Ülevaate senitehtust ja lahendamata probleemidest andis ERR turvateenistuse ülem Andrus Öövel. Just tema õlgadele langeski suure osa järgnevate korraldustööde koordineerimine. ERR Rahvavolikogul võeti vastu Balti tee aktsiooni kontseptsioon: kätest kinni hoides avaldab Balti rahvas tahet vabaks enesemääramiseks ja see massiaktsioon toimub 23. augustil kell 19.00 - 19.30. Eestis saab inimkett alguse Tallinnas Pika Hermanni jalamilt ning läheb mööda maanteid läbi Kohila, Rapla, Türi, Võhma, Viljandi ja Nuia kuni Läti piirini, kokku 211, 5 km. Lilli piiripunktis ühineb meie inimkett lätlastega ja läheb edasi. Peale Tallinna, Harju-, Rapla- ja Viljandi rajoonide on inimketi organiseerimisse haaratud ka kõikide teiste rajoonide rahvarinded. Kogu "Balti tee" juhtimine toimub läbi raadio otsesaate. Rahvavolikogu lõpul võeti vastu üleskutse ERR tugirühmadele ja piirkondlikele keskustele, konsultatiivnõukogusse ühinenud seltsidele, liikumistele ja
linnapea kohusetäitja. Olgugi et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal äärmuslikke vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuse reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907.a siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909. aastal Eestisse naasmist andis ta ennast ise ülesse ning talle määrati 9-kuuline 3 vangistus Peterburi Krestõ vanglas (1910-1911). Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe ,,Tallinna Teataja" toimetajana ning naasis poliitikasse. 1917
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Referaat ,,Marie Antoinette" Koostas:Kristel Saareleht Juhendaja:Heli Heinaste RAPLA 2011 SISUKORD 1.Nooruspõlv ja abielu 2.Elu õukonnas 3.Kaelakeeafäär 4.Revolutsioon 5.Kuninga ja kuninganna hukkamine 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Nooruspõlv ja abielu Maria Antoniette sündis 2. novembril 1755. aastal Viinis, Austrias. Tema vanemateks olid Marie Theresia ja Francis I.Tema ema, Maria Theresa, oli Austria hertsoginna. Maria Antoniette kirjeldati kui väikest, aga tervet last
madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu. Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline; linnadega seotud. 2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas. Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas. 3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine: MAAMAJANDUS (L 8): 1. Maamajanduse põhisuundumused: • Linnalisemaks: • Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; • Globaalsemaks; • Innovaatilisemaks • Teadmispõhisemaks 2. Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid: Tugevdavad teguris: • Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid
N Haapsalu Jõgeva Kadrina Kallaste Kiili Kohtla-Järve Kuressaare Loksa Paide Paldiski Pärnu Rakvere Saku Saue Tallinn Tamsalu Tartu Tõrva Valga Viljandi Vändra Total Result Haapsalu Jõgeva Jõhvi Kadrina Kallaste Keila Kiili Kohtla-Järve Kunda Kuressaare Loksa Narva Paide Paldiski Põlva Pärnu Rakvere Rapla Saku Saue Sindi Tallinn Tamsalu Tapa Tartu Tõrva Türi Valga Viljandi Võru Vändra Total Result Isikukood Eesnimi Perenimi 34210060017 Anton Meister Isikukood 37008050804 Eesnimi Aadu Sugu M Osakond Tootmine Palk 860 Kodulemmik koer Vanus 45 Auto Aasta Kütus Käigukast Kia Carens 2
Sellel juhul tekivad paljutuumelised linnastud. Linnastile on iseloomulikud massilised töö-, õpe-, majapidamis-, kultuurilised ja puhkemajanduslikud pendelrännud. Kodunt tööle jõutakse 1,5 tunniga. Linnastu Eestis: Tallinna linnastu koosneb Tallinna linnast ja tagamaast. Tallinna linnastu osadeks on loetud vallad ja linnad, kust vähemalt 15% töötajatest käib Tallinnasse tööle. Linnastu läänepiiriks on Paldiski, lõunapiiriks Rapla ja idapiiriks Loksa linn. Linnastumisega kaasnevad nii positiivsed, kui ka negatiivsed mõjud. Positiivseteks mõjudeks võib lugeda linnade arenemise, tootluse suurenemise, suurema tarbimise, majandusliku tõusu, paremad võimalused suhtlemiseks, suuremad valikud ning võimalused. Negatiivseteks mõjudeks oleks siis suurema rahvamassi tõttu suurem saastatus, inimesed kaugenevad teineteisest, mõeldakse majanduslikult ning egoistlikult, varanduslik kihistumine,
