o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel. Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e
o Vere rõhk on veenides palju väiksem, kuna südame surve on verele väike o Veenide seinad on pehmed ja õhukesed o Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu o Veenides puudub pulss Kuidas veenid töötavad? Veenid meie kehas: Pulss: Kui süda kokku tõmbub ja vere soontesse surub, venivad arterite seinad välja. Kui südame lihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine ongi PULSS, Veenides pulssi ei ole. Ära unusta! Mis on vererõhk? VERERÕHK on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale. Jätke meelde see! Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Täh el e p anu! Inimesel on suur ja väike vereringe. Väike ehk kopsuvereringe o Ülesanne on rikastada kopsudes verd hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist. o Vere liikumine toimub südame ja kopsude vahel. o
3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun
Tegevusjuhend: Alkoholimürgistus • Aseta kannatanu küljele, nii väldid oksemasside sattumist hingamisteedesse. • Tugevalt joobes täiskasvanutel ja noorukitel proovi esile kutsuda oksendamist. • Anna võimalikult palju juua. NB! Ära ürita teha maoloputust teadvuseta inimesele. Ära anna piima tugevalt joobes isikule. Ravimmürgistus • Teadvuseta kannatanu keera kindlasti stabiilsesse külgasendisse. • Kutsu 112 • Anna vett juua. • Jälgi pidevalt hingamist ja pulssi. • Ole valmis elustamiseks NB! Ära anna kannatanule piima. Olmekeemia • Helista 112 • Anna rohkelt juua, proovi esile kutsudaa oksendamist. • Loputada ei tohi teadusehäirete korral, samuti kui okses on veri. • Teadvuseta haige pane külili. • Krambid NB! Ära anna haigele piima. Ära ürita allaneelatud hapet neutraliseerida alusega ja vastupidi. Ära elusta mürgitatud haiget ilma spetsiaalse elustamiskileta. 14
· Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras ELUOHTLIK SEISUND Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda: helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (et mitte kasu asemel kahju teha), vaid kuulata, mis nõu 112 annab. 7 Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel, ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks -- seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist. Sündmuskohale jõudes hinda kõigepealt ära enda ohutuse. Kui oled ise ohus, siis ligidale minna ei tohi. Pole ju vaja täiendavaid abivajajaid. Hinda olukorda ja hoolitse, et ei tekiks lisa ohte, näiteks et pimedas maanteel teised autod otsa ei sõidaks. Selleks pane märgid välja ja ohutuled sisse, siis hinda, kui palju on kannatanuid ning seda, kas nende seisund on eluohtlik.
läbi 11 sajandil. Praegusel ajal on läänes väga suur huvi hiina meditsiini vastu, paljudes med.kõrgkoolides õpetatakse hiina meditsiini, näiteks Inglismaal, USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Tsehhis. Hiina meditsiini meetodid on lihtsad ja kasutatavad pea kõigil inimestel. See on taimne, nõelravi, massaas, ravivõimlemine, moksateraapia. Tulemused on suurepärased, kui diagnoos ravi on õigesti määratud. Diagnoosi määramiseks uurivad hiina arstid keelt ja pulssi. Inimese organismi vaadeldakse tervikuna. Hiina ravimeetodid normaliseerivad, tasakaalustavad keha ja hinge. Praegusel ajal Hiinas, Koreas ja Jaapanis kasutakse edukalt koos nii ida- kui lääne meditsiini: kriitilsed seisundid ravitakse lääne med.meetoditega, peale kriisi ida meditsiini meetoditega. Sellega välditakse keemiliste preparaatide tekitatud tüsistuste tekkimist. Kaasaegne hiina med. arst õpib Hiinas 10 aastat. Polikliinikutes töötavad ainult suurte kogemuste
korke välja keerata või elektrijuhtmeted rikkuda. Elektriõnnetusel abistades, ei saa unustada ohutusnõudeid: juhtmeid ohvrilt eemaldada saab ainutl isoleeritud tööriistadega või mõni muu kuiva asjaga, kuid kindlasti kummikindades. Tuleb meeles pidada, et niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit. Inimest tuleb panna tasasele pinnale, siis kindlasti kutsuda kiirabi ja võtta järgmised meetmed: Kontrollige pulssi ja hinge, ja kui puudub, teha kunstlikku hingamist; Põletustele peaks panema köidist, kindlasti puhta ja kuiva; Jälgida visuaalselt ohvri teised vigastused ja vajadusel abistada; Kui isik on teadvusel, soovitatav on anda talle juua vedeliku suurtes kogustes; Elektriseadmete ohutu kasutamine [4;5] Lugege uute elektriseadmete kasutusjuhendit. Uue elektriseadme soetamisel tutvuge selle kasutusjuhendiga. Elektriseadme häire korral reageerige kohe
