mõni teine tarve neist antud hetkel tugevamaks osutub (Kidron 2008: 209). A.Maslow kirjeldas vajadusi nende hierarhilistes seostes (vt Joonis 2). Madalamal asetsevate vajaduste rahuldamine eelneb püramiidi kõrgel astmel asetsevate vajaduste aktualiseerimisele (Vadi 2004: 94). 10 Joonis 2. Maslow vajaduste püramiid (Vadi 2004: 94) Inimesed pole oma käitumises sageli ratsionaalsed - nad otsivad vahel lihtsalt meeldivaid emotsioone - lõbu, rõõmu. Tarbijana hindavad inimesed tooteid erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nad soovivad tootest saada ratsionaalset (utilitaarset) või emotsionaalset (hedoonilist) kasu. Kui tarbija otsib utilitaarset kasu, kasutab ta selle toote hindamisel kainet mõtlemist. Olulised on funktsionaalsed omadused. Kui tarbijat juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt
- Sotsiobioloogiline teooria (Dawkins, 1976) – altruistlik käitumine vastuolus evolutsioonilise lähenemisega, teiste aitamine võib vähendada meie enda võimalusi ellu vääda - Sotsiaalse vahetuse teooria – mida aitamine minult võtab ja mida annab, kulude ja tulude hindamine - Empaatia teooriad – inimesed aitavad mõnikord ka lihtsalt puhtast headusest, siis kui suudame ennast panna abivajaja olukorda Inimesed on oma käitumises siiski enamasti ratsionaalsed ja enda heaoluga arvestavad „Väärilise põhjuse“ korral oleme sageli üsna abivalmid Mitteabistamise põhjused Pluralistlik ükskõiksus – äkki polegi tegemist hädaolukorraga. Põhjendatakse endale ära, miks mitte aidata. Vastutuse hajumine – keegi teine ikka reageerib, miks just mina. Arvamine, et minust ei ole abi / ma ei oska aidata Agressiivne käitumine - eesmärk on vigastada/kahjustada isikut, kes on motiveeritud seda vigastust vältima
3) Turg on sõltumatu ülejäänud ühiskonnast 4) Inimene on ratsionaalne 5) Teadus valikutest 6) Homo economicus 7) Puhtad mudelid 8) Formalism Sotsioloogiline 1) Institutsiooniline majandusteadus 2) Majandusprotsessid on ühiskondades erinevad 3) Turg on läbi põimunud kultuuriga, poliitikaga 4) Inimene ei ole ratsionaalne 5) Teadus valikute puudumises 6) Homo sociologicus 7) Mustad käed 8) Substantivism 26.11.13 Ultimaatumi mäng: kui mõlemad on ratsionaalsed, siis enamasti tehakse nii, et A pakub 5 punkti ja 1 punkti. B nõustub 1 punkti. 3 ja 3 ei ole ratsionaalse teooria järgi ratsionaalne. Deviantsus ja kuritegevus · Deviantsus hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine · Norm võib olla - Ühiskonnas kõige enam levinud see ei pruugi ideaalile vastata - Ühiskonnas ideaaliks peetav - räägitakse üldjuhul sellest sotsiaalsete normide puhul. See ei ole tingimata kõige enam levinud käitumine
Madal suhetele ja madal ülesandele orient Kõrge ülesandele, madal suhetele orient. Järgijakeskne juhtimine Liidrikeskne juhtimine 14. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Vroomi ootuste teooria V. Vroomi ootuste teooria puhul läheneb liider isikutele individuaalselt, keda vaadeldakse Y teooria seisukohalt lähtuvalt kui võimekaid indiviide. Vroom-Yetton-_Jago nn. otsustuspuu teooria annab liidrile aga konkreetsed soovitused eri juhtimisstiilide rakendamiseksInimesed on ratsionaalsed (eeldus); arvestavad töötamisel 3 teguriga: · Töösoorituse tõenäosus (E) · Tasu saamise tõenäosus (I) · Tasu saamise tähtsus ja soov (V) Motivatsioon = E*I*V Kriitika: Tasustamine sõltub juhist, mitte niivõrd alluvast; Eeldatakse töötajate ratsionaalset käitumist. 15. Postmodernistlikud juhtimisteooriad: Covey, Handy (lisage ise mõned nimed veel) S. Covey käsitleb oma printsiibikeskses juhtimises (principle-centred leadership) eestvedamise ja isiksusega seonduvaid protsesse
