Praktika aruanne (autotehnik) (0)

TALLINNA TÖÖSTUHARIDUSKESKUS
Autotehniku eriala
Karl Ratassepp 33 AT
PRAKTIKA ARUANNE
Juhendaja :
Raimo Riiga /Riga (OÜ Simmerauto )

Sisukord
1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk 3
1 Praktikaettevõtte iseloomustus 4
2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond 4
2.2 Juhtimisstruktuur 4
2.3 Töökorraldus 4
3 Praktika sisu 6
4 Eneseanalüüs ja -hinnang 7
4.1 Minu tugevused 7
4.2 Minu nõrkused 7
4.3 Mida õppisin juurde ja kinnistasin 7
4.4 Mis oskused arenesid ja mida pean arendama 7
5 Kokkuvõtte 8
5.1 Ülevaade pratika käigust ja tulemustest 8
5.2 Ülesannete ja eesmärkide täitmine 8
5.3 Ettepanekud ja arvamused praktika kohta 8

1 Sissejuhatus; aruande kirjutamise eesmärk
Käesoleva aruande kirjutamise eesmärk on Tallinna Tööstushariduskeskuse autotehniku erialal praktika kaitsmine. Praktilise töö kaudu saab kinnistada erialaainetes omandatud teadmisi ning praktika aruande kirjutamine võimaldab paremat ülevaadet klassitundidest omandatust, selle rakendamisest praktikas ja kokkuvõttes saadud kogemusest. Samuti võimaldab see tagasisidet õpitu ja reaalse tööelu vahel, millised on õpilaste tugevad ja nõrgad küljed, milliseid aineid muuta, mida lisada. Eesmärgiks parem ajakasutus ning nutikamad õpilased, kes kooli lõpetavad.

2 Praktikaettevõtte iseloomustus

2.1 Üldiseloomustus ja tegevusvaldkond

OÜ Simmerauto asub Rapla linnas, Koidu 22a. Ettevõte tegeleb autoremondiga, autoelektritöödega ning ka vähesel määral diagnostikaga, uute ja kasutatud varuosade müügiga. Ettevõte on pisikene, ruumiliselt on eraldi olemas klientide vastuvõtmiseks väikene kontorinurk.
Suurimaks abivahendiks on töökojas kaks kahepostilist autotõstukit, mis võtavad enda alla ka enamuse töökoja ruumist, kuid see ei sega veel töötamist ja ruumiliselt pole probleemi enamuste töödega. Ettevõttes kasutusel olnud tööriistad ei olnud kõige paremad ning nende valik ei olnud eriti lai. Enamus vajaminevad tööriistad olid olemas, kuid hinnalisemaid tööriistasid, mis peaksid korralikus autoremondiettevõttes olemas, käidi tuttavate käest laenamas. Selline olukord ei olnud kõige effektiivsem, kuid siiski süsteem toimis.

2.2 Juhtimisstruktuur

OÜ Simmerautos on tööl kaks töölist, kellest üks on juhataja/omanik ja teine autotehnik . Firma on tegutsenud umbes 15 aastat.

2.3 Töökorraldus

Töökorraldus on järgmine: kuna firmas puudub otsene klienditeenindaja, siis kleindiga tegeleb omanik ise. Enamus kliente on omaniku tuttavad ja tänu sellele on ka suhtlemine mugavam. Juhul, kui omanikku ei ole kohal, siis kundedega tegeleb töökojameister. Segaduste vältimiseks on omanikul klientidega eelnevalt aeg kokkulepitud.
Kui parandamist vajav auto saabub autoremonditöökotta, tuvastatakse seal viga. Juhul, kui sel hetkel ei ole varuosa kohapeal võtta, tellitakse see ning need saabuvad enamasti sama päeva õhtul või siis hilisemalt järgmise päeva varahommikuks. Ettevõtte varuosad saabuvad enamasti Eesti kõige suurema varuosade maaletooja poolt Balti Varuosad ASist.
3 Praktika sisu
Praktika ajal elasin Raplas, kus asus ka praktikakoht. Tööpäev algas kell 9. Kuna ettevõte juhataja/omanik oli perekonnatuttav, võeti mind enne kella 9 peale ja liikusime tööle. Kui olime sinna jõudnud oli parandustvajav auto enamasti töökojas sees ootamas, viga tuvastatud ja vajalikud varuosad olemas, kuid vahel oli ka nii, et pidin vea ise üles otsima , ja kui sellega hakkama ei saanud, siis jagati nõu.
Kui viga oli tuvastatud, siis algas vanade varuosade küljest monteerimine , peale seda sai puhastatud kõik pinnad, kuhu uus varuosa külge läheb ja hakkas uute osade tagasi külge monteerimine. Kui masin oli valmis, siis toimus ka tehtud tööde kontroll, vahepealset ülevaatust esines harvem.
Enamasti olid tööd seotud auto veermikuga nagu näiteks: amordid , vedrud , stabilisaatorivardad, stabilisaatoripuksid, õõtshoovad, õõtshoovapuksid, poolteljeotsad, rooliotsad, śarniirid, pidurikettad, piduriklotsid , pidurisupportid ja pidurite õhutamine. Töökojas leidus ka suuremamahulisemaid töid, näiteks: siduri ja roolilati vahetus.
Tööpäev lõppes alati töökoja ja tööriistade puhastusega. Peale seda panin tööriistad sinna kohta tagasi, kust ma olin need ennem võtnud . See on väga tähtis kuna siis on tööriistad alati oma kohapeal ja suurem võimalus neid uuesti leida.

