stimuleerivad valkude sünteesi ja kudede diferentseerumist. Neerupealiste glükokortikoidid ja hüdokortisoon ja kortisoon-Suurendvad valkude lammutamist kudedes, eriti lihastes, maksas tõstavad nad valgusünteesi taset. Adrenaliin- suureneb rasvhapete hulk veres nende depoode arvelt,tõstab glükagooni tekke taset,. Insuliini toimel intesiivistub glükogenees. Glükogoon on insuliinile vastandlik, mõlemad kõhunäärmest. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus- ajuripats süsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpofüüs). Hüpotalamus-ajuripats- neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga.Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine., plasmamembraanide
hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Enim tõusid just toiduainete hinnad, mis süvendas varanduslikku kihistumist. Valusamini tabas hindade tõus linnaelanikke, esmajoones palgatöölisi. Vähenesid ka maarendist elatuva aadli sissetulekud. Talupoegadele tuli hindade revolutsioon kasuks nii toiduainete hindade tõusu kui ka rendi maksmise hõlbustumise tõttu. Merkantilistliku majanduspoliitika põhijooned ja näited selle konkreetsest rakendamisest varauusajal, merkantilismi erinevus turumajandusest. Merkantilistliku majandamise põhimõtteks oli kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine, et valmistada eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu.
antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku. selles osas nägi nietzsche sobiva karakterina richard wagnerit, kellega ta hiljem küll siiski tõsiselt tülli läks. 18s maailm oli nietzsche käsitluses apolloonliku mõtte võidu maailma ja see oli tema meelest kurb võit. principium individuacionis : selles mõistes on olemas apolloonliku printsiibi põhijooned ja see ongi otsene viide apolloonlikule printsiibile. idividuaalse positsiooni loomine. nietzsche näeb selles isegi probleemi, et individuaalne on üle rõhutatud, ja selle tõtttu kaob ära kollektiivse ekstaasi aspekt. me näeme seda ka tänapäevases suhtluses. meie poole pöördutakse alati nagu individuaalse üksuse poole. nietzsche arvates see ei ole alati hea, sest selle tõttu jääb jälle välja kollektiivse ekstaasi aspekt 1886 sealpool head ja kurja
Kas loomulik immuunsus on vajalik? n Püüab hoida algset infektsiooni "mõistlikul" tasemel; Loomulik immuunsus takistab mikroorgansmide sisenemist inimorganismi; kui mikroob on juba jõudnud organismis, takistab nende arvu eskaleerumist ja väldib infektsiooni teket; Adaptiivne immuunsus ei kaitse piisavalt kiiresti; Loomulik immuunsus on vajalik adekvaatse adaptiivse immuunvastuse tekkimiseks antigeenide esitlemine APC poolt (näiteks!). Loomuliku immuunsuse põhijooned On olemas alates sünnist. Vastus (kaitsefunktsioon) on kiire. On mittespetsiifiline, toimides paljudesse haigusetekitajatesse. Suur "oma" ja "võõra" eristamisvõime. Tema efektiivsus ei tõuse korduvatel kokkupuudetel sama haigusetekitajaga. Mitteefektiivsuse korral lülitub ümber spetsiifilisele immuunvastusele. Nahk ja dendriitrakud Epidermidises (ka limaskestas) asuvad dendriitrakud saledate jätketega, tungides epidermidise rakkude vahele, moodustades nahas
ajastu riigikord. Kõige tähtsam ajastu riigimees oli Perikles, tema tegutsemisajal rajati kõige kuulsamad Kreeka hooned nt Akropol, Pikad müürid. Hellenismi periood 344 eKr30 eKr Algab Aleksander Suure vallutustest ja lõpeb Egiptuse langemisega Rooma võimu alla Hõlmab territooriumi Kreekast kuni Indiani Oli suurte muudatuste periood ühiskonnas ja kultuuris Toimub 3. kreeklaste kolonisatsioon Kontaktid ida kultuuridega tihenesid Usundi põhijooned Kreeka usundile lähenedes tuleb kristlus ära unustada, ei tohi läheneda nende tunnustega, mis on omased tänapäeva religioonidele. Ei ole ühte püha raamatut, mis normeeriks seda, mida tuleb uskuda või mida mitte Teatud pühadus ümbritses Homerose eeposi, aga pole pühadeks peetud. Polnud patriarhiga võrreldavat tegelast ega ühtset organisatsiooni Religiooni rajajat pole, on tekkinud Kreeka pärimuse järgi on jumalakultus jumala enda loodud, võttis kätte ja õpetas inimesi end