Anesteesia ajalugu 19. sajandi keskpaik Anesteesia ehk narkoos on üks põhikomponente operatsiooni teostamisel. Ilma anesteesiata võib osutuda operatsioon peaaegu võimatuks, kuna inimene võib endast välja minna, mis tõstab pulssi ja seetõttu ka verekaotust. Nimelt ka valu on patsiendil väga raske operatsiooni ajal taluda. Aegade algusest peale on inimesed püüdnud leida mooduseid, kuidas muuta valu operatsiooni ajaks talutavamaks või olematuks. Vanadel aegadel kasutati selleks kanepit ja mitmeid teisi taimi, et luua inimesele uimane olek. Operatsioon oli meeletult piinarikas. Rooma arst on kirjutanud umbes sajand peale kristust: "Kirurg peab olema tugeva ja täpse käega, mis kunagi ei värise
Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni. Parasümpaatilist uitnärvi kaudu, mis lähtub piklikust ajust. Sümpaatilist innervatsiooni saab seljaaju rinnasegmentidelt rinnapiirkonnas ja edasi kaelaganglionist
3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Ei reageeri sinu tegevusele teadvuseta. Teadvuseta inimesel kontrolli hingamist Kõrvaga sa kuuled hingamist Põsega sa tunned õhu liikumist Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Kontrolli, kas kannatanul on vereringetunnused Selleks: Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi unearteril, reiearteril Kuluta selleks mitte rohkem kui 10 sekundit Juhul, kui puuduvad vereringe tunnused: Alusta kaudse südamemassaaziga Tee südamemassaazi sagedusega 100 120 korda minutis Tee kaudset südamemassaazi ja kunstliku hingamist vahekorras 30 : 2 Jälgi massaazi efektiivsust (56 cm) ! Südamemassaazi efektiivsuse tõstmiseks kindel alus! jalad üles massaaz kahekesi
töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad. · Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit. · Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama. · Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega. · Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda. · Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja
Näiteks merikilpkonna süda lööb 6, laborirotil aga 250 korda minutis. Merikilpkonn elab keskmiselt 177, laborirott 5 aastat, südametukseid on neil aga elu jooksul peaaegu samapalju. Selle lahtiseletamiseks on teadus välja pakkunud mitu teooriat. Üheks põhjuseks peetakse igale elusolendile sündides kaasa antud kindlat energiakogust, mis on vajalik täpse arvu südamelöökide tegemiseks: mida kiiremini need löögid tehakse, seda kiiremini kulub ka energia. Haigus kiirendab pulssi Kas see müstilisena näiv tõdemus ka kõikide tervete inimeste puhul kehtib, pole veel uuritud. Kuid südamepuudulikkuse all kannatavate patsientide süda teeb minuti jooksul märksa enam tukseid kui tervetel ja karastatud inimestel. Paljude haiguste puhul, eriti palavikuga, hakkab süda kiiremini tuksuma. Haige inimese süda peab piisava koguse organismile vajalike ainete verega laialikandmiseks kiiremini töötama.
Räägime ärevushäire võimalusest, patsient mõistab psüühika rolli, kuid ei ole veel valmis alustama medikamnetoosse raviga ,vaid lubab proovida luua taskaalu vaimse ja füüsilise koormuse vahele, töökoormust vähendada. Kui vaatate ülesandes toodud objektiivse leiu näite , siis patsiendil oli regulaarne pulss frekventsiga 76 x/min, samas patsient kurtis ka vastuvõtu ajal ,et ,,südamelöögid on kiired".Küsides,mis tähendab ,,südamekloppimine" patsiendi jaoks ja kas ta on pulssi mõõtnud,siis sellel küsimusele ta vastata ei osanud. Konsultatsioon lõppeb pererarsti otsusega: EI MUUDA levothyroxini annust ,kuid kutsun patsiendi 6-8 nädala möödudes vastuvõtule tagasi, planeerin täpsustada siis veelkord psüühilise seisundi , kuulata kaebuste püsimist/mitte püsimist, objektiviseerida patsiendi kaebused läbivaatusega. Kodsu palun patsiendil vahepealsel perioodil mõõta pulssi ja see kirja panna.