1. Looderühm harjumaa murrakud Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e) 2. Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga 3. Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud Idamurde jooned 4. Kirderühm Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud)
6. Saaremaa Aktsiapank 7. Pärnu Linnapank 8. Eesti Kirdepank 9. Eesti Kommertspank 10. Balti Krediidipank 11. Rahvusvaheline Kliiringupank 12. Tartu Kommertspank 13. Lõuna-Eesti Arengupank 14. Lääne-Eesti Pank 15. Tallinna Maapank 16. EKE Pank. ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 17. Pärnu Kommertspank 18. Otepää Ühispank 19. Viimsi Pank- EVEA panga filiaaliks. 20. Balti Ühispank- ühendati Põhja-Eesti Aktsiapangaga Põhja-Eesti Pangaks. 21. Rapla Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 22. Võru Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 23. Pärnu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 24. Valga Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 25. Haapsalu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 2 26. Paide Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 27. Tartu Maapank- ühines Eesti Ühispanga filiaaliks. 28
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1
430.7755 Järva mk 2 0.4198 0.1149 0.4383 1 0 0 406.6154 Lääne mk 4 0.4194 0.1838 0.4797 1 0 0 415.7428 Lääne-Viru mk 8 0.5101 0.1703 0.5051 1 0 0 430.2379 Põlva mk 2 0.3426 0.1463 0.4630 1 0 0 Pärnu mk 451.8192 0.6532 0.1345 0.5269 1 0 0 Rapla mk 431.0964 0.3038 0.2086 0.4969 1 0 0 434.3186 Saare mk 4 0.5357 0.1181 0.5143 1 0 0 492.5138 Tartu mk 4 0.7781 0.2647 0.5247 1 0 0 Valga mk 396.20112 0.6015 0.1387 0.5303 1 0 0 423.4742 Viljandi mk 4 0.5064 0.2082 0.5193 1 0 0 381.3835
000-kroonist "kulutust". "Tegelikult tasub haigekassa kuni 19-aastaste noorte uuringud," ütleb doktor Jalak. "Täiskasvanul maksab tavauuring 500 kr. Kuid eks see ole klubiomanike arusaam ja vastutus, kas hoolitseda oma kasvandike tervise eest või kulutada iga kuu näiteks 40 000 krooni mõne mõttetu musta ostmiseks." Pallurid ei käinud kontrollis? Rakvere pallurid käivad kaks korda aastas kontrollis Tartus või Tallinnas. Niisamuti kaks korda aastas käivad kontrollis näiteks New Balance Rapla korvpallurid või Levadia jalgpallurid. Rein Jalak aga ütleb, et siiani on just pallimänguklubid kontrollist kõrvale hiilinud. "Need sportlased, kes Eestile medaleid toovad, neil on korralik kontroll peal. Aga pallurid on laisavõitu." Suusataja Andrus Veerpalu kinnitab Jalaku sõnu. "Väga põhjalikku kontrolli tehakse 2-3 korda hooaja jooksul, aga vereproovi võetakse isegi korra kuus. Vaadatakse, et ei oleks põletikku ja muud sellist."
mälestused" (1996) ja ,,Seljatas sada meest" (1998). Andres Ehinil on palju lapsi. Paremate eesti luuletajate traditsiooni kohaselt on tal viis last. Tema lapsed esimesest abielust Ivar (35) ja Anne (33) tegutsevad ettevõtluse alal. Ly Seppeli ja Ehini ühised lapsed on Piret (25), kes kirjutab USAs doktoriväitekirja politoloogia alal, Kristiina (23), kes lõpetab Tartus eesti filoloogiat, luuletab, tõlgib ja Eliisa (18), kes lõpetab Tartus kunstikooli. Rapla poeet on eesti kirjandust esindamas käinud üle kogu maailma: Soomes, Rootsis, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Türgis, Makedoonias, Tshehhis, Lätis, Leedus, Venes, Prantsusmaal, Kolumbias. 6 Sügisene 1 Suvi möödus. Kui jahe tilk mu kuumale seljale kukkus sügis. Suvi möödus kui silmapilk. Tuul keerutab lehti ja prügi. Oktoober, mu külmasilmne tädi, koob jälle kirendavat sukka. Lillelõhnad ja linnulaul üheskoos lähevad hukka.
