiajal algas ka ristiusu levik kuid selle levikuks kujunes veel sajandeid. Kiri, kirjandus, kunst Kirja nim ruunkirjaks. Ruunkiri lähtub ladina tähestikust, mida lihtsustati kivisse raiumisel. Ruunikirja kasutati eelkõige ruunikividel, mis olid enamasti haua- või mälestusmärgid. Tavaliselt asusid nad teede ääres möödujatele lugemiseks. Jutustasid need viikingitest, kes kes olid langenud kuskil kaugemal sõjaretkel. Mõned kirjeldasid ajaloosündmusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad
kirikule ja paavstile; Dominiiklased, nimi rajaja dominicuse järgi, hariduse väärtustamine, Rekongista:ususõda, tagasivallutus--pürenee ps-i vallutamine araablaste poolt kristlastele, mis kestis ~700a. Lõpp:1497 langes granda,sh mauride viimane valitseja kukutati, ja algas kristlaste võim. Mõju hispaania kultuurile, pürneneeps-l kujunes kultuuride segu. Mõju uuele maailmale: 1492 algavad suured maadeavastused Ristisõjad:eesmärk:paavstivõimu tugevdamine, ristiusu levitamine, jeruusalemma vabastamine moslemite käest, haarata uusi maid&privileege. I ristisõda(1096-99) peamine eesmärk saavutati--vallutati jeruusalemm,. Asutati 3 vaimulikku ordut:Templi,Johanniitide,teurooni. Tulemused: euroopale-itaalia kaubalinnade tähtsuse tõus, süvenes vaen teiste uskudega, idamaadelt õpiti uusi kombeid; idamaadele-ühines, hakkas rohkem omavahel suhtlema, suutsid säilitada oma sõltumatuse
Kiievi ja rajas Vana- Vene riigi. 3. Kultuuride segunemine a. Kahe erineva kultuuri kokkupõrge: · Endiselt sugukondliku elukorraldusega barbarid. · Kõrgekultuuriga Rooma traditsiooni kandjad. b. Sillaks barbarite ja roomlaste vahel sai kirik: · Germaanlased võtsid peagi vastu ristiusu. · Bulgaaride hulgas ristiusu levitamiseks tõlkisid Konstantinoopoli mungad Kyrilos ja Methodis 860.a. Piibli vana-bulgaaria keelde. · 988.a. võttis V.-Vene suurvürst Vladimir vastu ristiusu ja bulgaaria tähestiku (kirillitsa). c. Erihõimude ja kultuuride kokkusulamisel kujunesid uued rahvad ja keeled: Vahemeremaad Põhja-Euroopa Slaavlastel oli ühiseks (Itaalia, Gallia, Hispaania), (Germaania ja Britannia), kirjakeeleks vanabulgaaria
kui midagi, mida karta või vastupidiselt oodata? Kas surm oli midagi igapäevast või tavapäratut? Eestlaste jaoks on kõige esmasemad kanded surmast ja selle seletamine seotud sõjaretkede ja ristiusu leviku ja levitamisega. Kroonikates kirjeldati, kuidas kulgesid sõjaretked, kellest said võitjad ning palju oli langenuid ja haavatuid, surma mainitigi esiti umbmääraste faktidena, arvudena. Üks esimesi kirjamehi, kes oma eesti keelsetes jutlustes surmast laiemalt kirjutas, on ristiusu levitaja, vaimulik Georg Müller. Kristliku filosoofia pooldajana seletas Müller surma just vastavast vaatevinklist. Mülleri alustab surma seletamist inimesest. Nimelt leidis ta, et inimene on nähtus, mille põhitunnuseks on paratamatus, et ta peab kunagi surema. Müller näis oma jutlustes surma ülimalt põlgavat, sest surm on kristlase kõige suurem vaenlane ja kristlase kohus on selle vastu võidelda. Müller samastas surma kuradi ja
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine
Kõige olulisemad Frangi riigi valitsejad ja nende teod Clodovech *Tema valitsemise ajal haarasid kogu Gallia endale frangid. 496. aastal võtab ta kastu katoliikliku ristiusu. Karl Martell *Reformib sõjaväekorraldust (sadulajalused, pikk ja raske mõõk, raskeratsavägi) *Tõrjub tagasi araablaste rünnakud *Karolingide dünastia esindaja *Esimene Frangi riigi hertsog Pippin Lühike *kukutab merovingid, pani aluse karolingide dünastiale *rajab kirikuriigi Karl Suur *Vallutas juurde uusi alasid *Alistas ja ristis saksid *Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks *Riigis oli rahu ja kord *Polnud kindalt pealinna