Treeningu ajal pole mõistlik juua süsivesikuterikast spordijooki, sest need peatavad rasvapõletuse. Tõde pulsist Pulss on veresoonte rütmiline laienemine, kui süda surub verd veresoontesse. Südamelöögisagedus on südamelihase kokkutõmbel tekkiva elektrilise signaali mõõtmise teel saadud tulemus. Südamelöögisagedust võib treeningu ajal suurendada füüsiline ja emotsionaalne seisund- tühi või liiga täis kõht, stress. Pulssi mõjutab võõras keskkond, haigus, umbne treeningusaal. Südamelöögisagedust mõjutab ka kehaasend- lamades harjutusi tehes on südamelöögisagedus väiksem kui seistes. Kurnatus võrdub ületreeninguga. Rasva põletus 0 Kiire pulsisagedusega treeningu ajal kasutab organism energiaks süsivesikuid, õnnetud rasvad , aga ei põle. Liiatigi ilmub pärast ränka trenni välja tohutu söögiisu, mille rahuldamisega tegeled
Tempokamates treeningutes on vaja palju energiat ja seetõttu kulutatakse pigem süsivesikuid, kuna neist saab energia kiirelt kätte. Kui tempo on taga, pole organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi. Nagu kõik treenimisega seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse (maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks pulsivahemiku 108126 lööki minutis. See peaks olema nüüd vahemik, kus treenides kulutab keha kõige enam rasvu. Seega pole oluline mitte treeningu nimi, vaid see, kuidas sinu organism selle trenni ajal käitub
veredoosi HIV, B-, C-hepatiidi ja süüfilise suhtes. Samuti jälgitakse verekeskuses ka doonorivere kvaliteeti ning oluliste kõrvalekallete korral võtavad verekeskuse arstid doonoriga kindlasti ühendust ning soovitavad vajalikke meetmeid oma tervise jälgimiseks või parandamiseks. Ka verekeskuses teostatav tervisekontroll annab inimesele olulise teabe tema vere ja tervise kohta. Iga kord määratakse doonori veres hemoglobiini sisaldus, mõõdetakse vererõhku ja pulssi. Esmased doonorid saavad verekeskusest teada oma veregrupi. Vereloovutamine soodustab vereloome protsessi ning piltlikult võib öelda, et inimene annab ära vana vere ning saab uue ja parema asemele. Vereandmise käigus võetakse doonorilt 450 ml verd, see on kõigest 8% kogu täiskasvanud inimese verekogusest, mis taastub keskmiselt 72 tunni jooksul. Kui inimene on saanud 18-aastaseks, võib ta hakata veredoonoriks. Vajalik eeltingimus on veel kehakaal üle 50 kg
Sellel hetkel võib öelda, et vererõhk mansetis vastab diastoolsele arteriaalsele rõhule. (Kingisepp 2006: 68). 2.2. Riva-Rocci meetod Vererõhu mõõtmiseks võib kasutada Riva-Rocci meetodit. Rõhk tõstetakse nii kõrgeks kui on võimalik, et arter sulgub. Pärast alandatakse rõhku aeglaselt. Kui mansetis olev rõhk langeb maksimaalsest väärtusest allapoole, siis liigub verevool ajuti manseti alt läbi. Sellist tõuget on tunda, kui palpeerida pulssi mansetist allpool ning kuuldes stetoskoobiga. (Nienstedt jt 2007: 215). Võib juhtuda nii, et kui rõhku on nii palju langetatud, et veri pääseb ka diastoli ajal manseti alt liikuma, muutub verevool pulseerivalt ühtlaseks. Sellel momendil nõrgeneb heli järsult ja pehmendavad teravad tõuked. Sellel hetkel mõõdetav näit on diastoolne vererõhk. Diastoolset vererõhku ei saa määrata palpeerimise teel, seda võib teha ainult kuulatledes. (Nienstedt jt 2007: 215). 2.3
südameseiskuse korral? Teadvus, hingamine, pulss. 3. Mis on osaliselt suletud hingamisteede kindlaks tunnuseks? Häälega hingamine. 4. Millised on soovitavad kunstliku hingamise ja südame kaudse massaazi vahekorrad elustamisel? Alla 1 aastastel 15:2, üle 1 aastastel 30:2. 5. Kuidas interpreteerite järgmist leidu? Kannatanu vajus maha: teadvust ei ole, on näha üksikuid, harvu, kramplikke sissehingamisi, pulssi kaela peal ei tundu olevat. Vajab elustamist. 6. Mida teha siis kui imik on tõmmanud võõrkeha hingamisteedesse nii, et ta ei saa hingata ega köhida? Vaatan suhu, ehk saab takistuse eemaldada sõrmedega. Võtan imiku kõhuli käe või põlvede peale pea allapoole ja koputan kulpis käega 5x abaluude vahele. Võtan lapse sülle näoga enda poole ja vajutan 5x sõrmedega diafragma peale. Kordan sama algusest peale. 7. Kuidas abistada minestanud inimest? Panen kannatanu pikali, jalad üles