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 12 X ,,NEMAD" Referaat xxxxxxx Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Nemad" on esmakordselt ilmunud 1994. aastal ning romaani autoriks on eesti kirjanik Maimu Berg. Autorit huvitab sügavate tunnete kõikvõimsus ning seda on tunda terve romaani vältel. Teos räägib kahest erinevast põlvkonnast pärit inimesest ja nende vahelisest keerulisest armastusest. Raamatu peategelaseks on vanem naisterahvas Irma, kes oli oma parema aja ära raisanud, oli pilganud armastust, kuid nüüd armunud endast noormasse, keskealisse Joonasesse.
Õigus välja kuulutada erakorralised valimised Kriminaalidele on presidendil õigus armu anda 5. Valitsemine kohalikul tasandil. Tunne 15 maakonda ja selle keskust. Harju maakond - Tallinn Hiiu maakond - Kärdla Ida-Viru maakond - Jõhvi Jõgeva maakond - Jõgeva Järva maakond - Paide Lääne maakond - Haapsalu Lääne-Viru maakond - Rakvere Põlva maakond - Põlva Pärnu maakond - Pärnu Rapla maakond - Rapla Saare maakond – Kuressaare Tartu maakond – Tartu Valga maakond – Valga Viljandi maakond - Viljandi Võru maakond - Võru Omavalitsusüksus Kuidas toimub maakondade juhtimine? Kuidas saab ametisse maavanem? Maavanema nimetab peaministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus kooskõlastatult maakonna kohalike omavalitsuste esindajatega. Millised on maavalitsuse ülesanded?
Eesti Vabariik 1920-1940 Eesti piir TARTU RAHU 02.02.1920 ( N-Venemaa, Soome, Poola ) · sõjaeelne u. 47000, praegu u. 45000. 1944- 1945 Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast · sõja eel kuulus Hiiumaa Läänemaa koostisesse, praegu omaette maakond · sõja eel Virumaa, nüüd Ida- ja Läänevirumaa * osast Võrumaast Põlva mkn. · Lõuna- Harjumaa Rapla maakond ,* P-Tartumaa Jõgeva mkn.* Valga mkn. Laienenud · 1920-34 võim kahetasandiline 1934-40 võim kolmetasandiline prageu kahetasandiline EV SISEPOLIITIKA 1920-1940 1919- Maaseadus&Põhiseadus. Seadusandlik saja kohal. Riigikogul 3a. TäidesaatevValitsus RIIGIPEA puudus PõHISEADUSE MIINUSED: presidendi puudumine välisriikides ei saanud Eesti riigipea tuntsuks PLUSSID: täielikud demokr. Vabadused (keelat.kommunistide partei) 1. dets
Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2
Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni...