kompensatsioonipoliitika, valitsemise struktuuride kohta. 12. Mille poolest erineb mulje juhtimise teooria majandusteoreetilistest teabe avaldamise käsitlustest? Majandusteoreetilised mudelid - üldjuhul teave avaldatakse täielikult tõeselt informatsiooni asümmeetria kaotamiseks, erandlikel juhtudel teabe varjamine, kallutamine. Alusepanijaks Akerlof (1970). Peamiselt populaarne USAs. Eeldused: ● keskmiselt või tugevalt efektiivsed turud ● teabe looja ja vastuvõtja ratsionaalsed. Mulje juhtimise teooria – põhineb kognitiivsel psühholoogial ja lingvistikal, keskendub mulje loomise motivatsioonile ning mulje konstrueerimise küsimustele. Teave võib olla kallutatud. Hea ülevaade Merkl-Davies & Brennan (2007), levinud peamiselt väljaspool USAd. Eeldused: ● turud nõrgalt efektiivsed. ● teabe looja ratsionaalne ja vastuvõtja ebaratsionaalne. 13. Millega tegeleb legitiimsuse teooria?
…õnneliku elu vormides: Au ja kuulsus Lahendus – “au on loomutäiuse tasu ja see omistatakse headele inimestele.” NE Au ja ühiskondlik stabiilsus 1123b35 Varane Kreeka (8.-5.-saj eKr) ühiskond ratsionaalsed valikud Ühiskondlik struktuur: erinevused Lähis-Ida kuningriikidest loomupärased inimlikud kalduvused-> head teod Piiratud valitsejavõim, aga nõuandev ülikute, aristokraatide kiht “Loomutäius” – oskus õigesti tegutseda >sots. roll- riiginõuk., sõda, kohus, välissuhtlus, võitlus prestiiži pr. Õiged seadumused (kindlad, mõõdukad käitumisviisid)
alateadlik soov tappa oma isa ja saada ema endale naiseks); kunagi ürgajal leidis selline isatapp tegelikult aset ja sellest tekkinud süütunde vaigistamiseks hakati austama isa kuju kui jumalust (nii tekkis religioon). Ratsionaalse valiku teooria Gary S Becker (1930-). Majandusteaduslikku lähenemise rakendamine teistele sotsiaalse elu valdkondadele peale majanduse (pereelu, abiellumine, kuritegevus jne). Eeldab et inimesed on ratsionaalsed kalkuleerijad, kes püüavad igas olukorras saada maksimaalset kasumit. Ratsionaalse valiku teooria on tänapäeva majandusteaduse nurgakivi ja see kogub ka sotsioloogias aina rohkem poolehoidjaid. Sotsiobioloogia Edward O Wilson (1929-) Suur osa inimese sotsiaalsest käitumisest on määratud geenide poolt. Geneetiliselt määratud käitumine on kujunenud inimliigi evolutsiooni käigus ja on aidanud kaasa meie esivanemate edukale ellujäämisele ja paljunemisele (st
eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi. tema eesmärk oli neid kahte lepitada : «kus oli miski, saan olema mina» (freudi tsitaat). kuigi freud vastandus descartes'i ülimale ratsionalismile, esindas ta ka ise eeldust, et ratsionaalsed komponendid isikus on tabatavad ja olemas. lacan : mina on inimese teadvustamata protsesside illusioon : ja seega lacani järgi mingit mina jaoks territooriumi tagasivallutamist ei saa üldse toimuda. keele olemus : me kasutame keelt osutamaks asjadele, mida me ei saa kätte võtta ja puudutada, inimese maailmas on midagi olulist kaduma läinud, ja selle haaramiseks me kasutame keelt. inimese mina ei ole absoluutsena olemas (mulle tundub, et
Käitumise piiride 3. Esmakordne määratlemine 3. Sanktsioonide käitumine 4. Normide kujundamine ülevõtmine Joonis 3.5. Grupinormide sisu, kujunemise moodused ja etapid. Meeskonnatöö tähistab ühiselt tunnustatud eesmärkidega grupi vastastikusele usaldusele tuginevat koostööd. See võimaldab arendada indiviide, gruppe ja organisatsiooni tervikuna. Meeskonna tunnused näitavad, millised ratsionaalsed ja emotsionaalsed ning grupi ja suhtlemise aspektid peaksid olema meeskonnas läbi kaalutletud. Meeskonna kujunemise etapid iseloomustavad tegevuste järgnevust, et kujundada tasakaalustatud rollidega meeskond. Meeskonnatöö rakendamise probleemid tulenevad juhtide ja teiste organisatsiooni liikmete hoiakutest. Eksamiülesanne 11 Võttes aluseks, et otsustamise ja töögrupi meeskondades on grupiprot- sessid erinevad, palun koostage plaanid, kuidas kujundaksite mõlemat laadi meeskonda
või nad vaatavadki. Ta päris kunagi ei tea täpselt, mida ta tunneb, tajub. Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Positiivse poole pealt peaks kindlasti ütlema, et geniaalsed anded esinevad kõige sagedamini
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil org...