ise tõstab rõhku. Sellises situatsioonis tuleks lihtsalt mõõta mitu korda. 9. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame toost tingituna. Süda paiskab süstoli ajal järjekordse portsjoni verd aorti, mis paneb aordi seina võnkuma. Ja see võnkumine kandub lainena piki aordi seina edasi arteritele ja ka teistele veresoontele (arterioonidele, kapillaaridele, veenidele).Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks
Kontrastained võivad tekitada allergilisi reaktsioone, näiteks peavalu, -pööritust, oksendamist, higistamist, löövet ja turseid. (Mustajoki & Kaukua 2005). Laps tuleb tagasi palatisse kui on toibunud üldnarkoosist. Pärast üldanesteetikumite kasutamist võib mõningatel lastel olla halb enesetunne ja nad võivad oksendada. Kui laps tuleb tagasi palatisse, hakkavad õed kontrollima haava regulaarselt, samuti ka lapse närvisüsteemi funktsioone. Jälgitakse ka vererõhku ja pulssi. (UCL 2008). Kasutatud kirjandus · Angiogram/angioplasty (2008) http://www.vascular.co.nz/angiogram.htm#Preparation %20for%20the%20angiogram (09.10.2009). · Angiography (2009). http://en.wikipedia.org/wiki/Angiography (08.10.2009). · Cerebral Angiography (2008). UCL Institute Of Child Health. http://www.ich.ucl.ac.uk/gosh_families/information_sheets/cerebral_angiography/cere bral_angiography_families.html#whathappens (09.10.2009). · Mustajoki, P
Lemmikloomad mõjuvad lapsele lohutavalt ja pakuvad turvatunnet. Nad ei oma hinnaguid, ei kritiseeri, nendele saab oma muresid kurta ilma, et peaks negatiivset reaktsiooni kartma. Iga kord, kui laps tunneb end kurva, vihase või hirmul olevana, saab ta alati oma lemmiklooma juurde minna. Koera paitamine ja kaisutamine maandab stressi ja rahustab. On tõestatud, et loomadega koos viibimine võib lastel vähendada ärevust. Ühes uuringus mõõdeti 3‒6-aastaste tervete laste vererõhku, pulssi ja käitumuslikku distressi kahel erineval arstivisiidil. Ühel külastusel oli ruumis koer (lapsega mitteseotud), teisel korral koer puudus. Koera kohalolul esinesid lastel madalamad vererõhu näitajad, aeglasem pulss ja vähem käitumuslikku distressi. (Casciotti & Zuckerman, 2015) Koduloomadel võib lisaks olla oluline mõju laste tervisele. Ühes uuringus leiti, et lastel, kes elavad oma esimese eluaasta kodus, kus on lemmikloom, on suurema tõenäosusega tervemad
Vanglas on katsetega kindlaks tehtud , et roosas toas taltuvad vägivaldsed tunded. Roosa mahendab ja annab sära. Heleroosa mõjub maheda ja turvalisena, erkroosa seevastu ergutab ja motiveerib tegutsema. On täheldatud, et sageli last soovivad või ootavad naised eelistavad roosat värvi või selle variatsioone enda ümber. Roosa värv kuulub soojade toonide hulka, mis 1) tõstavad vererõhku 2) kiirendavad pulssi 3) kiirendavad ainevahetust 4) ergutavad suhtlemisvajadust 5) häälestavad optimistlikult Tekitab lõhnahallutsinatsioone. VÄRV RUUMIS 7 Mõjub lähendavalt ning ruum muutub optiliselt väiksemaks. Liigselt ei tasu ruumi roosat värvi kokku kuhjata, kuna võib mõjuda naiivselt. Pilt 2. Mõõdukalt kasutades mõjub kaunilt ja väärikalt ja põnevalt. Pilt 3.
b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda b) Kutsuda kiirabi c) Asetada kannatanu istuvasse asendisse d) Anda juua verekaotuse vähendamiseks 24. Peatrauma korral on alati näidustatud külili asend a) Õige b) Vale 25. Väikelapsel palpeeritakse pulssi a) Randme sisemisel pinnal …. kõrgemal b) Kaelal trahhea kõrval paremalt või vasakult c) Põlvekedra taga d) Õlavarre sisemisel pinnal ja keskmises osas 26. Mis põhjustab väikelapsel südameseiskumise kõige sagedamini? a) Allergia b) Trauma c) Hingamisprobleem d) Väikelapse äkksurma sündroom 27. Liiklusõnnetuses kannatanu on oksendanud ja peale selle on välja kõhinud verd.