Koos käidi kodudes, looduses. Tähtsad kooskäimiskohad olid katakombid maa-alused matmispaigad. Osalt looduslikud, osalt kaevatud. Rooma linna all oli katakombe 900 km. Surnud maeti nissidesse. Suuremates ruumides peeti jumalateenistusi. Rooma riigi langedes katakombid unustati, taasavastati 16. sajandil. Kui ristiusk sai ametlikuks usuks, hakati ka hooneid rajama. Kristlased võtsid üle roomlaste turu- ja kohtuhoone basiilika, mida arendati edasi. Basiilika on ristiusu kiriku tüüp, mille puhul kesklööv on külglöövidest kõrgem ja mille ülaosas on aknad. Basiilika vastand on kodakirik (1-lööviline või on kõik löövid ühe katuse all). joonis: basiilika läbilõige joonis: basiilika põhiplaan + kreeka rist ladina rist Ristiusu kirik on alati paigutatud lääne-ida suunal (sissepääs läänes, altar idas). Varakristlikul basiilikal tavaliselt polnud võlve (lagi oli lame või paistsid sarikad),
Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Kabelit võis nimetada ka väikeseks kirikuks või palveruumiks maa piirkonnas. SAHA KABEL (XV saj) Saha kabel on eestlaste muistse pühapaiga kohale ehitatud üks esimesi ristiusu kantse. Rahvapärimuse kohaselt on see isegi 50. aastat vanem Tallinna linnast ning asutatud piiskop Fulco poolt. Kabeli rajamise täpne aeg pole teada, kuid algne puukirik põletati maha juba 1223. aasta ülestõusu päevil. Põlisele kultuspaigale viitavad neli I a.t. eKr. pärinevat väikeselohulist kultusekivi kabeli vahetus läheduses ning säilinud rahvapärimus sinna ohvriandide viimisest hilisemalgi ajal, kui kabel oli juba lagunenud. Praegune kabel on ehitatud
9) Eremiit- erak; üksindusse eraldunud (ehk munk) 6. Miks kristluse legaliseerimise järel hakkas kristluse poolehoidjate hulk kiiresti kasvama? (3põhjust) 1)Kristlus muutus prestiižikaks ja pakkus karjääri tegemiseks soosamaid võimalusi, seega paljud inimesed vahetasid usku esmajoones oma kasu silmas pidades. 2)Ristiusk kuulutati ametlikuks riigiusuks ja sellega algas mitte-kristlaste ehk paganausuliste riiklik tagakiusamine. 3)Peale ristiusu legaliseerimsit olid peaaegu kõik järgnevad keisrid kristlased. 7. Miks kujunesid välja kloostrid, milline oli nende positiivne, milline negatiivne roll ühiskonnas? Kloostrid kujunesid välja eremiitide ja munkade kogukondade tekkimisel ja tarvidusel munkade ühiskonnaelu reguleerida. Positiivne oli see, et kloostrid olid antiikaja lõpuks olulised hariduse-ja kultuurikeskused. Negatiivne oli see, et
Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased,
Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld, idakirikus usuti , et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga, et see lähtub Isast ja Pojast (Kristusest). Ida- ja läänekiriku lõplikku lõhet tähistab aasta 1054. Lääne kristlaskond nimetatakse nüüd roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. HARIDUS Õppetekstidena kasutati antiikautorite teoseid. Õpetlased kirjutasid Platonist ning Aristotelesest, püüdes antiikfilosoofiat ristiusu tõdedega ühte sobitada. Pärast türklaste tungimist Bütsantsi põgenesid paljud õpetlased Lääne-Euroopasse (vanakreeka kultuur ja kirjandus) VANA-VENERIIK Vene rahvas on suurim slaavirahvas. Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased,
Sarnasused Frangi ja Rooma riigi tekkel: Frangi riigi puhul tõrjusid frangid V saj lõpul kuningas Clodovechi juhtumisel läänegoodid Hispaaniasse, Rooma riigi puhul vallutasid 560.aastatel langobardid Itaalia. Võimu säilitamisel vallutatud aladel ja nõrgenemisel (2) Clodovech surus peale ristiusu, ühines katoliku kirikuga, Roomas langobardid olid ristiusu vastu võtnud, kuid muus osas olid Rooma tsivilisatsioonist vähe mõjutatud. Frangi riigis 6. Ja 7. Saj ühtsus kadus – vennatapusõjad, tegelik võim kuulus majordoomustele, Roomas langobardidel vaenulikud suhted Rooma põliselanikega, 7. Saj said paavstidest tegelikud valitsejad. Kes olid Frangi riigi välisvaenlased? Araablased Milliste riikide eelkäijaks on Frangi riik? Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, LääneEuroopa Germany(germaanlased), France(frangi riik), Saksamaa(saksid) Mis seos on Karl Suure ja sakside vahelisel s...