Eraldab majanduse muudest ühiskonna sfääridest. Lähtub ratsionaalse valiku teooriast. Ratsionaalse valiku teooria tänapäeva majandusteooria keskpunkt Inimestel on eelistused, soovid, mis on järjestatud tähtsuse järjekorras. Keskkond pakub inimesele teatud valikuvariante. Inimene omab täiuslikku infot, teab kõiki valikuvariante. Inimene valib tegevuse, mis aitab kõige paremini kaasa tema soovide rahuldamisele. Ratsionaalse valiku teooria kriitika: Inimesed ei ole ratsionaalsed: 1. Inimene ei oma täiuslikku infot võimaluste kohta 2. Ei oska ratsionaalselt otsustada, näiteks: Väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast: kui täna (teisipäeval) on ilus ilm, siis kas laupäeval on pigem ilus või kole ilm? Otsused sõltuvad mitteolulistest detailidest: kumma sa võtaksid, kas 33 eurot kindlasti või 100 eurot tõenäosusega 1/3? 3. Ei püüa alati oma kasumit maksimeerida
otsesed tööde korraldajad), selle kvaliteedist ning oskusest neid kasutada. Siin on aluseks töö- ja puhkeajad ning väljatöötatud normid. Seetõttu on korrashoiuga tegelevate ettevõtjate huvides: Kaitsta lepingutega maksimaalselt oma huve nii, et oleks võimalik järgida hooldustöölistele tagatavaid õigusaktidest tulenevaid õigusi; Analüüsida üksikuid töid ja nende korraldust eesmärgiga kujundada ratsionaalsed tööajanormid ning tööde eest tasumise põhimõtted; Töötajaskonna stabiliseerimiseks koolitada oma personali. Korrashoiu korraldamise põhiskeemid Isehaldamise mudel – omanik korraldab oma kinnistu korrasolekut täies ulatuses ise. Halduri (haldusagendi e –konsultandi) mudel – see on põhjendatud juhul, kui omanikul puudub võimalus korrashoidu ise korraldada. Põhjuseks võib olla: Oskuste puudumine; Ajapuudus;
Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma teadmisi õigustada. Valiidne teadmine. Distsiplinaarne objektiivsus: oma ala praktiseerija otsustab objektiivsuse üle. Dialektiline objektiivsus: absoluutne objektiivsus tahab subjektiivsust eirata ja distsiplinaarne objektiivsus tahab subjektiivsust kaasata. Dialektiline objektiivsus on see, et positiivne hoiak subjektiivsuse vastu. Kokkupuude praktikas, mitte ainult teoreetiline alus. Reeglid uurijale – objektiivsuse suhtes. Uurija – uurimisobjekt. Subjektiivsus - .