liikumisest ning, et süda on esimene organ mis lootel välja areneb mitte aju, nagu seda oli arvanud Hippocrates. Islami arstid olid teerajajad ka pulsi uurimises (pulsology and sphygmology). Varem oldi Galeni järgi usutud, et igal organil (ja haigusel) on eraldi pulsitüüp. Usuti ka, et kõik arteri osad pulseerivad üheaegselt ning pulss on seotud loomuliku liikumisega, mitte südamelöökidega. Esimene, kes pulssi uut moodi seletas oli Avicenna, ta leidis, et: ,,Iga pulsilöök koosneb kahest liikumisest ja kahest pausist. Paisumine, paus, kokkutõmbumine, paus. Seega pulss on liikumine südames ja arterites, mis on vahelduv paisumine ja kokkutõmbumine." Avicenna oli ka esimene, kes lähenes pulsimõõtmisele tänapäevaselt randme katsumisega. Tema valik randme kaudu pulssi mõõta oli tingitud sellest, et sealt on pulssi mugav ja lihtsalt ligipääsetav mõõta ning patsin ei pea muretsema oma keha
● Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest ● Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku ● Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. SUUR HAAV Tõsisemate haavade korral on kahjustunud ka elundid, närvid, veresooned jne., mis on eluohtlikud Rindkere haavade esmaabi ● Kontrolli hingamisteede avatust, hingamist, pulssi ● Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.) ● Väldi verega kokkupuudet ● Peatada suur verejooks ● Kutsu kiirabi ja oota ära ● Kontrolli haava nii sisenemis- kui väljumisava suhtes. o Kui riietus on kleepunud haava külge - ära püüa seda eemaldada! o Kui keskkond on keemiliselt saastatud - ära paljasta haava
poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis. Pulsi palpeerimise kohad imikul ja väikelapsel Vererõhk Rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Kehatemperatuur
· Kõik elektrilöögi läbi kannatada saanud peaksid pöörduma arsti poole. · Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetuste korral: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! · Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse. · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist. · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Mis on elektriohutus? · Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. · Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Kodus olevate elektritarvete võmsused
• VÄIKESEST HAAVAST LÕPEB VEREJOOKS TAVALISELT ISEENESEST • VAJADUSEL ASETA TÜKIKE MARLIT HAAVALE NING SURU SELLEGA HAAV KOKKU • VEREJOOKSU LAKKAMISE JÄRGSELT ASETA HAAVALE SIDE VÕI VÄIKESE PADJAKESEGA HAAVAPLAASTER TÕSISEMATE HAAVADE ESMAABI •TÕSISEMATE HAAVADE KORRAL ON KAHJUSTUNUD KA ELUNDID, NÄRVID, VERESOONED JNE., MIS ON ELUOHTLIKUD ESMAABI RINDKERE HAAVA KORRAL • KONTROLLI, KAS KANNATANU HINGAMISTEED ON AVATUD • KAS TA HINGAB NING PULSSI ON TUNDA • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • PEATA SUUR VEREJOOKS • KUTSU 112 ESMAABI KÕHUHAAVADE KORRAL • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • AVA PIGISTAVAD RIIDED (SÄRK, PÜKSIRIHM, VÖÖ) • ASETA KANNATANU SELILI ASENDISSE • JALAD PÕLVEDEST KÕVERDATUD • PEA PÖÖRATUD KÜLJELE • JÄLGI ELUTÄHTSAID FUNKTSIOONE ELUSTAMINE • TÄHTIS ON SÜDAME FUNKTSIOONI KIIRE NORMALISEERIMINE JA PEAAJU HAPNIKUGA VARUSTATUSE
Maandamine Maandamisel peetakse sihilikuline avatud metallosade elektriline kontakt maandusseadmega.Vähem tehismaanduse takistus väheneb ka puutepinget isolatsiooni riknemise korral. Kui õnnetus peaks siiski juhtuma: · Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates · Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse · Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist · Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Tulekahju võib tekitada ka juhtme isolatsioon,mis on viga saanud või põlema süttinud. Üleüldse Elektriohtuse mõiste: Tavainimese jaoks tähendab elektriohutus elektripaigaldiste (elektrijuhtide ja seadmete kogum) ning sellega ühendatud kodumasinate ohutu kasutamise tagamist. Elektriohutus tähendab ka seda, et te teate, kuidas käituda juhul, kui elektripaigaldis või mõni elektriseade on rikki läinud. Elektriohutus
Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist; e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon
Amfetamiin esineb tablettidena, kapslitena ja lahustatuna vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. 2 Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult
INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG KORDAMISKÜSIMUSED 1. Iseloomusta inimese elujärke. VASTSÜNDINU- kuni kümme esimest päeva IMIK-esimese eluaasta lõpuni. Suur pea, lühikesed jäsemed, vastuvõtlik haigustele. Esimese eluaasta lõpus õpib seisma ning suudab astuda mõned sammud. LAPEIGA-kuni jäävhammaste tekkimiseni ja sugulise küpsemise alguseni. Tüdrukutel kestab lapseiga 12-13 aastaseni, poistel 13-15 aastani. Keskimiselt lisandub aastaga kallus 2kg ja mippust 4-5cm MURDEIGA ehk PUBERTEEDIIGA- lõppeb 17-18. Puberteediiga algab noorukitel suguküpsuse saabumisega. VARAJANE KÜPSUS- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini. HILINE KÜPSUS- kuni 60 eluaastani. Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märg...