Absolutistlik monarhia kuninga või keisri võim piiramatu; parlamentarism; konstitutsiooniline riigikord; revolutsioonid. Uusaja lõpp võimalik, et Esimese maailmasõja puhkemine, lõpeb võib-olla 19.saj. 41.Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustus inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek, eelduseks teaduse areng, tõstis esile inimmõistuse, kahtlemine vanades tõdedes; kõrgaeg 18.saj. Valgustusajastu põhijooned: · Inimmõistus · Ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamiseks vaja haridust ja teadmisi · Loodusega vastuolus olev ei oma mõtet loodusseadused · Uus humanism esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, konflikt kirikuga, eriti Prantsusmaal Valgustatud absolutism valitsejate liit filosoofidega, Voltaire`i poliitiline ideaal
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. päras...
Nilgiri pinnase moodustavad punased ja kollased liiva-savimullad. Enamus teeistandusi elavad üle kaks monsuuniperioodi, tänu millele Lõuna-India teepõõsad annavad saaki terve aasta ning ka saagikoristusperiood jätkub aasta läbi. Nilgiris toodetakse häid maitsestatud teesid. Stiilne leht annab väga selge, värske kvaliteetse konsistentsiga, jõulise ja rõhutatud maitsega joogi. Nimetatud on Nilgiri teesid iseloomustavad tassi põhijooned. Maitse muutub erineval tasemel kogu aasta vältel. Nilgirid on segumeistri unistuseks, kuna teised kõrgel kasvanud teed annavad maitse, annavad need ka konsistentsi body ja jõu. Alguses kasvatati teesid eksperimentaalselt vähesel määral 1835 Ketti orus Ootys, nüüd on Nilgiri teetoodang aastas keskmiselt 750 miljonit kilo, millest Lõuna- India toodab keskmiselt 25%. Nilgiri toodang sisaldab väga kõrgekvaliteedilisi ja heamaitselisi teesid. Teisiti kui mõned
Türannia on korrumpeerunud monarhia. Türann on ebavooruslik ning ei salli alamate vooruslikkust. Türann on huvitatud, et ühiskonnas valitseksid sisekonfliktid, et rahvas ei ühineks türanni vastu. · 17. saj Inglise vabariiklased: kõik "monarhid" on tegelikult türannid · Thomas Hobbes: nõustus võrdlusega türannia=monarhia, ent positiivses mõttes: kõik "türannid" on monarhid. 42. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Kuninga võim on loomulik võim, rahva võim on kunstlik või haaratud ebaõiglaselt. Filmer esitab absoluutse monarhia argumendi piibli toel: Jumal andis maailma Aadamale valitseda. Esimese 'isa' järglaste valitsus on ainus legitiimne valitsus. . Ta toob ka paralleeli perekonna ja riigi valitsemise vahel. Valitseja käitub kui pereisa, tal on nö isavõim (patria potestas = isavõim). Nii nagu isa karistab oma lapsi nii omas valitseja oma ,,laste"
Seda on lihtsam teha, kui on olemas selgelt fikseeritud lähtekohad, mis annavad võimaluse tulemuste hindamiseks ja nende tagamaade analüüsimiseks. Meelespea - Plaani koostamise põhimured on suur ajakulu ja tegijate motiveeritus. Meeles tuleks pidama, et plaani koostamise eesmärk on planeerimine, mitte dokumendi koostamine. Kui töötajad teavad, et plaan mõjutab nende tegevust, on nad huvitatud aktiivsest planeerimisprotsessis osalemisest. - Plaan peaks välja tooma äritegevuse põhijooned ja olema n-ö organisatsiooni eesmärkide suunas liikumise teekonna kirjeldus. Seega ei ole vaja ülearustesse detailidesse laskuda, keskenduda tuleb konkreetsetele toodetele/pakettidele ja hallatavale arvule turgudele/sihtsegmentidele. 6 Turunduse planeerimise protsess Strateegiline planeerimine tähendab seoste nägemist paljude võimalike lahenduste seas.