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
- vari (shadow) – instinktid, amoraalsus, agressiivsus, energia, reaktsioon pimedusele. - mina (self) – integreeriv alge, tervik. III Psühholoogilised tüübid. 1) Psyche orientatsioonid (hoiakud): psyche ja maailma suhe. Introvertsus ja ekstravertsus =psüühilise energia ehk libido suundumus. 2) Psühholoogilised funktsioonid – maailma tunnetamine, informatsiooni ja kogemuse töötlemine. a) ratsionaalsed funktsioonid (alluvad loogikale)– hinnangud, loogika, (info kogumine, aistav funktsioon). Objekti olemasolu fikseerimine (järelduste tegemine. Mõtlev funktsioon). Objektile tähenduse andmine, objekti nimetamine. Loogilised järeldused. Näen ja kuulen ning teen sellest järeldusi. b) irratsionaalsed (loogika puudub) - loogikast sõltumatud. Intuitiivne funktsioon (info kogumine), ennustused, minevik – tulevik,
Ta arvas, et tulevikus saab määravaks kasu, mitte eetika. Näilise ratsionali-seerumise käigus tugevneb bürokraatia ning poliitika muutub jagelemiseks. Olukord võib muutuda jõulise isiku ilmnemisel, kes suudab vaos hoida masse, bürokraatiat ja kisklevaid poliitilisi rühmitusi. (Venemaa!) John Rawls (1921-2002) on loonud liberaalse õiglusteooria, mis tugineb ühiskondliku lepingu teooriale. Rawlsi järgi on inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed. 36 Poliitikaga tegelejad peavad jõudma kokkulepetele, milliste põhimõtete järgi saab muuta sotsiaalseid praktikaid. Õiglane põhimõte on vastuvõetav ka nendele, kes on selle suhtes ebasoodsas positsioonis. Õigluse juurde kuuluvad võrdsed vabadused ja võimalused ning sotsiaalsete ja majanduslike ebavõrdsuste korrastamise süsteem. Süsteem peab olema loodud kõige vähem kindlustatute huvides ning süsteemiga seotud ametid peavad olema avatud kõigile.
missugune koht on tootel sarnaste hulgas. Juurutusfaasi edukus oleneb kiirusest ja turundusjõust. Edu on paremini saavutatav muidugi seal, kus on varemgi hästi läinud. Kui uus toode tuleb turule, on tähtis, et müüja oskaks seda käsitleda, tarbijaid sellest teavitada, esile tuua selle eeliseid ja tugevusi. Kõik see viitab vahendajate, müüjate koolitamisele. Nii arendus- kui juurutusfaas on oma olemuselt kulukad, seetõttu on oluline jälgida, et kulud oleksid majanduslikult ratsionaalsed, et ei mindaks raiskamise teele. Kasvufaasi (growth) alguseks loetakse tihti punkti, kui toode hakkab andma kasumit. Kasvufaasis keskenduvad uuendused tootele. Toodet täiustatakse, vallutatakse uusi turusegmente ja võetakse kasutusele uusi turustuskanaleid. Läbimüük kasvab kiirenevalt, turule ilmuvad uued tootjad, keda meelitavad kohale oodatavad kõrged kasumid. Seetõttu aeglustub esimese tootja kasumite kasv. Turunduskulud stabiliseeruvad, toote hind mõnevõrra alaneb.