sissejuhatuses mainitud valitsuse seatud tingimused energia hinna kalliduse kohta, sealhulgas erilist tähelepanu vääriva suveräänse Eesti vabariigi sõltumatuse Jaak Vaabel XIIb Rapla 2007 Lisalõik /--/Loodetakse, et tulevikus leiab suurt kütteväärtust omav praht siiski kasutust. Seda muidugi juhul kui ei ole leiutatud otstarbekamaid lahendusi energeetikaküsimuse lahendamiseks. Kui planeet Maad võrrelda jõuluärevuse all kannatava lapsega, siis selle jõnglase unelmate kingitus on üsna suure tõenäosusega fusioontehnoloogial põhinevad elektrijaamad ehk termotuumareaktsiooni kontrollimine Maal
Mehise kirja pandut. Veel kirjeldab ta mis raamatus on veel juttu. Raamat räägib erinevate inimeste eludest ja sellest, kuidas üks sündmus võib kõik peapeale pöörata. Mehis viib aga lugejate mõttemaailma selles teoses kaugemale, teise dimensiooni, ehk sinna, kuhu tavaliselt inimesed enda mõtetega ei jõua. Blogipidaja on väga vaimustatud Mehisest. Kirjeldab tema loomingut lausa toiduga „kirss tordil.“ Lõpetuseks kirjutab veel blogi autor, et ta on sõitnud peatusest Rapla kaugemale, kuid ta pole sellest üldse häiritud, nagu ta ütleb „Mis on ühist rongisõidul ja Mehis Heinsaarel? Mõlemad viivad teid teise dimensiooni, kus aeg kulgeb teistmoodi ning kõik on võimalik.“ Üksainus Teisena leidsin ma blogi „Üksainus,“ kus postitus on hoopis teistsugune, kui esimeses blogis. Seal ei olda nii vaimustuses Mehise loomingust, kuid siiski tuleb välja, et meeldib.
1) Maavalitused 2) Ametkondade ruumihalduse süstemid 3) Kohalikud omavalitsused - Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve (maavalitsus) ja kohaliku elu edendamine - KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11) Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos - Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3 - 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks.
Järgmiseks tuleb relva taotlemiseks vajalikud dokumendid saada: isikuttõendav dokument, välismaalase puhul elamisluba, perearsti poolt väljastatud tervisetõend, kaks fotot, relva soetamist jahipidamiseks on vaja jahitunnistust või kui relva soovitakse osta spordialaga tegelemiseks siis ka spordiorganisatsiooni liikmelisust tõendav dokument. Siis kui need eelnevad punktid läbitud, tuleb pöörduda elukohajärgsesse prefektuuri poole. Hiiu, Rapla ja Valga maakondades võtab taotlusi vastu teenindused. Ülejäänud maakondades teenindavad taotlejaid lubadealase töö ametnikud politseijaoskondades, kus taotleja kirjutab avalduse, millel küsitakse relva liiki, otstarbet ning relva hoiukoha kohta. Soetamis- või relvaluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud relva soetamise, registreerimise, hoidmise, kandmise, võõrandamise ja seadusliku kasutamise reguleerivate nõuete tundmise ning laskevigastuste korral
Keila Kool Raimond Valgre Muusikareferaat Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theod...
linnavalitsusega, siis oli tal tülisid ka eestlastega. See sai otsustavaks Pätsi ajalehele ja "Teataja" pandi kinni 10.detsembril 1905. Olgugi, et ta korraldas märgukirjade aktsiooni, ei väljendanud Päts 1905. aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformide nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate 3 2000 kuldrubla 5 nimekirja ning pidi Eestist põgenema. Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis. Edasi liikus ta Soome, kus võttis veidi rahulikumalt, tehes vaikselt koostööd kohalike ajalehtedega. Aastal 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ja teda mässuga seonduvaid materjale polnud palju järele jäänud. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-
Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUNINGANNA VICTORIA Referaat Koostaja: Kertu Roosla Klass: 11 b Juhendaja: Heli Heinaste Rapla 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Alexandrina Victoria.....................................................................................4,5 Kuninganna Victoria................................................................................6,7,8,9 Sündmusi Victoria valitsemise ajal.....................................................................10 Huvitavat kuninganna ja tema ajastu kohta.........
Rapla Vesiroosi Gümnaasium SOTSIAALMEEDIA Arvestuslik töö Koostas: Marten Merila Klass: 10MÜ Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2015 SISSEJUHATUS Sotsiaalvõrgustike kasutajate üha suurenev kogukond ja voogmeedia on olnud ajendiks uute toodete ja teenuste arendamisel digiTV valdkonnas, sest Internetist kättesaadav multimeedia on piisavalt mõjuvõimas, et televisiooni vaatajaskond veebi suunata. Interneti kättesaadavus ei ole tänaseks enam probleem ja see on saanud osaks meie igapäevaelust. Seetõttu on sotsiaalmeedia rakendused saavutanud olulise rolli digiTV arendusprojektides.