,,Vanemuise" seltsis esines Hurt loodusteaduslike, ajalugu, rahvaluulet käsitlevate ettekannetega. Eestikeelse hariduse, eestluse propagandatõi kaasa teravaid vastuväiteid baltlastelt. Hurda ajalookäsitlus Jakobsonist erineb, esitab fakte rahulikult, neutraalselt. Hurt kuulus algselt ,,Sakala" kaastööliste seltsi, pooldas Jakobsoni, peagi aga lahkus neist. Kristluse ja kiriku eriarusaamad põjhjustasid ka eri hoiakud. 20. L. Koidula elu ja looming. Rahvusromantilise luule põhijooned ja järjepideva draamaloomingu teke. Lydia Koidula (1843-1886) - Lidia Emilie Florentine Jannsen, õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlastekoolis, sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. 1873. aastal siirdus Kroonlinna, 1876-1878 viibis Saksamaal, abikaasa täienduste-töökohustuste tõttu. Kirjanikunime Koidula omistas C.R. Jakobson esimese luulekogu järgi.
1) Kehtestati kohalik omavalitsus ehk vallavalitsus, mis kontrollis kogu mõisamajandust. Mõisnik ei võinud tegutseda mõisaga omavoliliselt, ta ei võinud müüa, pantida, kinkida, üleanda kellegile, need sammud pidi heakskiitma vallavalitsus. 2) Mõisamaade ja mõisaloomade, tehnika müük oli vallavalitsuse kontrolli all. 3) Hakati ülevõtma baltisakslaste mõisasi, millel puudus peremees. Maaseadus ettevalmistamine, väitlused, vastuvõtmine, põhijooned: 1919. aasta kevadel hakati ettevalmistama maareformi. Asutava kogu peamiseks ülesandeks oli maaseaduse koostamine. Maareform ei tohi juhtuda ühe hoobiga, vaid peab olema pikk protsess, mis võtab aastaid aegu. Küsimus: Milliseid maid tuleb riigistada? Kas kõikide mõisamaid, mis kuuluvad ka eestlastele. Kas tuleb riigistada kõik talumaad ära? Riigistada mõisahooned, loomad, tööriistad. Mida riigistatud maadega tuleb teha
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
valgustuslik looming. · Komplektsed ideed · Ta toob filosoofiasse matemaatilise meetodi. · Modid on kompleksed ideed, mis ei eksisteeri · Seejuures toonitab ta eriliselt subjekti ning iseenda jaoks, vaid tulevad ette substantsides võimalikult suure kindluse saavutamise vajadust. (päev on lihtne aja modi). Kuid on ka segunenud · Ta paneb maha uusaja filosoofia põhijooned. modisid, mille hulka kuuluvad ka moraali ideed · Elu (õiglus). · Nooruses Descartes reisis palju. Hilisemad · Komplektsed ideed eluaastad elas tagasitõmbunult. · Relatsioonid on näiteks põhjuse ja tagajärje ideed. · Armastas väga sooja, mõtiskleb tihti ahjul. Väldib Need sünnivad mõistuse vaba loomingu inimeste seltskonda. tulemusena
· Hea pääseb võidule siis, kui toimub hea poole pöördumine ja uuenemine inimloomuse sügavuses, nagu uuekssünd religioonis. Kaliningradis oleval haua-monumendil on sõnad Kanti Puhta mõistuse kriitika lõppsõnast: "Kaks asja täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees" Kanti eetika põhijooned: · Moraalne kohustus on absoluutne, see kehtib tingimusteta. · Kohustuslikkus ei tulene üksiku inimese soovist saavutada õnne. · Moraalset käitumist ajendab kohusetunne, mitte omahuvi. · Moraal tähendab meie enda vastutust. Mõistusliku olendina on inimene autonoomne ja loob endale südame-tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Kanti eetika kokkuvõtteks