sakslast(Plaaniti mürgitada vesi neljas saksa linnas.Üritus luhtus, enne arreteerimist kallatimürk Vahemerre; vt doksari ,,Natsikütid" (8.episood)) 177. Erinevad arusaamad õiglusest Käsitleme jaotava õigluse kolme keskset paradigmat(õigluskontseptsiooni): - Egalitaar-liberalism - Libertarianism - kommunitarism 178. EGALITAAR-LIBERALISM John Rawls, Ronald Dworkin, Rawls (A Theory of Justice 1971) õigluse eeldustest: i. Inimesed on omakasupüüdlikud ja ratsionaalsed (Pühakute ühenduses ei teki õigluse probleemi). ii. Hüvesid on suhteliselt vähe (nappuse ja külluse vahepeal). Peaküsimus: Milliste printsiipide alusel tuleks sotsiaalsetespraktikates elu korraldada, et olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras" Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab - vabadust - võimalusi - sissetulekuid
On vaja autoriteetset, sümboolset liidrit. Demokraatia toidab ambitsioone. Aristoteles: demokraatia on n-ö halbadest valitsusvormidest parim, sest kaitseb paljude huvisid, andes võimaluse enamuse türanniaks. Demokraatia on masside valitsus ilma seadusteta. Demokraatia on valitseja suhtes halb valitsusvorm. Lavalleerid: alamate nõusolek võimuga on võimu seaduslikkuse oluline alus. Kuna seadused puudutavad kõiki kodanikke ja kodanikud on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema. Valimistelt puudumine on võrdne orjusega. Tänapäeval peetakse demokraatiat ideaaliks, kuid tõelist demokraatiat pole olemas. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: parim valitsemisvorm on selline, kus valitsemine on jäetud filosoofidele, sõdimine sõdalastele, töötamine töölistele rangelt eristunud klassid. Filosoofid näevad ainsana tõelist tõde: nad peavad kas võimu haarama või peab kuningas filosoofiks hakkama
kas kiiremale või aeglasemale täieliku tööhõive korraldamisele? Kas kõver Ls nihkub rohkem või vähem kui kõver Ld ? Vastastikkune sõltuvus võib viia tööhõive olukorra paranemisele, kuid ei pruugi. Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus isereguleeruv. 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed, siis nad peaks aru saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui nad nõustuvad palga vähendamisega, siis hinnad langevad ning hoiavad ära reaalpalga languse samal määral või isegi paremini kui jäik nominaalpalk. Ametiühingud aga said arvestatavaks jõuks majanduses ja nad tegid kõik, et hoida palku kunstlikult kõrgel. Kurja juur ametühingud. 6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Saab küll. 7
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
sotsiaalne surve); - indiviidi käitumine on määratud käitumise kavatsusega. Ajzen väitis, et Mõistliku tegevuse teooria on piiratud -fokuseerib nendele käitumise vormidele, mis on indiviidi kontrolli all. Ajzen - Planeeritud käitumise teooria-lisas tajutud käitumusliku kontrolli faktori oletas, et tõenäolisus, et inimesed moodustavad käitumise kavatsuse on suurem siis, kui tajutud käitumusliku kontrolli tase on kõrgem. Kriitika: teeme ratsionaalsed otsustused, valime kuidas käituda, kuid tihti meie käitumine on mõjutatud emotsioonidega ja inimesed tihti käituvad "automaatselt". Hoiakute muutmine ja veenmine Mis on kõige efektiivsem veenmise viis? McGuire(1969) 5 faktorid: 1. allikas -kuivõrd atraktiivne, usaldusväärne. 2. sõnum - võib toetuda emotsioonidele/põhjustele, võib sisaldada fakte jne 3.kanal - kuidas presenteerime (video/audio/kirjalikult) 4
Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses.
Haiguspõhjuste klassifitseerimine: · Tabu rikkumine; · Hinge kaotamine; · Võõra hinge sissetung; · Projektiil (siirik vahend nt surnu mõju edasikandmiseks teisele inimesele); · Haiguseuss (välja kasvanud paelussi kohalolekust...) Järgmine asjassepuutuv jaotus on rajatud mõnes mõttes kaasaegse akadeemilise meditsiini vundamendile, jagades traditsioonilised haiguspõhjuste seletused vastavalt sellele, kui ratsionaalsed need tänapäeva inimese (meediku vms teadlase) seisukohalt tunduvad: Loomulikud (akadeemilisele meditsiinile enamvähem aktsepteeritavad): · Infektsioon (ideed Kochi ja Pasteurini välja); · Stress (füsioloogia nälg, janu vms kui psühhiaatria valdkond), ka ehmatamine; · Orgaaniline mandumine (vanadus või pärilik/kaasasündinud haigus/puue); · Õnnetusjuhtum; · Vägivald. Üleloomulikud: Müstilised tekkepõhjused (umbisikulised seosed ohvriga); · Usk;