Ames ise kommenteeris juhtunut nii, et valedetektori petmiseks on vaja enesekindlust, sõbralikku suhet testijaga ning kontakti saamise oskust. Samas mainis ta ka, et teda aitas tema Nõukogude partnerite nõuanne lihtsalt lõdvestuda. Tänapäevase polügraafi leiutamisele on suuresti kaasa aidanud USA psühholoog John Larson ja itallane Vittorio Benussi. Larson leiutas seadme, millega oli võimalik samal ajal registreerida vererõhku, pulssi ja hingamist. Kasutades seda polügraafi eelkäijat avastas ta 38 koolitüdruku seast poevarga. Leonardo Keeler lisas ühte tindi-isekirjutajaga aparaati peale pulsi, vererõhu ja hingamise pidevale registreerimisele ka naha galvaanilise takistuse registreerimise. Sellega oli ta leiutanud maailma esimese polügraafi. Praegu kasutusel olevaid valedetektoreid, mis mõõdavad bioloogilisi parameetreid, on väga võimalik petta. Tõhusam on aju aktiivsuse otsene mõõtmine
19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast jookseb verd või läbipaistvat vedelikku 20.Patsiendi ülevaatuse põhimõtted: AVPU, tiraaz et anda algset esmaabi mis võib päästa kannatanu elu 21.Taktikaline esmaabi: abistaja peab tagama ennekõike enda ohutuse! Kannatanu üldseisudnu hindamine AVPU kontrollin hingamist ja pulssi ennekõike eluohtliku haava leidmist zgutt, teen esmase tiraazi 22.Mida tähendab AVPU? A- teadvusel V-reageerib kõnele P-reageerib valule U- ei reageeri 23.CAT zgutti kasutamine eluohtliku verejooksu peatamiseks kasutatakse zgutti, esmane abi andmine eluohtliku vigastuse, haava, jäseme kaotuse korral. 24.Esmane tiraaz: Kõnnib, hingab, massiivne verejooks jäsemest, hingamissagedus, pulsi sagedus 25.Hulgikannatanute korral sündmuskohal alustan tegevust: Kannatanust kes on
· Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin · Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg (700-1000mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused · Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib · Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) · Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu.
Egiptuses oli küllalt sarnane tänapäevasele arstlikule läbivaatlusele. Smithi papüüruse järgi algas kliiniline läbivaatlus patsiendi küsitlemisest. Küsimused võisid puudutada ka näiteks seda, kas haigel on vaenlasi või on ta hiljuti sattunud kellegi viha alla. Sellele järgnesid klassikaliste sammudena haige vaatlemine, komplus ning haigete organite koputlus (valulikkuse ja reflekside hindamine). Uuriti ka haige uriini, rooja, sülge ja verd. Lisaks katsuti ka haige pulssi. Smithi papüüruses peetakse 48-st haigusest vaid kolme lootusetuteks. - (Arab; Springer). 6 Meditsiinidiagnostika muutumine religioosseks Saksa egüptoloog H. Grapow on märkinud, et Egiptuse meditsiin kaldub aja voolus järjest rohkem müstikasse. Kõige vanem, Kahuni papüürus paneb pearõhu empiirilistele ravimeetoditele ja ravimite soovitamisele ning peaaegu ei sisalda religioosseid motiive
hakata voolu alt välja sikutama kuna tulemuseks võib olla ka abistaja vooluringi jäämine (veel tugevama pinge all). Teiseks vool on vaja välja lülitada ja iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub. Kui on käepärast isoleerivaid materjale siis püüdke kannatanut nende abil vabastada sobivad kummist esemeid, puukepp, ajaleht, raamatud. [4] Kolmandaks on vaja kohe kontrollida kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega).Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.Kui kannatanu on teadvusel, on vaja teda vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega,
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava,
vedelikus. Värvus võib olla valge, kollakas või roosakas. Amfetamiin võib olla lõhnatu või kuni tugeva kemikaalide lõhnaga. Amfetamiin on oma rühma ainetest vanim ja kõige tarvitatavam uimasti. Teise maailmasõja ajal kasutasid kõik sõdivad riigid amfetamiini sõdurite vastupidavuse ajutiseks suurendamiseks. Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad. Võib põhjustada südame rütmihäireid. Pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ja põhjustab maksapõletikku. Sülje eritumine väheneb ja koostis muutub ning selle tagajärjeks võib olla hammaste lagunemine. Aine mõju all olles söögiisu kaob. Isupuudus põhjustab tugeva kõhnumise ja tekib düstroofia. Amfetamiini mõju möödumisel suureneb söögiisu järsult.