4 Eneseanalüüs ja –hinnang

4.1 Minu tugevused

Minu tugevuseks võib lugeda seda, et sain hakkama enamus töödega. Kindlasti on üks tugevus see, et olen väga õpihimuline.

4.2 Minu nõrkused

Minu nõrkusteks võb lugeda seda, et osade töödega läks kauem kui peaks, aga see oli pigem alguse asi.

4.3 Mida õppisin juurde ja kinnistasin

Sain kindlasti palju teadmisi juurde autoveermiku osas, kuidas seal kõik täpsemalt töötab ja millised on osade nimetused. Sain ka teada, millise firma varuosad on kvaliteetsemad kui teised. Õppisin töötama efektiivsemalt ja kasutama õigeid võtteid ja õigeid tööriistu.

Suheldes ja lahendades tööülesandeid kasvas kindlasti mu enesekontrollivõime, mida pean oma edaspidises töös väga vajalikuks oskuseks.

4.4 Mis oskused arenesid ja mida pean arendama

Arenesid praktikalised oskused, teoreetilsed teadmised ja meeskonnatöö. Kindlasti vajaks arendamist töötamise kiirus, efektiivsus ja rutiin.

5 Kokkuvõtte

5.1 Ülevaade pratika käigust ja tulemustest

Üldiselt võin praktikaga rahule jääda, kuid oleksin tahtnud arendada rohkem oskuseid mootori ja autoelektroonikas. Sain hästi läbi kaastöötajadega ja ka klientidega, kuigi nendega ei pidanud just palju suhtlema . Praktika oli minu jaoks huvitav.
Kogu praktikaaeg oli minu jaoks positiivne, kuna õppisin enda kohta palju uut. Sain teada, mis on minu tugevused ja nõrkused ning kuidas ma teatud olukordades käitun.

5.2 Ülesannete ja eesmärkide täitmine

Sain praktika jooksul tegeleda erinevate ülesannetega. Raske on valida, millised tegevused on neist kõige õnnestunumad ja millised mitte. Praktika käigus jõudsin selgusele, et autotehnik peab oma töös koguaeg mõtlema mitu sammu ette.

Tagasi vaadates leian, et küsimisoskuse kasutamine oli praktika jooksul väga oluline. Sain küsida kõike, mis mind huvitas. Küsimisoskus oli oluline ka siis, kui vajasin abi ülesannete sooritamisel. Leian, et küsimine endast targemalt inimeselt õigel ajal annab kindlustunde, lisaks hoiab see kokku aega ja vähendab suuremate vigade tegemist.

5.3 Ettepanekud ja arvamused praktika kohta

Üldiselt võin praktikaga rahule jääda, kuid nüüd tean seda kindlasti, et kui toimub järgmine praktika, siis valin suurema ettevõtte, kuna seal on uuemad seadmed, kvaliteetsemad tööriistad, mis teevad töö tegemise kindlasti mugavamaks ja sujuvamaks.

Praktika on kindlasti väga oluline samm õpilasest spetsialistiks kujundamisel, kuna praktika käigus õpib palju rohkem kui kusagilt lugedes, näiteks kuidas asjad täpsemalt toimivad ja kus asjad asuvad. Õpib tundma seadmeid, mis töökodades asuvad, näiteks diagnostikaseadmeid ja sillastend. Sest üks asi on teha midagi koolis ja teine asi, ettevõttes kohapeal, isegi kui sa tead, kuidas asjad käivad, on olukord teine, seega mida rohkem praktikat nii koolis,ettevõttes ja mujal, seda parem õpilastele.