Tartu Tootjate Liit alustas põllumajandusmasinate müüki 1990.a. olles algselt vene tehnika maaletooja. 1996.a. esindame firmat New Holland. Aasta aastalt on lisandunud esindatavaid firmasid ja täna müüakse ning hoooldatakse praktiliselt kõiki põllumajandusmasinaid. Alustades ühest inimesest on firmas praegu üle 40 töötaja. 2003.a. valmis meie uus esindus, mis võimaldab kliente teenindada kaasaegsel tasemel. Neid esindavad ka diilerid OÜ Rodnas, Rapla Maakonnas, Kehtnas ja OÜ Lemar Auto Lääne-Virumaal, Viru-Nigulas. Aastal 2008, 20 juunil avasime Pärnu lähedal Nurme Tehnokülas uue müügiesinduse. Aastal 2010 alustas tööd esindus Järvamaal, Paide vallas, Mäos. 1. MAKROKESKKOND 1.1 Ärikeskkond Keskkond on asjade, suhete ja tingimuste süsteem, mis meie tegevust igapäevaselt mõjutab. Nii nagu inimestel peavad neid ümbritsevas keskkonnas hakkama saama, nii
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Villu Pihlakas SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE Referaat Soojusfüüsika Rapla 2014 SISUKORD SOOJUSKIIRGUSE MÕJU INIMESELE.........................................................................1 Referaat............................................................................................................... 1 SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3
Johannes Kappel (02.07.1855 Rapla - 01.06.1907 Württemberg) Eesti esimene kutseline muusik, organist ja helilooja. Johannes Kappel sai algteadmised muusikast oma isalt, kes oli Paide köster ja organist. Lapsena õppis Kappel nii oreli- kui klaverimängu. 1872. aastal sõitis ta Peterburi eesmärgiga tööd leida ja edasi õppida. Tööd sai ta esialgu õpetajana erapansionis. 1876. aastal astus Kappel Peterburi konservatooriumi prof. Louis Homiliuse oreliklassi. Kuna oreliklassi õpilastel oli võimalik sama õppemaksu eest õppida ka kompositsiooni, siis kasutas Kappel sedagi võimalust. Tema kompositsiooniõpetajaks sai prof. Johannsen. Konservatooriumi lõpetas Kappel 1881. aastal, kusjuures kompositsiooniklassi suure hõbeaurahaga. Seejärel töötas ta elu lõpuni Peterburis Hollandi saatkonna kiriku organistina. Palju aega pühendas ta aga ka Peterburis elavatele eestlastele, juhtides Peterburi eesti seltside koore. Hea dirigendina kutsuti Kappel juha...
a KUUSALU Kuusalu Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute ausammas avati 16.mail 1921. Osaliselt lõhuti sammas 2. juulil 1941, lahtilõhutud tükid maeti maasse, taastati õnnistati uuesti 10.augustil 1942. aastal. 1945 eemaldati osa teksti - Vabadussõja nimetus ja langenute nimed. Kolmandat korda pühitseti ausammas 26.novembril 1988. 5 MÄRJAMAA Märjamaa Vabadusõja monument asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Märjamaa alevikus. Mälestusmärk Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas hukkunutele on kujundatud Märjamaa kiriku kirikuaiaväravaks. Mälestusmärk avati 11. septembril[1]1932. aastal ning taastati 1998. aastal. Väravale on paigaldatud kaks nimedega tahvlit. ORAVA Orava Vabadussõja mälestussammas on Vabadussõjas või Esimeses maailmasõjas langenute auks püstitatud mälestussammas Oraval. Mälestussammas avati 15. juulil 1934.
Täpiline surmaputk, Conium maculatum Sugukond: Sarikõielised, Umbelliferae Inimese jaoks ohtlikud, kõrvetavad ja mürgise mahlaga karuputked tunneb kõigepealt ära nende suure kasvu järgi, nad võivad olla isegi kõrgemad kui kolm meetrit. Mürgiseid karuputki kasvab Eestis teadaolevalt teede ääres, näiteks Tartu ja Viljandi maantee ääres on neid palju; Keila kandis; Rapla maakonnas; Kaareperes; Vormsi saarel - kõikjal üle Eesti. Karuputke suurekasvulistest võõrliikidest on Eestis praegu raske lahti saada, aga et nende paljunemist vähendada, tuleks neid niita, et seemned ei jõuaks valmida ja mitte lasta neil õitsema minna. Päikesepaistelise ilmaga on karuputkega kokkupuude ohtlikum kui vihmasel või jahedal päeval. Karuputked kuuluvad sarikaliste hulka, mida Eestis kasvab mitukümmend liiki.