Esialgselt mingit kollektiviseerimist Baltikumis päevakorral ei olnud, kui 1947. aastaks sai selgeks, et Külm sõda on otsese sõjategevuse asendanud, et suhted Läänega pole soojad, siis toimus ka selge kursimuutus Moskva poliitikas Ida-Euroopas. 1947-48. suruti peale unifitseeritud kommunismi mudel. Uude riigisaladuste seaduse vastuvõtmine, mis karmistas tsensuuri olusid, tõkendid igasugusele suhtlemisele läänega jne. Poliitilised olud Eesti NSV-s NSV Liit: poliitika ja võimuvõitluse põhijooned: · stalinism - Stalin (1922-1953) - sõjajärgse perioodi puhul otsuste vastuvõtmine koondub väga kitsa ringi inimeste kätte, mis tähendab praktilises riigi haldamises seda, et see formaalne partei ja poliitbüro sisuliselt koos ei käi, vaid kõik tähtsamad otsused Stalin otsusstab oma lähikondlaste ringis (6-8) inimest (kuuik, seitsmik jne). Võimuvõitlus Stalini lähikondlaste hulgas oli selgelt
Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: türann valitseb lähtuvalt enda hüvest, monarh valitseb lähtuvalt üldisest hüvest. Aquino Thomas: türann on ebavooruslik ega salli alamate vooruseid. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. Monarhia vastab loomulikule printsiibile. Türannia on korrumpeerunud monarhia. 17.saj inglise vabariiklased, Thomas Hobbes: kõik monarhid on türannid, kõik türannid on monarhid. 5. Paternalistliku monarhiaidee põhijooned Nii nagu jumal loovutas paradiisis valitsemise Aadamale, peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased - pärimisprintsiip. Riik on kui pere, kus on üks perepea. Perre sünnitakse omale kohale, kuhu ka jäädakse. 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles: eri vormide segunemine pole ideaal, ent on praktiline lahendus, kui on eri grupid ühiskonnas. Väldib võimust eemale jäävate gruppide pahameelt.
● Kapillaaride endoteelirakkude membraanis paikneb ensüüm lipoproteiin lipaas (LPL), mis teeb külomikronis sisalduvatest triglütseriididest monoglütseriidid ja vabad rasvhapped ● Viimased difundeeruvad lihas‐ ja rasvarakku ● Külmikronite jäänused (koosnevad lipoproteiinist ja kolesteroolist)transporditakse maksa, kus osa kolesteroolist viiakse sapiga välja 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem. Hüpotalamus-ajuripatssüsteem (adenohüpofüüs ja neurohüpufüüs). Hüpotalamus-ajuripats-neerupealised süsteem. Mõju hormoonide vahendusel, liikumine veres, ühendumine vastava raku hormooni retseptroriga. Tekib retseptorkompleks. Hormoonide oluline: rakumembraanide transport süs mõjutamine, ensüümide sünteesi stimuleerimine, rakusiseste sekundaarsete transmitterite nagu cAMP ja cGMP kaudu antavate mõjutuste aktiveerimine
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Eestis defineeritakse seda nii: "psühhopaatia on isiksuse psüühilise strultuuri oluline kõrvalekalle,mille puhul on kõige enam häiritud tunde- ja tahteelu harmoonia ning mis põhjustab pidevaid reageerimise iseärasusi ja käitumishäireid".Psühhopaatia peamine eripära muude psüühikahäiretega võõreldes on selle kõrvalekalde käsitlemine mitte haigusena dünaamilise protsessi mõttes,vaid isiksuse hälbinud seisundina,mille põhijooned on stabilised kogu elu jooksul.Psühhopaatiat võib seostada geneetiliste ja konstitutsiooniliste faktoritega enam kui keskkonnaga. Psühhopaate on peetud saatana kehastuseks inimese kujul,kelle eesmärk on ühiskonna moraalsete alustalade purustamine.Tänapäeva käsitluse järgi saab psühopaate pidada indiviidideks,kelle "asotsiaalset ja antisotsiaalset käitumist ei saa kirjeldada kui psühhoosi,neuroosi ega vaimse arengu peetust. 19