Vaata, kuula, tunne! 6. Kui hingamine on olemas, hoia hingamisteed avatuna. 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 12 korda minuti jooksul. 7. Kui hingamine puudub, alusta kunstlikku hingamist * Kui hingamistee on suletud võõrkehast * Pööra kannatanu küljele ja anna abaluude vahele seljale 4 hoopi * Neli suruvat liigutust rindkere või ülakõhu piirkonda * Sõrmedega püüa suuõõnest võõrkeha eemaldada 8. Soorita 4 kiiret sissehingamist, ninasõõrmed sulgeda! 9. Hinda unearteril pulssi 10. Kui pulss on olemas, jätka kunstlikku hingamist, 1 hingamine iga 5 sekundi järel. 11. Kui pulss kaob: * alusta südamemassazi, suru rinnaku alumisest nurgast 3-4 cm kõrgemal Üks abistaja: 15 korda südame massazi 2 korda hingamist Kui kaks abistajat: 5 korda südame massazi 1 kord hingamist. VEREJOOKSU PEATAMINE 1. Vabasta haav, kui mitte riietus pole haava külge kleepunud ja ei ole tegemist keemiliselt saastatud keskkonnaga. NB!
Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, Kuulmiskeskus? oimusagar Neerus üleminek juhadele? neeruvaagen Kilpnäärme hormoon? türoksiin, Veres glükoosi vaja peamiselt Erütrotsüütidele Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 12-16 O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi Hingamiskeskuse töö intensiivistub? Co2 kontsentratsiooni suurenemisel 1g hemoglobiini seob O2 1,38 ml erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat? Lipiid hüpoglükeemia? Glükoosi vähenemine veres Katabolism? dissimilatsioon Kus produtseeritakse sappi? Maksas Mis eristab esmasuriini vereplasmast? Puuduvad valgud Positiivne Lämmastiku bilanss on? Omistatakse rohkem, kui eritatakse
Kultuuritõkestus Nele T. Lotu kõ Inimene on liik, mis on määratud hävima kultuuritõkestus ei pruugi aidata, kinnitab Kalle Lasna raamatut lugedes Jaan Kaplinski. Eestlane Kalle Lasn lahkab koostöös mitmete mõttekaaslastega globaalset tarbimiskultuuri ja püüab leida lahendust. Ta ei suru otseselt enda mõtteviisi peale,kuid üritab muuta teisiti arvajate mõtteviisi ja harjumusi. Saades aru, et inimesi on muidugi erinevaid ja neil kõigil paistab olevat omast arust õigus. Nii suurt kogukonda ja erinevusi selle tarbimiskultuuri kohta on raske kirjeldada, kuid aeglaselt jupp- jupi kaupa põhjalikult uurides, on seda siiski võimalik teha. Lasna raamat koosneb kahest osast, millest esimene on inimkonda ja meie kaudu kogu elusmaailma, biosfääri analüüs ja teine osa on ettepanekud olukorda parendama. Optimistlikult ennustab kultuuritõkestaja peatset muutust ühiskonnas. 1) "Ameerika rahvale saab osaks suur ärkamine. Nad asuvad om...
