Elektriohutuse tähtsaimad põhimõtted (0)

Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kui inimese keha satub voolu alla, on ta elektrijuht. Kui elektrivool läbib inimkeha , toimuvad seal keerulised biofüüsikalised protsessid.Elektrivool avaldab inimese kehale läbimisel termilist, elektrolüütilist ja bioloogilist toimet.Kuna meil on kolm erinevaid tüüpi , kuidas võib elektrivool avaldada inimese kehale  , siis nad ka avalduvad erinevalt näiteks soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises , aga elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagundamises ja bioloogiline toime - elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, põhjustab näiteks närvisüsteemis muutusi (halvatust).[1]
Oluline on ka see, et elektrivoolu toime inimorganismile sõltub voole iseloomust : alalisvool ja vahelduvvool mõjutavad organismi osasid erinevalt. Alalisvooluga  kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. 
Üldse eristatakse kahjustused elektrivoolu toimel kahte gruppi üks on elektrilöök   ja teine elektritraumad,kuhu lähevad kõik põletused ,elektrimärgid , naha metalliseerumine , silmade kahjustus või mehhaanilised kahjustused.Elektrilöök aga on jagatud astmesse: esimene aste on lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta , teine aste on sama koos teadvuse kaotusega , kolmas aste on teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus või südame fibrillatsioon ja neljas aste on kliiniline surm. Kliiniline surm saabub südame ja kopsude tegevuse seiskumise korral. Kliinilise ja bioloogilise surma vahe on 7-8 minutit. Sel üleminekuperioodil on võimalik kannatadasaanut päästa.[1]  Trauma raskus oleneb paljudest faktidest näiteks : voolu iseloom( alalis -või vahelduvvool) , sagedus , voolutugevus ja toime kestus, keha takistus vooluga kokkupuute kohal , milline oli inimene tervislik seisund sel ajal kui oli kokkupuute .Tähtsamad parameetrid mis mõjutavad niiskus, riietus, ruum, keha temperatuur, tervislik seisund. Olenevalt niiskuse ja aurude olemusest ruumis loetakse väga ohtlikuks, ohtlikuks ja normaalse niiskusega ruumid. Ohtlikes ruumides peavad seadmed olema nähtavalt maandatud. Sellises ruumis töötamisel peavad olema kasutusel individuaalsed kaitsevahendid .  Kõige ohtlikumaks peetakse voolu läbi parema käe ja vasaku jala, sest see läbib südame piirkonda.On kirjeldatud nn tähelepanu efekti ‒ inimesed, kes on saanud mingil põhjusel rohkesti elektrilööke (näiteks elektrikud ), on võimelised taluma tavainimesest tunduvalt kõrgemaid pingeid, sest nende naha elektrijuhtivus on vähenenud [2]
Kui nii ohtlik on elektritrauma ja elektrilöök on vaja kuidagi proovida vältida elektrikokkupuutumist.Esiteks , kui te ostsite uus elektriseadme on vaja lugeda uute elektriseadmete kasutusjuhend ja on vaja kodus seda jätta , kui midagi juhtub elektriseadmega võib sealt lugeda välja mis tohi teha , mis ei tohi . Teiseks on vaja panna pistikupesasse ainult selleks sobivaid pistikuid kuna elektriohutuse seisukohalt on ohtlik muuta pistikupesa ja/või pistiku ehitust. Pistikut pistikupesast välja tõmmates on vaja hoida pistikust, mitte juhtmest! Juhe võib pistiku küljest lahti rebeneda ning tekitada lühise. Kui teil on kodus väikesed lapsed, kasutage sulguvate kontaktavadega pistikupesi või sulgege pesaavad isoleerpistikutega. Pistikupesi saab laste eest varjata ka mööbliga. Veel on ka vaja kasutada ainult ühte vajaliku pikkusega pikendusjuhet kuna mitme pikendusjuhtme järjestikku ühendamisel võib katkeda kaitsemaandussoone ühendus. Kolmandaks on vaja märkida , kas ruum on niiske või mitte kuna niiskes ruumis on vaja olla elektritarvetega iseäranis ettevaatlik ja kui te tunnete , et ruumis on liiga niiske on vaja kasutada pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi , millel on isesulguv kaas.Ärge kasutage elektriseadmeid vannis ega duši all olles, see on eluohtlik. Pärast kasutamist tõmmake elektriseadmed pistikupesast kohe välja, sest pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata.Veel ka on vaja mäletada , et ei tohi külma ilma korral süüstemi liialt koormata, kuna pakaseliste ilmadega on üks enamlevinumaid põhjuseid elektrienergia katkemisel ülekoormus , mille kõige sagedamaks põhjustajaks on lisaküttekehade elektrivõrku lülitamine. Elektri katkemisel lülitage esmalt välja ajutine lisatarbija ning alles seejärel lülitage elekter kaitselülititest taas sisse.[3]
Kui midagi on juba juhtunud , siis on vaja kuidagi teha eesmaabi.Aga selleks on väga ranged reeglid , kui need ei pidada kinni , siis võib see inimene , kes tahtsis päästa kannatanu ise võib saada kannatanuks.Esiteks on vaja mäletada , et vooluringi jäänud inimest ei tohi mingil juhul hakata voolu alt välja sikutama kuna tulemuseks võib olla ka abistaja vooluringi jäämine (veel tugevama pinge all). Teiseks vool on vaja välja lülitada ja iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub. Kui on käepärast isoleerivaid materjale siis püüdke kannatanut nende abil vabastada sobivad kummist esemeid, puukepp, ajaleht, raamatud.[4] Kolmandaks on vaja kohe kontrollida kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad , siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega).Elekter mõjub südamele ja kannatanu mahakukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda.Kui kannatanu on teadvusel, on vaja teda vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga. Viimane samm on kiirabi kutsumine.[5]
Oma igapäevaelus tuleb arvesse võtta , et elekter on väga ohtlik ja on vaja pidada kodus reeglid , mis on varem mainitud , aga veel on ka vaja mäletada , et oht ootab meid mitte ainult kodus , vaid ka õues. Ei tohi jalutada madal-ja kõrgpingete liinide juures. Madalpinge(alla 1000 V) puhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 5m, aga kõrgepingepuhul ei tohi ohtlikule kohale läheneda ligemale kui 20 - 30 m.
Kasutatud kirjandus :
1. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf
2. http://et.wikipedia.org/wiki/Elektrivoolu_tugevus
3. http://www.ohutus.ee/index.php?id=11062
4. http://inimene.ee/e/elektritrauma
5. https://www.dropbox.com/s/wpk3kvuaq9cuv79/L7_Elektri_%20masinate_ohutus_surveseadmed.pptx?dl=0