kesksel kohal nii eestlaste majanduselus kui ilmavaates ja usundis. Vanemas eesti keeles tähendas "pere" üldiselt sedasama, mis talu. Esiaja ühiskonna algüksuseks oli perekond. Naabermaadega võrreldes oli külakultuur Eestis suhteliselt nõrk. Suurem osa rahvast elas taluperedes. 18. sajandil oli selle suurus nagu Lätis ja Venemaalgi 8-10 inimest. 13. sajandiks oli enamik eestlasi paiksed põlluharijad. 16. sajandi lõpuks olid välja kujunenud praeguse asustuse põhijooned. Samal ajal arenes Saksa eeskujul feodaalne külaühiskond. Talupoja elu korraldas teoorjuslik mõisamajandus, seepärast piirdus tema maailm oma talu ja mõisapõlluga. Raske töökohustus ei jätnud talupojale sõitudeks aega, selleks polnud kuigipalju põhjustki. Pikad sõidud olid talupojale keerulised ka kehvade teede ja sõidukite tõttu. Elukohast lahkumine võis olla isegi keelatud kuna mõisnikud pelgasid tööjõu pagemist. Oma toodangu
-1880.). Romantism on loomingu meetod, mis näeb maailma sellisena nagu teda näha tahetakse. Tugevasti mõjutas Prantsuse revolutsioon. Tekke põhjuseks saigi eelkõige pettumine Prantsuse kodanlikus revolutsioonis. Pärast revolutsiooni kujunes välja kaks suunda: 1)progressiivne suund usub, et kõik hea on tulevikus alles ees, ideaale tuleb otsida tulevikust; 2)rektsiooniline suund usub, et kõik hea on juba olnud, möödas, igatseti vana taga. Põhijooned: 1) vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2) tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3) erandlikud kangelased, kes on üles ehitatud kontrastiprintsiibile tegelased on üdini head või halvad, hea tegelane tavaliselt ka hea välimusega; 4) romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus: toob esile mässumeelsuse;
käitumist. ,,sotsiaalne desorganiseerumine" tähistab ühiskonna sellist seisundit, , kus puuduvad sotsiaalsed seosed kultuuriliste väärtuste ja sotsiaalsete normide vahel, ja nad nõrgendavad teineteist või on teineteisele vasturääkivad. R.K Merton käsitleb anoomiat veidi teisiti. Ta leiab, et hälbekäitumise põhjuseks on pidev vastuolu kultuuriliselt aktsepteeritud eesmärkide ja nende eesmärkide saavutamiseks kasutavate sotsiaalselt tunnustatud meetodite vahel, Hälbe käitumise põhijooned Füsiognoomika 18 saj, Johann Kaspar Lavater. On olemas vaieldamatu seos inimese välimuse ja tegude vahel, samuti mõistus, iseloom ja teod on seoses inimese välimusega. Bioloogiline seletus. Lombroso uuris koljusid, selle kuju. Avaks, et osad sünnivad kurjategijaks, saamata üle midagi teha. Kõige olulisem käitumise determineerija on geenid. Kuritegelikud tunnused: · silmade kiire pilgutamine · laiad põsesarnad · massiivne alalõualuu · massiivne kolju
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral.