ka toomkirikuteks; Keskaegse kloostrikorralduse kujunemine Kloostrid; püha Benedictuse kloostri reeglid; Monte Cassion klooster; abt; Kloostrit ei tohtinud vahetada vaid tuli jääda valitud kogukonda elu lõpuni; Paavst Gregorius Suur(rajas kloostreid ja väga aktiivne usulevitaja); kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised Misjon paganate seas Germaanlased oli ritsiusu vastu võtnud ariaanlikul kujul; välaspool endise rroma riigi piire domineeris aga paganlus; ristiusu levitamine ehk misjon sai alguse Briti saartelt eelkõige Iirimaalt; Püha Patrick; Canterbury peapiiskopkond Briti kloostrikultuur Keldi kirjakeel; silmapasitvaim briti munk ja õpetalne oli Beda Venerabilis; Dionysius Exiguus-ta arvestas välja kristuse sünnidaatumi. Ta eksis siiski oma arvestuses, sest jeesus sündis tegelikult ajavahemikus 7-4 aastat ekr. Karolingide renessanss Kultuur elavnes Karl Suure ajal;Ta koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne-
võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid. Novgorod koos Pihkva vürstiga plaanisid ka Estisse sõjaretki. Sakslased tahtsid 1211 aastal piirata Viljandit, eestlased nad suutsid küll ristida aga linnust nad vallutada õnneks ei suutnud. Varsti peale seda nad ei jaksanud enam sõdida, nad olid lihtsalt nii väsinud. Siis aga puhkes kahjuks katk, tänu sellele sõlmiti 1212 aastal kolmeks aastaks Turaida vaherahu, mis kohustas Ugandi ja Sakala ikagi ristiusu omaks võtma. Sakslased ja nende liitlased tulid aastal 1215 uuesti sõdima, nad tegid rüüsteretki Ugandisse. Kahjuks jõudsid nad juba Läänemaale ja ka Kesk-Estisse. Samal aastal toimus ka väga organiseeritud sõjaline operatsioon, selleks oli Riia piiramine Eestlaste poolt. Kuid Eestlastel seal väga ei vedanud, seal osalesid sakalased, ugandlased, läänlased ja ka saarlased. Umbes aasta peale seda olid ugandlased ja sakalased sunnitud alla andma ja ristiusu vastu võtma. 1217
Koraan- islami pharaamat Islami viis tugisammast: Ainujumala tunnistamine Palvetamine Palvernnak Mekasse Almuste andmine Paastumine(ramadaan) JUDAISM * Iisrael * Valitud rahvas * Aabraham-rahva esiisa, karjapidaja * Nutumr- Nutumr on juudi rahva pham paik, kuhu suundutakse palvernnakul palvetama. asub jeruusalemmas * Vana-Testament- Iisraeli rahva primused, muistsed seadused, mille jrgi nad elasid ja palju muud koguti kokku juutide heebreakeelsesse phasse raamatusse. See moodustab ristiusu Piibli vanema osa ja kannab nimetust Vana Testament. Hinduism- India, Hinduistid sooritavad palvernnakuid phadesse linnadesse, mis enamus asuvad hindude pha je Gangese res Budism- Kagu-Aasia, tarkus, kaastunne, vgivallatus
on juutide kuningas!" Jeesuse pähe pandi pilkeks kibuvitsaokstest punutud kroon. Kui Jeesus piinates suri, pimenes päike ja Jeruusalemma templi eesriie kärises lõhki. Jeesuse surnukeha paigutati kaljusse raiutud hauda. Kolmandal päeval tõusis Jeesuse keha koos hingega surnuist üles ja läks taeva. Jeesus tuleb tagasi viimselpäeval mõistmaks kohut elavate ja surnute üle. Jeesuse elu viimase nädala sündmused on teised tähtsamad pühad ristiusu maailmas: Palmipuudepüha, Suur Reede, Vaikne Laupäev ja Ülestõusmispüha. Jeesuse ülestõusmise lugu üksnes kinnitas tema pooldajate usku. Varsti hakati teda pidama ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatustega inimeste patte lunastama. Jeesus Kristusesse uskujad nimetasid endid kristlasteks ja oma usku ristiusuks. Kristlus tekkis judaismi raames selle ühe sektina, milliseid oli teisigi. Jeesuse sõnumil oli aga laiem
10E I Kodune töö - varakristlik kunst Vasta küsimustele 1. Miks võtsid kristlased oma kunstis kasutusele mitmesugused tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Milliste sümbolitega tähistati Jeesus Kristust? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