Oktoobris 1994 avati Tallinnas Tihniku Maksimarket ja 1996. aasta augustis esimene A-kauplus Pärnu majandusühistus. Esimene A ja O kauplus avati 1998. aasta oktoobris Haapsalus. ETK Grupi liikmesühistutele kuulub ca 450 kauplust üle Eesti. ETK-le kuuluvad Maksimarketi, Konsumi, EDU, A, A ja O, E-Ehituskeskuse, Säästu, Hüva ja Säästukaardi kaubamärgid. EESTI TARBIJATE ÜHISTUD ASUTAMISE JÄRJEKORRAS: · Antsla (18.09.1902) · Pärnu MÜ (17.11.1902) · Rapla TÜ (04.04.1904) · Vändra TÜ (29.12.1904) · Saaremaa TÜ (10.11.1905) · Räpina TÜ (18.08.1906)-2006.a · Hiiumaa TÜ (09.05.1907) · Viljandi TÜ (26.01.1908) · Tartu TK (20.09.1908) · Lihula TÜ (12.10.1908) · Laekvere TÜ (25.03.1909) · Harju TÜ (13.08.1909) · Keila TÜ (27.08.1909) · Abja TÜ (18.09.1909) · Tõrva TÜ (18.08.1910) · Väike-Maarja TÜ (25.09.1910) · Haapsalu TÜ (03.04.1911)
Laanepõldmees 52 Kadrina Mäesalu naine 53 Saku Astok naine 54 Kiili Oks naine 54 Kohtla-Järve Malva mees 54 Paldiski Malva mees 54 Paldiski Merilaid mees 58 Keila Veesimaa mees 58 Tapa Bauman mees 58 Tartu Kaasik mees 63 Rakvere Kaasik mees 63 Rakvere Kaasik mees 63 Rakvere Arsenov mees 65 Loksa Arsenov mees 65 Loksa Sarapik naine 66 Kiili Toomsalu naine 66 Loksa Berk mees 68 Rapla Härm naine 68 Tallinn Marmor mees 68 Tamsalu Marmor mees 68 Tamsalu Marmor mees 68 Tamsalu Maasalu mees 69 Sindi Pulk mees 70 Kohtla-Järve Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Bergmann naine 70 Tartu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu Kanter mees 71 Võru Kanter mees 71 Võru Berk mees 73 Viljandi Kasemets naine 24 Põlva Kalju mees 29 Jõgeva
32154827.423984 28841 Kohtla-Järve linn 28843 4400040-1Altserva 59.32162927.423865 28843 Kohtla-Järve linn 26359 8400028-1Altsi 58.03097425.541313 26359 Karksi vald 26360 8400027-1Altsi 58.03049025.541275 26360 Karksi vald 32753 4900023-1Alttoa 58.81125926.338193 32753 Jõgeva vald 32752 4900022-1Alttoa 58.81124726.338095 32752 Jõgeva vald 26298 7000019-1Altveski 58.96721824.717655 26298 Rapla vald 26299 7000020-1Altveski 58.96665824.715233 26299 Rapla vald 28991 7000024-1Alu 59.02411024.767390 28991 Alu Rapla vald 23779 6700032-1Alu 58.41600224.042898 23779 Tõstamaa vald 27894 4400041-1Alu 59.42080827.173680 27894 Lüganuse vald 27896 4400042-1Alu 59.42076627.172109 27896 Lüganuse vald 32016 7000023-1Alu metskü59.04302424.770194 32016 Rapla vald 20776 7000022-1Alu tee 59.01950624
2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith". Eesti paviljon Veneetsia biennaalil; "Tunded" Vaala galerii; "John Smith. Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 "Amentia" Platani galerii Budapest; 2000 Me Supernatural. Tallinna Kunstihoone galerii; 1999 The Chemistry of Being. Vaala Galerii; Eesti Saatkond Riias; Valitud grupinäitused ja projektid: 2004 EU-Positive. Akademie der Kunst, Berliin; 13. Tallinn garaafikatriennaal; MAK NITE