17.sajandi lõpul). Elavast keelest, mis seisis lahus puhtalt kirjanduslikust, hieroglüüfidest koosnevast raidkirjast, annavad meile kõige tõepärasema pildi säilinud rahvajutud, kirjad ning äridokumendid, kus kirjutajad lähtusid loomulikult kaasaegsest keelevormist, paljastades nõnda keeles toimuvaid muutusi. Vanaegiptuse keel (32/31 22 ss.) oli kasutusel Vana Riigi ajal. Nagu raidkirjadest näha, pakkus ta hilisemale ajajärgule kirjanduslikku eeskuju. Ehkki selle põhijooned säilisid, pidid moodsama kõne muutuvad vormid seda paratamatult mõjutama. Varasemad meile teada-olevad näited on esimese ja teise dünastia aega kuuluvad raidkirjad (steelid, annaalide tahvlikesed, pitserid napi teate või pealkirjaga) mis on siiski liiga lühikesed, et anda täpsemat ülevaadet antud perioodi keelest ja kõnest. Järgneb hulk raidkirju ning mõned kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
arvutusoskusele eelnevate oskuste, faktide ja mõistete puudulikkusest tulenevad vead: puuded ilmnevad algoritmide ja põhitõdede teadmises ja kasutamisel, matemaatiliste menetluste sobitamisel ja mõistete ning sümbolite valdamises; valedest assotsiatsioonidest või mõtlemise jäikusest tulenevad vead ilmnevad teadmiste ebaõiges reprodutseerimises: õpilased kasutavad samu kognitiivseid operatsioone mis eelneva ülesande lahendamisel, kuigi ülesande põhijooned muutusid; valede reeglite ja strateegia sobitamisest tulenevate vigade põhjuseks on algoritmi vale kasutus Veatüüpidest selgema ülevaate saamiseks võib need ka lihtsalt Iiitmis- ja lahutamisvigadeks jagada. Liitmisvead: Algteadmiste puudulikkusest tulenevad vead (liitmine, lahutamine 20 piires). Järgületusvead Algoritmi vale kasutamine: arvutamine vasakult paremale või valede järkude omavahelliitmine
Isiksuse õppimisteooriad lähtuvad psühholoogia biheivioristliku koolkonna töödest. Õppimisteooriate ja biheiviorismi aluseks on kindel veendumus selgete põhjuslike seoste (determinismi) leidmine isiksuse omadustes. Skinneri (1974) arvates on inimese isiksust iseloomustavateks suhteliselt stabiilseteks omadusteks teatud reageerimistendentsid, mis on elu jooksul õpitud. Kogu isiksus kujutab endast reageerimistendentside kogumit, mis seostuvad mitmesuguste stiimulsituatsioonidega. Isiksuse põhijooned omandatakse seega tingituse kaudu. Skinner loomulikult pidas olulisimaks operatiivset tingitust, mille põhiuurijaks ta ise oli. Biheiviorismist välja ja samas ka "üle" kasvanud Albert Bandura 91982, 1986) uskus, et isiksuse omadusi õpitakse eelkõige sotsiaalse õppimise ehk vaatlusõppimise ehk mudelõppimise teel. Isiksuse omaduste õppimise idee tunnustamine teeb Bandura ideed lähedasteks biheivioristide omadele. Ent samas eeldab Bandura, et isiksus ei kujune
Paul, T. 1989. Juhatus Uku Masingu juurde. Akadeemia, 5. Pearson, L., Stamford, L. 2009. Distsipliini võluvägi. Kuidas kasvatada rõõmsaid, terveid ja viisakaid lapsi. Tallinn. Peck, M. 2001. Tavatu tee. Tallinn. Peters, R. 1969. Perspectives on Plowden. London. Polansky, N., Buttenwieser, E., Williams, D. 1981. Damaged Parents: An Anatomy of Child Neglect. Chicago. Põld, P. 1993. Üldine kasvatusõpetus. Tartu. Põld, P. 2006. Lastest tuntakse meid. Tartu. Pöhlmann, H. 1994. Dogmaatika põhijooned. Tartu. Rannamaa, S. 1995. Sinule, ema. Tallinn. Ravitch, D. 1985. The Great School Debate. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Ristikivi, K. 1996. Viimane vabadus. Tartu. Rothenberg, J. 1989. The open classroom reconsidered. - The Elementary School Journal, 90, 1. Rousseau. 1995. Uitaja mõtisklused. Tallinn. Rubinstein, S. 1967. Bõtije i soznanije. Moskva. Saat, M. 2004. Surija üksildusest. Tallinn. Saat, M. 2009
Nagu me teame, kujunes tsensuuriorganist välja ka üsnagi võimas ideoloogiline valvekoer. Mainitud sammudega pandi alus totalitaarühiskonna totalitaarsele ajakirjandusele. Ajakirjandus muudeti ühiskonna juhtimise süsteemi üheks oluliseks osaks. See tõi kaasa selle, et ajakirjandus ei saanud areneda oma sisemiste seaduspärasuste järgi, vaid allus totaalsele regulatsioonile ja kontrollimisele. Teiste sõnadega kujunes välja käsuajakirjandus. 1.2 Nõukogude ajakirjandussüsteemi põhijooned Millised olid lähtekohad, mis iseloomustavad seda süsteemi? Nõukogude süsteemi organisatsiooniliseks aluseks on nimetatud demokraatliku tsentralismi printsiipi. Ma ei tea, kas see termin on kunagi teie noores elus ette tulnud, omal ajal inimesed teadsid, mis see tähendab. See oli põhimtteline printsiip terves nõukogude ühiskonnas, kõige lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et vähemus allub enamusele.