d) Keelemärkidega sooritatavaid operatsioone. LINGVISTILINE KONSTEPTOLOOGIA Uuritakse mis valdkiondadest, kihtides, teabekänk e kontsept koosneb. Laste ja ts-tel on teabevaldkonnad erinevad, seetõttu et mõisteta, miks laps aru ei saa kui ma (tsk) talle räägin, aga siit tulebki see erinevus. Kontsepti ,,tuumade" erisus (armastus ja vihkamine vene ja ingliskeelses ameerika kultuuris.) Vene emotsionaalsed hinnangud ideaalid, subjekti (tegija) eelistamine. Ameerika: ratsionaalsed kirjledused, kogemused , objekti (keda?) eelistamine. KEELEÜKSUSTE TÄHENDUS Tähendus teadmised keeleüksustega tähistatavast tegelikkusest (tajutavast või mentaalsest rühmast).. Ka nt õpsi juttu saavad õpilased erinevalt aru. Tähendus sõltub isiku arengust ja teadmistest, kõnes situastiooist ja kontekstist, Sõnatähendus isikul võib sisaldada emotsionaalset komponenti (lapsel enam). Sõnatähendus leksikaalne (mitte selles tähendus nagu psühholoogid jne ülejänud )
olendist kõrgemaks. Freud kandis selle inimese evolutsiooni teooria ahvist inimeseni üle indiviii tasandile lapsest täiskasvanuks saades läbib inimene kvalitatiivselt erinevaid faase.. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 2 Psühhoanalüütiline käsitlus püüabki neid märatsevaid ja ohjeldamatuid alateadlikke jõude nagu (võimutahe) struktueerida ja käsitleda nö teaduslikust vaatepunktist. Samas ei ole need teadvustamatud jõud mingilgi viisil ratsionaalsed. Psühhoanalüüs teooria oli ühtlasi esimene, mis andis psühholoogiilisest vaatepunktist tervikliku pildi inimesest ja tema suhestumisest kultuuri. Tõsi, see pretentsioon sai nagu enamikele sellistele kõikihaaravatele süsteemidele hukatuslikuks : et kõike kahest algprintsiibist (Freudil: elutahe ja surmatung) seletada peame neid seoseid oluliselt lihtsustama, et säiliks mingigi ratsionaalne koherentsus faktide ja neid seletavate printsiipide vahel. Psühhoanalüüs
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Mida tugevam on selle hirmu põhivormi domineerimine, siis seda rohkem võib see ebakindlus ulatuda haiglasliku seostamiseni ja hullumeelsete pettekujutelamdeni välja. Lakkamatu umbusk ja seostamine kõike kõigega. Mida ta teeb, et maailmas paremini hakkama saada? Ta üritab arendada endas selliseid omadusi, mis seda kompenseeriks. Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda. Tundeline pool jääb arengus maha mõistuslikust poolest. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Kui nad satuvad
orientatsiooni vahel valides (joonis 3). Nendeks on paindlikkus-kontroll ja sisemine-väline orientatsioon. Tulemusena on võimalikud neli omavahel konkureerivate väärtustega organisatsioonikultuuri tüüpi: Avatud süsteem (välise orientatsiooniga, paindlik) inimesed on avatud uuendustele ja peavad organisatsiooni väliskeskkonda heade ideede allikaks. Näited: alustavad ettevõtted, uued ettevõtte osakonnad - orgaanilised, paindlikud süsteemid. Ratsionaalsed eesmärgid (välise orientatsiooniga, kontrollile allutatud) inimesed peavad organisatsiooni ratsionaalseks, efektiivsusele suunatud üksuseks. Efektiivsust mõõdetakse tootmistulemuste jt. majanduslike tulemuste kaudu. Näited: tegutsevad, küpsusfaasis ettevõtted, müügiosakond organisatsioonis mehhaanilised süsteemid. Sisemine protsess (sisemise orientatsiooniga, kontrollile allutatud) inimesed
