Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (3)

Arved Viirlaid ``Ristideta hauad``
2. Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni.
3.Tegevus kohad- maal ( Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal
4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki.
Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka äraandja ja seepärast kõik ei laabu nagu peaks.
Ilme ja Lembitu saabumise ajaks on aga konkreetne plaan olemas ja minnakse mereäärde laeva ootama. Seal selgub aga, et ülesõiduks on vaja kulda, et tasuda sellega. Küünis ootab ülesõitu ka Marta , kes ütleb, et tal on Tallinna korteris ehted ja muud, millega maksta.Taavi asub Tallinna teele, et sõidu tasumiseks kulda tuua. Kuna tal pole enam alles Tallinnast saadud uusi dokumente, võetakse ta kahtlase isikuna kinni. Tal õnnestub sealt läbipekstuna põgeneda. Tallinnasse oma korterisse jõuab ka Marta, kes räägib Taavile ta pere ärasõidust Soome. Mees paraneb Marta korteris, muretseb endale uued dokumendid ja kohtub oma võitluskaaslastega kesklinnas kombinaadis.
Maal tahavad mehed organiseerida oma algatusliku valveteenistuse, aga Matsu Juhan arvab , et pole vaja. Venelased ründavad aga tema tütreid esimesena. Tüdrukud pääsevad tänu Hiie meestele, kes metsas redutavad. Venelased tapetakse ja maetakse maha.
Taavil ei õnnestu põgeneda ja ta hoidub eemale ka Kungla tänava kombinaadist, sest need nõupidamised tunduvad talle mõttetud. Ta töötab tselloloosi vabrikus ja paberite järgi on Karl Heidak.
Taas kombinaadis käies, kuuleb Taavi kadunud meestest, kes võivad NKVD kätte sattunud olla.
Sõjaväest põgenenud Võllamäe Jaagu lollakas poeg Reku muuda külarahva jaoks ohutud laaned ohtlikuks, seal end peites. Algab kolhooside moodustamise aeg. Külas on läbiotsimine Reku pääseb. Rootsi August tuleb Hiie Ingast hoiatama. Ingas aga ei hiitsatagi metsas redutavast pojast, sulasest, Värdist.
Taavi vahistatakse oma üürikorteris. Ülekuulamisel tunnistab ta lõpuks üles, kes ta on. Vangis istudes imestab ta, kui suur on meeste lootus sõja lõppemise ja vangist pääsemisele. Ainult aja üle nad vaidlevad. Kongis saavad mehed sõnasi II MS lõpust.Algavad uuesti ülekuulamised. Taavil tuli pähe päästev mõte, et tal olevat nimekiri meestst, kes Soomes sõjakooli olid.
Vabrikusse, kus pidi paber olema, saatis teda salk valvureid. Aknast läbi õnestus tal põgeneda ja ta jõudis Ülemiste järve äärsesse metsa. Võõras naine andis talle bareti, kui kuulis , et on venelaste käest pääsenud. Selma muretses talle riided ja viis ta varjule kommunistlikute vaadetega vanapapiiga tuppa . Evaldi abiga saab Taavi rongile nuhkide eest ja sõidab linnast välja Kose poole. Algul peatub ta Evaldi onu juures, edasi Piibu Eedi kodus. Sealt leiab ta eest Eduardi ja Leonardi. Neilt kuuleb ta, et Rootsi said põgeneda vähesed ja tema naine ja poeg jäid venelaste piiramisrõngasse. Selle teadmisega olid usk ja lootus varisenud kokku. Talle sai selgeks, et kui Euroopas algas ülesehitustöö; teda ei lastud selle juurde-jah orjanagi ei lastud, sest temalt nõuti sunnitöö asemel verevendade hinda. Võimalike haarangute eest lähevad mehed metsa redusse. Taavi alistununa koos nendega.
5.
Peategelane Taavi Raudooja- truu oma perele, ei tunnista sõnu``ei saa``, rahumeelne , vanuselt läheneb 30-nele, on teeninud Soomes
Kõrvaltegelased:
Aadu Mustkivi – kurttumm, Hiie talus armualune, umbuskilik võõraste suhtes.
Hilda - orb, Hiie talus armualune, Tallinna pommitamisest ellujäänud.
Hiie Ignas- endine vallavanem, Hiie peremees, kasvult tugev ja pikk. Taavi naise isa.
Hiie Krööt- perenaine, range, napisõnaline, auväärne, Taavi naise ema.
Ilme- Hiie peretütar, Taavi naine, rahulik, tütarlapseohtu
Lembit- Ilme ja Taavi poeg, asjalik
Tõmm- Ignase poeg, kes sarnaneb oma isale kasvult, 18 aastane.
Linda - Taavi ema, Piskujõe perenaine
Marta Laane- Elanud kogu Saksa okupatsiooni aja varanduse otsas ja sehkendanud ohvitseridega, vallamajas tööl, ta tahab Taavit lahutada perekonnast.
Osvald Roik- Hiie sulane
Ferdinand Uba- umbes 40 aastane, lühikest kasvu, sandiks lastud mees, jääb Hiiele elama, oli olnud metsas redus
Leonard Kibuviir- paksude neegrihuultega, oli metsas redus
Eduard Tähna e. Piibu Eedi- Kõne defektiga, õpib keeli, koos Taaviga ``soomepoiss``
Jaan Meos, Manivald Pihu- sundmobilisatsiooniga saksa armees , vabatahtlikuna soome armees.
Joakin Lompus- endine ``soomeposs``, kes reetis paarkümend noort leegionimeest, lubab inimestele Rootsi sõitu ja kogub selle eest alusetult raha.
Kruusiaugu Siim- rannaelanik, kes juhatab paadini, endine metsavaht
Tõnis- vang, vanamees, vangis Taavile lootust sisendav ja moraali ülal hoidev
6. Autor tahab öelda, et juhusel võib olla suur roll inimese saatuse kujunemisel.
7. ``Täid ja mustus näisid olevat NKVD truud abimehed, aidates suurendada``unustatud`` vangide piina`` LK204 lõik 6
``Oh sa fašistlik müürikoi- isegi NKVD keldrid ei pea kinni! Aga peeneks oled selle pugemisega jäänud vend!`` LK 221 lõik 6
8.Võõraid sõjapõgenike aidati nagu oma poegi. Raskete olukordades hakkasid inimesed ühte hoidma (oma algatusik valvetees). Huvitav raamat, kujutati inimese saatust II MS ajal.