Draamateatri trupis ja mänginud siin ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud aga filmides, tele- ja raadiolavastustes. Tunnustust on talle õigustatult jagatud nii NSV Liidu ajal kui ka Eesti Vabariigi poolt. 1966 ENSV teeneline kunstnik 1973 ENSV rahvakunstnik 1973 hooaja näitlejapreemia (Mees, naine ja kontsert) 1978 näitlejatöö eest teleteatris (Kosmogoonia, Kolm rubiini) 1980 Nõukogude Eesti I filmifestivali parim naisnäitleja 1981 NSV Liidu Rahvaste Sõpruse orden 1983 Rapla rajooni majandite preemia (Lesed) 1983 Jõgeva rajooni preemia (Polkovniku lesk) 1984 parim naisnäitleja (Pilvede värvid) 1984 teatriühingu aastapreemia (Pilvede värvid, Nii see just ongi) 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja Alates 1984 Liina Reimani mälestusõrmuse hoidja 1985 ENSV riiklik preemia (Pilvede värvid, Polkovniku lesk, Armastus ja surm, filmid Naine kütab sauna, Nukitsamees, "Musträstaste" saladus)
Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel
teadmisi ning praktika aruande kirjutamine võimaldab paremat ülevaadet klassitundidest omandatust, selle rakendamisest praktikas ja kokkuvõttes saadud kogemusest. Samuti võimaldab see tagasisidet õpitu ja reaalse tööelu vahel, millised on õpilaste tugevad ja nõrgad küljed, milliseid aineid muuta, mida lisada. Eesmärgiks parem ajakasutus ning nutikamad õpilased, kes kooli lõpetavad. 2 Praktikaettevõtte iseloomustus 2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond OÜ Simmerauto asub Rapla linnas, Koidu 22a. Ettevõte tegeleb autoremondiga, autoelektritöödega ning ka vähesel määral diagnostikaga, uute ja kasutatud varuosade müügiga. Ettevõte on pisikene, ruumiliselt on eraldi olemas klientide vastuvõtmiseks väikene kontorinurk. Suurimaks abivahendiks on töökojas kaks kahepostilist autotõstukit, mis võtavad enda alla ka enamuse töökoja ruumist, kuid see ei sega veel töötamist ja ruumiliselt pole probleemi enamuste töödega
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise õppesuund Helen Kiili KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Essee Rapla 2009 Kas rohkem on ikka alati parem1 KAS ROHKEM ON IKKA ALATI PAREM Kõndides mööda tänavaid võib pea igal sammul näha erinevaid reklaame. Reklaamitakse küll erinevaid erakondi, küll firmasid, tooteid ja kes teab mida veel. Tundub, et ollakse arvamusel mida rohkem seda parem. Kas tõesti on see tõsi ? Olles enamusajast jalakäija, viitsin vahel pilgu nendest reklaamidest isegi üle libistada.
Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti välispoliitika sattus sõltuvusse idanaabrist. Vähenes suhtlus lääneriikidega ning aktiivsem koostöö Läti ja Leeduga. Eestist lahkus ligi 13 000 baltisakslast, kes viidi elama Saksamaa aladele Lääne-Poolas. Eesti okupeerimine NSVL poolt 1940.aasta suvel
Õpistiilid Kalmer Marimaa Õpistiil (vahel kasutatakse ka mõistet ,,õpieelistus") on see, kuidas inimene on harjunud õppima. Õppima õppides õpitakse tundma oma õpistiili ja seda, kas see on kõige sobivam või sobituks mõni muu õpistiil konkreetsele õppurile paremini. See eeldab enesetundmist ja oskust oma õppimist kriitiliselt hinnata. Pole olemas universaalset õpistiili, mis sobiks kõigile. Inimesed on erinevad ja seetõttu on olemas ka erinevad õpistiilid, mille hulgast tuleks leida endale sobivaim. Kui see on leitud, siis tasuks arvestada, et õpistiil, millega ollakse harjunud, ei pruugi olla püsiv, vaid võib ajapikku ka muutuda. Endale sobiva õpistiili väljaselgitamine ja selle rakendamine kuulub õpioskuste juurde. Oma õpistiili tundmine on oluline olemaks õpingutes edukas. See aitab kindlaks teha oma tugevused ja nõrkused õppimisel, millega tasuks ar...
