Varakeskaeg - lääne ja ida Rooma (0)

Varakeskaeg
Mõiste `` keskaeg `` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks.
Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord ,millel tugineb Frangi riik. 2. periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus. Endised Lääne- Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist. Karolingide impeerium laguneb ning tekkinud on katoliiklus ja roomakatoliku kirik . Perioodi lõpuks on tekkinud ka germaani ja romaani kultuur.
Rooma rahu lagunemine aastal 180 juhatas sisse sajanditepikkuse kriisi- ja muutuseajastu.Rooma rahu lagunemist kiirendas Caracalla edikt 212. aastast, mis tekitas edaspidise kultuuride kokkupõrget ning senisest elavamat vastastikulist mõjutamist ning andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud.
Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida . Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid.
9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku.
Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased . Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis. 6 sajandi lõpul hakkas Frangi riigis tekkima neli piirkonda: Neustria, Austraasia, Burgundia , Alemannia. 7 sajandi keskpaigast algas nn. Laiskade kuningate ajastu ning tegelik võim koondus majordoomuste kätte.
Karl Martelli valitsemisajal toimud Poitiers ` lahing, võeti kasutusele raskem mõõk ja sadulajalused ning pandi alus ratsaväele. Pärast Martelli päris võimu Pippin Lühike,kes mandas riigis pinged ning tekkis Kirikuriik ning Pippin krooniti ametlikult. Nii olidki võimule tulnud Karolingid.
Pippini järeltulijaks oli Karl Suur,kes laiendas valdusi, liidendas Baieri hertsogkonna. Aastal 800 sai Karl keisriks ning toimus Karolingide renessanss , mille eeskujuks oli antiikaeg .Sel ajal rahati õppeasutusi ja kloostreid, ning loodi vaimuelu arenguks tingimusi.
Karl Suure võimu päris Ludwig I Vaga ,kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel kolmeks Verduni lepinguga.Riik jagunes Ida-Frangiks, mis hiljem nimetati Saksa-Rooma riigiks , Lääne-Frangiks ning lõunaosas hakkas valdusi laiendama Itaalia kungingriik.
Keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialuseks olid feodaalsuhted , mis rajanesid kahe inimese vahelistel nn. Vasalliteedisidemetel, mis tekkisid, kuna tekkis uut laadi sõjaväeorganisatsioon ning vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tänu vasalliteedisidemetele tekkis läänipüramiis, mille tipuks olid kuningas ja aluseks väikevasallid. Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks.
Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed . Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all.
5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut.
Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest.
Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik. Vana -Vene riigis võttis ristiusu vastu Vladimir 988 aastal. Kunstis on tähtsaim sibulkuppel.
Agne Vaher 10 c.