TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kursus Kellaaeg: uurimine ja hindamine – asendustöö TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv)
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 13.05.2014 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Joonas Hallikas Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136?leiaKehtiv) 5
TUNNITÖÖ NR 9: MADALPINGELISTE ELEKTRISEADMETE OHUTUSE UURIMINE JA HINDAMINE Kuupäev: Nimi: 23.04 Madalpingeliste elektriseadmete ohutuse Kellaaeg: uurimine ja hindamine asendustöö Kursus: 8:00 (10:00) TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda elektriohutuse ja selle rakendamise põhimõtetega. 2. Õppida kuidas ja miks avaldub elektri ohtlikkus ning kuidas end kaitsta. TÖÖVAHENDID 1. Elektriohutusseadus (RT I 2007 RT I 2007, 12, 64, kehtiv kuni 31.12.2013) 2. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood %202.osa.zip/index.html 3. http://materjalid.tmk.edu.ee/jaan_olt/Ohutus/PDF/Elektriohutus.pdf 4. Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas (https://www.riigiteataja.ee/akt/709136
R0= 10 oomi, siis Iin= 220/ (1000+50 000+60 000+10)= 0,002 A =2 mA Tegelikkuses on Rjalan ja Rpõr tunduvalt suuremad. Siis on inimest läbinud vool veel väiksem. Isoleeritud neutraaliga võrk Iin= Uf /(Rin + Rjalan+ Rpõr+ Ris/3) Kõige halvamal juhul, kui Rjalan= Rpõr=0 ja Ris= 90 000 oomi, siis Iin= Uf /(Rin+ Ris/3) Iin= 220/ (1000+ 90 000/3)= 0,007 A= 7 mA Kui Rjalan= 50 000 oomi Rpõr= 60 000 oomi, siis Iin= 220 /(1000+50 000+60 000+30 000)=0,0015 A= 1,5 mA 11.2 Elektriohutuse tagamine - organisatsioonilised abinõud: eeskirjad teadmiste kontroll maanduse ja isolatsiooni süstemaatiline kontroll - tehnilised abinõud: ohutute pingete kasutamine voolu all olevate seadmeosade isoleerimine. Isolatsioon jaotatakse töö-, lisa-, kahekordseks ja tugevdatud isolatsiooniks. Tööisolatsioon kindlustab elektriohutuse. Koos lisaisolatsiooniga moodustab tööisolatsioon kahekordse isolatsiooni. Isolatsioon peab olema selline, et isolatsiooni pinnal ei oleks
Elektrivool on elektrilaengute korrastatud liikumine läbi mingi keskkonna. Kahjustused elektrivoolu toimel oleksid elektrilöök ja elektritraumad. Elektrilöök jaotatakse kahjustuste ulatuse järgi. 1 aste - lihaste krambid ilma teadvuse kaotuseta, 2 aste - sama koos teadvuse kaotusega, 3 aste - teadvuse kaotus ja hingamisteede halvatus, 4 aste - kliinile surm. Mida teha, kannatanu voolu alt vabastada(krambiläbi 20-26mA, vahelduvvoolu, Appitõttaja peab hoolitsema oma ohutuse eest: elektriseade, mille küles on kannatu, tuleb välja lülitada. Kui inimene töötab kõrguses, võta kasutusele ettevaatusabinõud, et kannatanu alla ei kukuks. Ka valgustus lülitub välja - organiseeri valgus. Pinged kuni 1000v, kasuta kuivi riideid, puust keppi, latti, mis ei juhi elektrit. Niiskeid riideid ja metallesemeid katsuda ei tohi. Inimese vabastamine voolu alt pingetel kuni 400v. Pinged üle 1000v, kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle pinge jaoks ette nähtud.
Elektrivoolu toime inimesele 1. Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame ja peaaju ning närvide ülekuumenemises 2. Elektrolüütiline toime avaldub vere ja koevedelike lagunemises 3. Bioloogiline toime elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel Kohalik elektritraumad Üldised elektrilöök Elektritraumad: · Põletused · Naha metalliseerumine · Elektrimärgid · Silmade kahjustused · Südame kahjustused · Mehaanilised kahjustused Elektrilöök: · 1. Aste lihaskrambid ilma teadvuse kaotuseta · 2. Aste lihaskrambid teadvuse kaotusega · 3. Aste teadvuse kaoutus ja hingamise halvatus või südame fibilatsioom · 4. Aste - kliiniline surm Millest oleneb elektrikahjustus: · Inimese keha läbivast voolutugevusest · Mõju ajast · Voolu liigist · Vo
- kui olukord muutub oluliselt enne päästjate saabumist - helista uuesti 112 14. Kui pikk on 6 kg pulberkustuti tööaeg sekundites ? Kui kaua peab standardi EN 3 alusel 6 kg tulekustuti töötama? Vastus : 18 - 22 sekundit. Võib ka kauem töötada, kui mitte vähem ! 15. Mida vajab vingumürgituse saanud isik ? Kas joogiks vett või sooja tekki ? Vastus õhu hapnikku ( tuleb viia värske õhu kätte ja tingimata tuleb kutsuda kiirabi - 112. Elektriohutus. 1. Elektriseadmete ohutusklassid (0, I, II, III). - 0-ohutusklass - tagab ohutu kasutamise ainult seadme põhiisolatsioonil. Seadme pingealteid ja juhtivaid osi ei ole ettenähtud ühendada kohtkindla paigaldise kaitsejuhiga. Põhiisolatsiooni rikke korral oleneb kaitse seadme ümbrusest ja on tagatud vaid siis, kui seade paikneb mittejuhtiva põranda ja seintega ruumis.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)...........................................5
Kõik kommentaarid