- Kaitsja lõpukõne. - (Repliigid) nii kaua kuni kohtunikule aitab. - Süüdistatava viimane sõna süüdistatav üldiselt ei soovi midagi juurde öelda. Vahel esitab süüdistatav uusi fakte, mida keegi ei tea. Süüdistatava viimane sõna ei ole tõend. Loeng 3: Kriminaalmenetluse väidetav vastasseis: põhiõigused vs menetluse efektiivsus. Õiglase kriminaalmenetluse (fair trial) põhijooned. Põhiõiguste olulisemad allikad, mida krm kõige sagedamini riivab: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, mis õigusaktide hierarhias on seadustest ja muudest aktidest kõrgemal, kuid PS-sest madalamal. o Õiglane kohtumenetlus o Piinamise keelamine o Õigus isikuvabadusele ja puutumatusele
tema isiksuseomaduste kohta teavet saada. Uuringutega on siiski kindlaks tehtud, et väited kurjategijate erilistest füüsilistest joontest, mis eristaksid neid kõigist teistest inimestest, on põhjendamatud. Kurjategija formeerub ühiskonna tüüpilistes tingimustes, mis sisaldab õiguskuulekaid inimesi rohkem kui kurjategijaid. Keerulised majanduslikud tingimused, omavoli ja seadusetuse lokkamine mõjutavad negatiivselt nii sotsiaalset olmet kui ka inimeste psüühikat. Hälbe käitumise põhijooned Füsiognoomika 18 saj, Johann Kaspar Lavater. On olemas vaieldamatu seos inimese välimuse ja tegude vahel, samuti mõistus, iseloom ja teod on seoses inimese välimusega. Bioloogiline seletus. Lombroso uuris koljusid, selle kuju. Avaks, et osad sünnivad kurjategijaks, saamata üle midagi teha. Kõige olulisem käitumise determineerija on geenid. Kuritegelikud tunnused: silmade kiire pilgutamine, laiad põsesarnad,
Eessõna i "»^ « t , B , . . / . ' · , , "* -, ,5 1. MOOTORRATASTE EHITUS IDldteatmeid . ( , · v * « . . . , . , . 7 Mootorrataste liigitus (7). Mootorratta üldehitus (9). Mootor . . . . . . . . . . . . , , , 15 Üldteatmeid sisepõlemismootori ehitusest, tööpõhimõttest Ja peamistest parameetritest (15). Mootorite töötsüklid (18). Moo- torite üldkonstruktsiooni põhijooned (22). Väntmehhanism . . . . . . . , . . , , · . · 25 Silinder ja silindrikaas (26). Kolb, kolvisõrm ja kolvirõngad (27), Keps (29). Väntvõll (31). Karter (33). Gaasijaotusmehhanism . . . . . . » , . . . , 34 Klappideta gaasijaotusmehhanism (34). Klappidega gaasijaotus- mehhanism (36). Klappidega gaasijaotusmehhanismi detailide ehitus (37). Gaasi j aotusf aasid (39). Mootori jahutus . . * . * ' · » » »
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