aastal radikaalseid vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline vangistus Peterburi Krestõ vanglas 19101911. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe ,,Tallinna Teataja" toimetajana ning naasis poliitikasse. Ta tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone....................................................................................................
Eesti Motospordi ajalugu Motosport üle kogu Eesti aastatel 1921-1978 Eestis toimus esimene autode ja mootorrataste võidusõit 28.augustil 1921 Tallinnas. Võistluse korraldajaks oli Eestimaa Autoomanike Ühistu. Osalejatel tuli läbida saja neljakümne üheksa kilomeetrine marsruut. Selleks oli Tallinn-Nõmme alev-Kanama-Ruunavere-Orgita-Kuusiku-Rapla-Kohila ning mööda Raudalu maanteed tagasi Tallinna. Hommikul aga avanes korraldajatele kurb vaatepilt. Kohale oli tulnud kõigest kaheksa autot ja kaks mootorratast, kuid sellest hoolimata peeti võistlus ära. Võidusõidu võitjaks tuli auto numbriga kolm, mida juhtis Vold Johanson. Mees läbis raja kahe tunni ja neljakümne kolme minutiga. Sellest sündmusest sai Eesti auto- ja motospordi sünnipäev. Motokrossi tipphetk oli aga siis kui valmis Pirita ringrada. Seal hakati korraldama rahvusvahelisi võistlusi, kuhu kogunes vaatama ja kaasa elama palju inimesi. Algsetel a...
Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju muusika, mis sest ,et üsnagi pirisevate helidena. Suurema osa lauludest kirjutas Raimond Valgre omaenese tekstidele. "Kuigi tavaliselt voolas tekst koos muusikaga paberile ilma detailse lihvimiseta, ning võib julgesti väita, et luuleandelt ületas ta mõnegi kolmekümnendate aastate värsisepa. Võibolla pole tema tekstid niisama lugedes omaette luulepärlid, kuid
· Lisaks teeme ettepaneku lõpetada ASi Imanta Hariduskeskus tegutsemine ning võõrandada riigi osalus AS-is Vooremaa Teed. · Ühtlasi soovitame täiendavalt hinnata riigi osalemise vajadust AS-is Ökosil ja AS-is Tartu Puukool ning selliste äriühingute osas nagu AS E-Arsenal, OÜ Eesti Näitemänguagentuur ja AS Medis peaks osaluste valitsejad esitama valitsusele tulevikunägemuse edasisest tegevusest. · Sihtasutuse osas tuleks viia läbi analüüs SA Rapla Maakonna Maamajanduse Arengu Fondi tegevuse jätkumise vajaduse ning Mitte-eestlaste Integratsiooni SA ja SA Eesti Migratsioonifond ühendamise otstarbekuse osas. 6
Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theodor Lemba juures. Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides, mitte etüüde harjutades. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. Ning muidugi laulis.
Eksituste eest tuleb maksta kõrget hinda... Surra võib looja, kuid mitte tema loodu. Luuletuses ,,Magaja" ütleb Talvik sõnad, mis jäädvustavad tema loomingu püsivuse: Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Kasutatud kirjandus: Grabbi, H. Tulgu uus taevas. Tln: Virgela, 1999. Muru, K. Vaateid kolmest aknast. Tln: Eesti Raamat, 1975. Neithal, R. Mis on mis kirjanduses. Tln: Koolibri, 1999. Ristikivi, K. Viimne Vabadus. Rapla: Ilmamaa, 1996. Sivonen, E. Väike viiteleksikon. Tln: Ilo, 1996. Sööt, B. Kirjandusteooria lühikursus. Tln: Valgus, 1966. Talvik, H. Luuletused. Tln: Eesti Raamat, 1988.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