Potentsiaalsed halvakspanu kulud (kas sihtmärk paneb pahaks või nõustub) Sunnitoimingu tegemata jätmise kulud (mõnikord võib sihtmärk loobuda, selle asemel et nõustuda) Kolmanda osapoole kulud (mis võivad olla suured ja õigustada toimingust loobumist) · Sunnitoimingu rakendamise oskuste olemasolu võib õigustada selle toimingu sooritamist · Sunnitoimingud võivad osutuda irratsionaalseteks, kuna inimesed on harva ratsionaalsed · Alkoholi ja kuritegelike sunnitoimingute vahel on tihe seos. Alkohol paneb inimesi otsuseid vastu võttes asjakohast negatiivset informatsiooni ignoreerima, mittearvestama ja pisendama. See tõstab neid endid palju soodsamasse valgusse · Sama juhtub lähenemis- ja vältimismotivatsiooniga alkoholi mõju all - lähenemismotivatsioon ei muutu, ent vältimismotivatsioon väheneb oluliselt ja sellest ei saada aru
b0 + b1 x + b2 x2 + . . . + bn xn kus a0 ja b0 on vastavalt lugeja ja nimetaja vabaliikmed, a1 , a2 , . . . , am vastavate x atsmete arvulised kordajad lugejas ning b1 , b2 , . . . , bn vastavate x astmete kordajad nimetajas. Juhul kui m < n, nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks lihtmurruks ja kui m n, nimetatakse ratsionaalavaldist ratsionaalseks liigmurruks. Seega toodud n¨aidetest (6.1) kaks esimest on ratsionaalsed lihtmurrud, kaks viimast aga ratsionaalsed liigmurrud. Ratsionaalse liigmurru korral eraldatakse sellest k~oigepealt t¨aisosa, st liigmurd esitatakse hulkliikme ehk t¨aisosa ja ratsionaalse lihtmurru summana. Lihtsamatel juhtudel saab t¨aisosa eraldada ratsio- naalset murdu sobiva arvuga samaaegselt korrutades ja jagades ja lugejale sobivaid suurusi liites ja lahutades, st tehes elementaartehteid, mis murru v¨a¨artust ei muuda. 9
tulevikus hinnad tõusevad veelgi. Tarbija käitumist inflatsiooni ootusel käsitlevad kaks arvestatavat teooriat adaptiivsete ootuste teooria ja ratsionaalsete ootuste teooria. Adaptiivsed ootused kujunevad tarbijate mineviku kogemuste põhjal ja nende peamine mõte seisneb selles, et uue inflatsioonimääraga kohanemine 41 võtab aega. Ratsionaalsed ootused on seevastu tulevikuootused, mille tarbijad kujundavad kasutades olemasolevat infot ning teadmisi praeguse ja tulevikupoliitika mõjust. Selle hüpoteesi järgi võivad inimesed palju kiiremini muuta oma ootusi inflatsioonimäära kohta. 1.49.2 Struktuurne inflatsioon Väljendub selles, et suhteliselt lühikese aja jooksul nõudlusstruktuur muutub vastavalt tarbijate väärtushinnangute muutusele. Näiteks kasvab Eestis esialgu nõudlus sisseveetud toiduainete järele, mistõttu
Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused ,,tõrjutud perifeeriasse". Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas- Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäigu- ga. Kuid sealt jõudsid teadus ja tehnika uuesti tagasi Euroopasse, mil eksisteeris keskaeg. Seal ( ja sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev. Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel
Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused ,,tõrjutud perifeeriasse". Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas- Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäigu- ga. Kuid sealt jõudsid teadus ja tehnika uuesti tagasi Euroopasse, mil eksisteeris keskaeg. Seal ( ja sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev. Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel
Nende teadmiste kasutamine praktikas ei olnud veel kaugeltki võimalik. Keskaja perioodi jooksul olid loodusteadused „tõrjutud perifeeriasse“. Sellisel ajal oli levinud kõige rohkem just humanitaaria, kuid sedagi pigem religioonifilosoofias ja teoloogias, mis on andnud samuti oma panuse loogika ja tunnetusteooria arengusse. Babüloonia, Egiptus, India ja Hiina olid vanaaja teaduste peamisteks paikadeks. Kuid just Vanas- Kreekas arenes välja esimest korda teaduse ratsionaalsed alused. Rooma impeeriumi lagunedes taandus teadus tagasi Itta, kus saavutas märkimisväärseid tulemusi ja seda koos islami võidukäigu- ga. Kuid sealt jõudsid teadus ja tehnika uuesti tagasi Euroopasse, mil eksisteeris keskaeg. Seal ( ja sellisel ajal ) oli teaduse ning tehnika areng väga aeglane ja järjepidev. Teine periood teaduse ajaloos hõlmas 16. ja 17. sajandit. Teaduse revolutsioon toimus just sellel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