(mahajahtumine, sarvkestade hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e
kehaosadega. Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika
Argan tahab, et ta juurde jääks aga Toinette teeb juba minekut. Beralde teeb asja veel usutavamaks, rääkides, et siuksed hämmastavad juhtumeid on teisigi olemas. Argan on juba õnge läinud. KÜMNES ETTEASTE Toinette tuleb uuesti ruumi, arstina. Saame teada, et ta on 91 aastane ning seda tänu tema ravikunstisaladustele. Räägib, et käib linnast linna ja otsib haigeid, õigemini haigusi, mida ravida. Katsub mehe pulssi. Saades teada, et tema arsti on härra Purgon, ütleb, et see arsti ei oma kohta tema suurte arstide nimekirjas. Argan räägib, et ühed arstid väidavad, et tal on haige maks, teised aga ütlevad, et põrn. Toinette ütleb aga, et haiged on tal hoopis kopsud. Laseb mehel kõik oma haiglased tunded (peavalu, roidumus jne.) ette lugeda. Peale igat uut sümptomit kiidab, et haiget on tal kopsud. Laseb tal ettelugeda ,et mida ta sööb. Iga nimetatud söök jääb Toinettele
30 minutit mõõduka intensiivsusega treeningut ja 20-60 minutit, 3-5 korda nädalas tugeva intensiivsusega treeningut. Treeningu intensiivsust saab kontrollida pulsi järgi. Soovitav on treenida 60- 75% maksimaalsest pulsisagedusest. Mõõduka treeningu puhul väiksema pulsisagedusega ja intensiivsema treeningu puhul suurema pulsisagedusega. Maksimaalset pulsisagedust leitakse lahutades arvust 220 maha vanus. (nt. 50 aastasel inimesel on maksimaalne pulsisagedus 220-50=170) Sobivat pulssi aitab leida tabel: Vanus 60% 70% 75% aastates pulsisagedusest pulsisagedusest pulsisagedusest 30 114 133 143 35 111 130 139 40 108 126 135 45 105 123 131 50 102 119 128 55 99 116 124
ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi? *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis) *oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Väikese vereringe funktsioon: Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia süsihappegaasirikas veri. Suure vereringe funktsioon: Varustada keha kõiki piirkondi verega. Rasvad rasvhapete ja glütseroolina Vesi veega Süsivesikud monosahhariiditena Valgud aminohapetena Vitamiinid ei lagune
30. Mis on ja millest sõltub vererõhk? Vererõhk on väärtus, mida avaldab veri veresooneseinale, see sõltub veresoonte elastsusest ja läbivusest. Vererõhu normväärtus täiskasvanul 120/80 mmHg 31. Mis on ja millest sõltub pulsisagedus ehk frekvents? Pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst.Pulsitugevus sõltub veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest. 32.Nimetage piirkonnad, kus on võimalik palpeerida pulssi? Randmel kodarluuarteril Kaelal ühisel unearteril Kubeme piirkonnas reiearteril Oimu piirkonnas oimuarteril
see on kohalikus kultuuris sügavasti juurdunud. Lõuna-Ameerika mägialadel arvestatakse tavaliselt vahekaugusi vahemaa läbimisel kuluvates kokadoosides. Üks teelõik on cocada, mille pikkus mägisel maastikul on umbes kaks kilomeetrit ning tasandikul umbes kolm 3 kilomeetrit. Sõna cocada võib aga tähendada ka umbes 40minutist ajavahemikku, mil kestab joove. Kokaiini mõju Kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstab vererõhku ja kehatemperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoove mõjub psüühilisele seisundile järgmiselt: · tunnetatakse jõudu · väsimus väheneb · inimene muutub jutukaks ja on püsimatu · suureneb eneseusaldus · mõttetegevus muutub hüplevaks; inimene on haiglaselt elevil, speedi mõju all); võib ette tulla meeltesegadust
6. selgita mõiste agonistlik toime.. endogeenset mediaatorit või ravimit, mis seondub retseptoriga ja kutsub esile retseptori aktiveerumisele omase toimeilmingu ehk vaste. Järelikult agonistina toimiva ravimi toime on sarnane endogeense mediaatori toimega. 7. Milline on nikatiini toime näärmete tööle?........... Milline on nikatiini toime vererõhule?.. tõstab vererõhku ja kiirendab pulssi Milline on nikotiini toime südame löögisagedusele.. tõuseb südame löögisagedus 8. Sulfoonamiidide esindaja on... Trimetoprimum (nt. Trimetop) Sulfoonamiidide toime mikrobidesse on bakteriotsüdide/bakteristaatiline 9. Nimeta 1adrenoblokaatorid mõjutavad südame löögisagedust?.. Kardioselektiivsed ehk 1- blokaatorid. Mis toime on 1 adrenoblokaatoritel bronhidele? bronhide spasm 10. Nimeta H1 retseptorisse toimiv histaminblokaatior....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
